27.08.2016
Metsaülikool võttis üheks viimastest teemadest ette ka küsimuse Eesti majanduse sõbralikkusest iduettevõtete suhtes. Teemat avades tegi Jevgeni Kabanovi (ZeroTurnaround) ettekande idufirmade väljakutsetest Eestis ning hiljem sekundeerisid paneelis Pirko Konsa, Priit Salumaa ja Andrei Reinus.
Iseloomulik tänapäeva maailmale on, et kõik edukad valdkonnad on seotud hightech´iga – 5 suurimat börsiettevõtet on täna kõik sellest valdkonnast (Amazon, FB, Apple, Microsoft, Alphabet). Ka Eestis on toimivaid startup-ettevõtteid, kellest näiteks Transferwise on edetabelites esimene nii raha kaasamise kui maksumaksjana. Viimane näitab, et on ka reaalset majandustegevust, mitte ei tegeleta üksnes raha tõstmisega.
Eesti puuduseks täna on aga vähe exit´eid – Skype ja Crabcad on vähesed suuremad näited. See näitab, et valdkond on meil veel ebaküps ning vajame veel ca 20 aastat kasvu. Sellest tuleneb ka palju probleeme, väljakutseid ja samas noor olles on võimalik veel ise luua startup-keskkonda.
Startup-tiim vajab mitmekesisust, arengufaasides on vajadused erinevad ning Eestis on igal tasandil väljakutseid. Näiteks on eriti raske tootejuhtidega, keda meil ei koolitata; samuti minnakse Silicon Valley´sse, et teha koostööd korralike tehnoloogiaturundajate/müüjatega. Talendimuresid leevendab võimalus inimesi lihtsalt riiki sisse tuua – tulenevalt sektori kõrgemast palgast, ei peeta seda keeruliseks.
Startrup´id vajavad lisaks talendivalikule ka madalat bürokraatiat ja et ei oleks ülereguleerimist; raha ja mentoreid; ülikoole uuringute jaoks ja tootearenduseks ettevõtteid partneriteks; toimivat startup-kogukonda. Kõige raskem on meil mentoritega – on palju nõustajaid, aga keegi ei ole veel ise teinud exit´it – ka seetõttu kolivad ettevõtted väga vara ära piirkonda, kus nad saavad piisavalt abi. Probleeme on ka koduste ettevõtetest partneritega – me oleme väikesed ja ka nende otsingul tuleb enamasti välja minna.
Tõdeti, et idufirmad vähendavad ka Eestis ettevõtete mugavustsooni , turgu on juba muutnud ka jagamismajanduse platvormid. Nagu startupid muudavad äri, siis võiks ka avalikke teenuseid ümber disainida.
Samas startup-elu on umbes 10 aastat valu ja stressi, mille elavad üle vaid tugevad tiimid. Seetõttu andsid asjatundjad noortele soovituse saada esmalt hea haridus mingis valdkonnas, hiljem korralik mitmeaastane töökogemus ja/või laiem haridus (nt MBA), et olla oma (idu)ettevõtte asutamise ajaks igasuguse kapitaliga juba hästi varustatud. Siis on kõige olulisem julgus ja mugavustsoonist väljamurdmine.
Kokkuvõttena märgiti ära riigi nähtav ja hinnatud tugi (ja et tuleks jätkuvalt hoiduda valdkonna ülereguleerimisest). Väljapoole saadeti sõnum avatud, tolerantse keskkonna loomise ja säilitamise vajalikkusest startup´induse arenguks, võttes kaasa vajaduse alustada tolerantsuse kasvatamisel iseendast, kasvada ka ise inimestena.
--
Tervitades
Triin Käpp
Teateid Eesti Metsaülikoolilt - I osa
Arvamus
TRENDING
