Kalevipoega kujutavalt vabadusmonumendilt eemaldas katte Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Tseremoonial osales ka Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
«Kalevipoja kujusse on Kreutzwald sisse kirjutanud meie rahva tahte ja iha oma riigi järele, meie eepos jutustab paljuski tahtest ja järjekindlusest. Maailm tunneb Eestit ja meie inimesi just nende omaduste järgi,» ütles viitseadmiral Kõuts vabadusmonumendi avamisel.
«84. aastat tagasi, esimesel võidupühal oli meil nii kõva tahe, et Eesti suutis oma riikliku iseseisvuse eest edukalt võidelda kahel rindel, toona seisid Eesti väed kindlalt Võnnu all ja Viru rindel.»
Kaitseväe juhataja märkis, et mõõgaga Kalevipoeg on võimas sümbol, mis toimib ka tänapäeval ja on täiesti ajakohane. Tartu vabadussammas on üks kuulsamaid Vabadussõjas langenud kangelaste mälestuse jäädvustusi, mis avati esmakordselt Emajõe ääres 1933. aastal A. Adamsoni poolt loodud Kalevipoega kujutava pronksskulptuurina. 1950. aastal võeti kuju maha ja selle edasine saatus on ebaselge. Uue kuju modelleeris skulptor Ekke Väli vanade fotode alusel.