Rohkem kui kolme meetri kõrgustest graniitsammastest koosnev mälestusmärk kannab teksti: „Kodanik, tea — siin, Tähtvere väljadel löödi viimane lahing Tartu vabastamisel 14. jaan. 1919“.
Kohal olid linnavolikogu esimees professor Aadu Must ja linnapea Laine Jänes, üles oli rivistatud korporatsioonide auvalve ja monumendi kõrval seisis sinimustvalge lipuga üks väga väärikas mees.
Pärast seda, kui praost Joel Luhamets oli mälestusmärgi sisse õnnistanud, andis Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Urmas Salo lühiülevaate Tartu vabastamise käigust ja tähtsusest.
Lõpetas punase terrori
„See mälestusmärk on püstitatud eelkõige vapratele soomusronglastele ja Kuperjanovi partisanidele,” ütles kõneleja ja rõhutas, et Tartu kiire vabastamine, mis oli paljuski kolonel Karl Partsi risk ja initsiatiiv, katkestas punase terrori ja Krediidipanga keldris aset leidnud mõrvatööd.
Punaarmee juhtkonnale oli Tartu loovutamine suur löök, sest neid oli ligi 2000 meest 400 eestlase vastu.
Vabadusvõitleja Enn Tarto, kelle initsiatiivil monument taastati, ütles, et ausammas tuleb püstitada ka kolonel Partsile. Ta peatus praegusel ajal, öeldes, et kui Lääne jaoks lõppes külm sõda 1991. aastal, siis Eestile pole see lõppenud, tuues ühe näitena Tallinnas pronkssoldati ümber üha ähvardavamaks muutuva vastasseisu.
Kallis aare
Kogu tseremoonia ja kõnede aja seisis mälestusmärgi kõrval eakas mees, valged kindad käes, ja hoidis suurt sinimustvalget lippu, mis oli ilmselt aegade jooksul kannatada saanud.
See mees oli peatselt 91. sünnipäeva pidav tartlane Hillar Kinguste. Kui ta 1956. aastal Siberi surmalaagrist koju pääses, laskis ta selle lipu teha ühel kunstnikul, keda võis usaldada. Ta hoidis seda salajas kui kallist aaret kogu okupatsiooniaja.
Kui üritus lõppes, pani ta lipu kokku, tõstis jalgrattale ja sõitis koju Laiale tänavale.
„Mulle oli see ilus päev,“ ütles vana mees.