18. oktoober 2018,
kanep
FOTO: Jason Redmond
https://www.postimees.ee/64326...
Vaatamata sellele, et kanep on sellest nädalast legaliseeritud ka Kanadas, Eestis lähiajal suuri muutusi uimastipoliitikas oodata ei ole.
«Kanepi või uimastite laialdasem legaliseerimine ei lahendaks narkomaania probleemi. Oluline on ennetus ja ravisüsteemid, mitte inimestele narkootikumide tarvitamise lubamine,» kommenteeris siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Veiko Kommusaar.
Siseministeeriumi andmeil registreeriti eelmisel aastal narkoväärtegusid (tarvitamine või väikeses koguses omamine) 4181 korral. 2016. aastal oli väärtegusid 4334. Hinnanguliselt on neist kanepiga seotud ligi kolmandik (suurusjärk 1400 korda aastas).
Kõige väiksem karistus oli mullu 12-eurone rahatrahv, maksimaalne karistus 800-eurone rahatrahv. Enamik karistusi on Kommusaare sõnul alla saja euro.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Andri Ahvena sõnul on karistatav sealjuures mistahes koguse omamine. Olenevalt kogusest ja asjaoludest on tegu kas väärteoga või kuriteoga. Kogust alates 7,5 grammist loetakse «suureks koguseks» ehk koguseks, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele keskmisele inimesele.
Väärteoga on tegu juhul, kui kanepi kogus on väike (alla 7,5 grammi) ning see on mõeldud vaid enda tarbeks. Võimalik karistus on rahatrahv 12–1200 eurot, praktikas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku sõnul keskmiselt 80 euro ringis.
Aresti ainuüksi kanepi tarvitamise eest reeglina ei kohaldata, samuti mitte suuri rahatrahve. Praegu on Ahvena sõnul Harjumaal, sealhulgas Tallinnas, justiitsministeeriumi, politsei ja Tervise Arengu Instituudi koostöös käimas ka pilootprojekt, mille raames pakutakse esmakordsetele rikkujatele karistuse asemel võimalust minna nõustamisele.
Kuriteoga on tegu siis, kui alla 7,5 grammi jääv kogus on mõeldud edasiandmiseks või olenemata asjaoludest on kogus vähemalt 7,5 grammi. Kuritegu on ka mistahes arvu kanepitaimede kasvatamine.
«On oluline rõhutada, et mitte kõik kanepi tarvitamise või omamise juhtumid lõppe karistusega. Näiteks on politsei lõpetanud mitmel korral menetluse, kuna inimese süü polnud suur ja puudus avalik menetlushuvi,» sõnas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Kommusaar.
Lisaks on tema sõnul olnud juhtumeid, kus väärteo toime pannud inimene võttis hoopiski kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Sotsiaalprogrammi kohustuse on valdavalt võtnud lapsed ja noored. Samuti on menetlusi lõpetatud alaealise suhtes hoiatusega, misjärel info kohalikule omavalitsusele edastati.
«Rahatrahv ei ole noorte puhul tõhus viis karistamiseks. Siseministeerium koos PPAga on alustanud erinevaid sotsiaalprogramme selleks, et tegeleda probleemi olemusega,» sõnas Kommusaar.
