Küll aga oli imeilusaid puidust ja paekivist esemeid, sepiseid, kunstnike tehtud nahkehistööd, sukke ja sokke, igat sorti mett ja ravimteesid. Sireli lambakasvatustalu noorperemees Nils-Naatan Kaivo oli koos oma naisega vaid lambavillast ja -nahast rõivastes ning pakkus müügiks igasuguseid põnevaid asju, millest imiku magamiskott näis kõige vahvam.
Tartu linnavalitsuse naised olid aga eelmisel päeval kahe autoga metsas käinud ja toonud sealt nelja tunniga üle 120 liigi seeni, mis olid laadaliste rõõmuks näituseks välja seatud. Mükoloog Mall Vaasma pidi uudistajatele järjest selgitusi jagama. Vanemuise draamajuht Jüri Lumiste astus ligi ja päris, kuidas ikka kitsemamplit mürgistest seentest eristada. Talle nimelt meeldib kitsemampel väga, aga ei julge korjata — viimaks saab selle asemel valge kärbseseene. Kitsemampel on alt tume ja kübar pealtki rohkem kollaka jumega, selgitas asjatundja.
Üldse on Eestis ligi 400 liiki söögiseeni ja 200 liiki mürgiseeni.
Mall Vaasma õpetus on, et korjata tuleb vaid neid metsaande, mida kindlasti tuntakse. Valge kärbseseen on nii kihvtine, et võib isegi korvis teistega koos olles roa ära mürgitada, kui teda patta ei pandagi.
Üldse on valgete seente hulgas rohkem mürgiseeni ja neid korjates tuleb olla ettevaatlikum.
Seenevalgud on üsna rasked seedida ja sellepärast ei sobi neid suures koguses süüa inimestel, kel on kõhunääre haige või sapipõis häda teeb. Ka väikestele lastele ei maksa seeni pakkuda. Kaloreid seentest aga peaaegu ei saa, nii et kaalujälgijatele on nad väga sobilikud.
Seenetundja enda lemmikud on puravikud ja lehter-kukeseened, mis olla eriti õrnad ja soomlaste suured lemmikud.
Ilmad on veel soojad ja vihmased, nii et seeni metsas jätkub.
