700.000 tonni kaaluv ehitis on teadlaste arvutuste kohaselt liiga raske tema all oleva pinna jaoks ning see võis olla Taiwani pealinna Taipeid tabanud kahe viimase maavärina põhjuseks.
Taiwani ülikooli geoloogi Cheng Horng Lini uurimused näitasid, et tektooniliste plaatide liikumiskohta ehitatud kõrgehitis võis oma jõuga suruda murdekohtadele ning sellega avada eelnevate maavärinate tagajärjel tekkinud murrangud.
Enne Taipei pilvelõhkuja ehitamist oli sealne tektooniline ladestus väga stabiilne, kus praktiliselt puudusid maavärinad.
Selle piirkonna maavärinad olid sama suured kui Euroopas toimuvad mikromaavärinad, mille tugevus on väiksem kui kaks magnituudi. Kuid juba pilvelõhkuja püstitamise ajal hakkas olukord muutuma.
«Juba ehitusperioodi ajal, mis kestis aastatel 1997 kuni 2003, oli tunda maakoores muutusi. Aastas toimus juba mitu kahemagnituudist maavärinat,» selgitas Lin.
Ta lisas, et pärast Taipei pilvelõhkuja valmimist on olnud kaks neljamagnituudilist maavärinat ning oodata võib veel tugevamaid maavärinaid.
Oma teooria kinnituseks arvutas Lin välja kui suur on pilvelõhkuja poolt maapinnale avaldatav surve.
«3,7 aakril asuv 700.000-tonnine ehitis rõhub maapinnale 4,7 baarise jõuga, mis on liiga tugev tema all oleva ebastabiilse struktuuriga maakoore kohta,» ütles teadlane.
Ta lisas, et Taipei pilvelõhkuja on oma konstruktsioonilt hübriid, kuna ehitusmaterjalina on kasutatud maavärinatele vastupidavaid materjale nagu betoon ja teras.
Samas on aga selle kahe materjali kasutamine tekitanud suure vertikaalsuunalise rõhu ehitise vundamendile.
«Kuna Taipei piirkonnas koosnevad tektoonilised maakooreplaadid küllaltki pehmest kivimist, siis ehitise poolt tekitatav rõhk ongi üheks piirkonna maavärinate tekkepõhjuseks,» on Lin kindel.
Samas on mitmed maailma geoloogid kinnitanud, et ainuüksi ehitised ei saa olla maavärinate tekitajaks.
«Ehitise poolt maapinnale tekitatav surve ei ulatu väga sügavale maakoore sisse. Ühegi ehitise surve ei ulatu kümne kilomeetri sügavusele, kus algab tektooniliste plaatide liikumispiirkond ning maavärinad,» selgitas California ülikooli geoloog John Vidale.
Samas aga on kindlaid tõendeid selle kohta, et kaevandamine ja reservuaaride rajamine on olnud maavärinate tekkepõhjusteks.
Cheng Horng Lini uurimus avaldatakse täna ajakirjas Geophysical Research Letters.