Puhas keskkond punase muda abil

Kas teadsite, et iga tonni alumiiniumoksiidi kohta, mis boksiidist ekstraheeritakse, tekib keskmiselt poolteist tonni jääki: tihket punast mudalaadset setet? Tööstuse jaoks on nende jäätmete kõrvaldamine tõsine probleem, kuid samas ka võimalus, kuna boksiidijääk sisaldab esmatähtsaid metalle ning neid saab kasutada uute vähe süsihappegaasiheitmeid tekitavate ehitusmaterjalide tootmiseks.
Tartu Ülikool on üks kuuest teaduskeskusest ja kolmest tööstuse koostööpartnerist Euroopas, mis osalevad ELi rahastatud uurimisprogrammis, millega tahetakse eespool nimetatud võimalusi arendada. REDMUD projekt, mis algatati 2014. aasta detsembris ja kestab kuni 2018. aasta lõpuni, on saanud ELi Marie Skłodowska-Curie nimeliste teaduse toetamiseks ette nähtud meetmete (MSCA) alusel innovaatilise koolituse võrgustike (Innovative Training Network) grandi.
Nende töö on potentsiaalselt tohutult väärtuslik mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Euroopa majandusele, mis üritatab vabaneda ohtlikust imporditud toorainete sõltuvusest. Boksiidijääk – punane muda, mille järgi projekt on nime saanud – on oluline esmatähtsate toorainete allikas, mille hulka kuuluvad ka mitmed n-ö haruldased muldmetallid, mis on tähtsad tuleviku keskkonnahoidliku tehnoloogia tootmises (elektriautod, päikesepaneelid, akud, jne.) ja aitavad jõuda tulevaste põlvede jaoks vajaliku kestliku arenguni.
Võrgustik tutvustab 15 noorele teadlasele nimetatud jäägi ringlussevõtuga seotud teadust ja tehnoloogiat, eriti raua, alumiiniumijääkide, titaani ja haruldaste muldmetallide eraldamist ning eraldatud mineraalidest uute vähe süsihappegaasiheitmeid tekitavate ehitusmaterjalide tootmist, mis võivad osaliselt asendada süsihappegaasimahukat tavapärast tsementi.
Nimetatud teadustöötajatest saavad teadlased ja insenerid, keda on vaja tulevase toormetööstuse käigus hoidmiseks. Nende hulgas on Andrei Goronovski, Tartu Ülikooli doktorant, kes uurib looduslikku kiirgust ja seda, kuidas selle mõju boksiidijäägist toodetud ehitusmaterjalides võimalikult palju vähendada.
Looduslik kiirgus on kõikjal meie ümber – kosmilises kiirguses, taimedes, kivides ja isegi inimkehas. Goronovski toob välja, et võrreldes tuumaenergiatööstusest pärit radiatsiooniga, mis ühiskonna murelikuks teeb, puutume 100–200 ühiku võrra rohkem kokku loodusliku kiirgusega.
Iseenesest pole antud kiirgus ohtlik. Tööstustegevus võib aga kontsentratsioone ümber jaotada ning seetõttu ongi Tartu Ülikoolis tehtav uurimistöö niivõrd oluline. „Tartu Ülikooli teadlaste ülesanne on hinnata projekti käigus välja arendatud erinevaid boksiidijäägi töötlemise meetodeid radioloogilisest vaatepunktist,“ selgitab Goronovski, kes töötab teemaga koos kaasdoktorandi ja MSCA toetatud teadlase Peter James Joyce’iga.
Seetõttu soovivad REDMUDi projekti teadlased uurida looduslike radioaktiivsete materjalide (Naturally Occurring Radioactive Materials – NORM) mõju olelusringi (Life Cycle Assessment – LCA) metoodikaga. Praegu pole üldist meetodit, mille abil saaks NORMi ioniseeriva kiirguse mõju LCAs vaagida, mistõttu käimasolevates LCA uuringutes ei pruugita neid vaatepunkte täiel määral arvesse võtta. „Oleme välja arendanud raamistiku; määratlenud, kuidas seda saab LCA uuringutesse kaasata ja loonud hulga tegureid, et kõik LCA metoodika kasutajad saaksid meie meetodit oma uuringutes kasutada. Öeldakse, et mida ei saa mõõta, ei saa ka ohjata,“ ütleb Joyce „Meie uus meetod võimaldab kõnealuste mõjude ulatust mõõta ning seeläbi ka ohjata – näiteks läbi tootedisaini muutmise või toodete teistes rakendustes kasutamise.“
See tähendab, et tagatakse REDMUDi võrgustikus osalevate teadlaste välja arendatud uuenduste ohutus, selgitab Goronovski: „Meie vahend aitab erinevaid protsesse loodusliku kiirguse vaatepunktist hinnata, võrrelda ja optimeerida, võttes arvesse nende mõju keskkonnale ja inimtervisele.“
15 noore teadlase võrgustik, mis tegutseb Eestis, Belgias, Soomes, Saksamaal, Rootsis ja Kreekas, aitab Euroopal ringlusse võtta punase muda lademeid, vähendada sõltuvust toorme impordist ning leida lahendusi ohutu ja kestliku vähe süsihappegaasiheitmeid tekitava arengu saavutamiseks tulevaste põlvede nimel.

Märkmed: