Metsaülikoolis pühenduti laupäeva hommik IKT hariduse olevikule Eestis. Jaak Vilo ettekandele järgnenud paneelis arutles ta koos Alov Aabloo, Kaspar Roosti ja Andrei Reinusega, mis oleks hea õpingute ja tööelu suhe IT-üliõpilaste jaoks. Kui üldiselt on IKT-hariduse seis Eestis hea (vaatamata demograafilisele „augule“ , ei ole IT-erialadel õpilaste arv kahanenud), siis ülikool eelistaks tudengeid kauem harida ning tööelu võiks saada tugevama teoreetilise ettevalmistusega noori. Suuremast hulgast õppejõududest (ja rahalisest toest) ei ütleks ülikool ka ära.
Ka palgagraafik näitab hüppelist tõusu IT-magistrikraadi omanikele võrreldes bakalaureusekraadiga. Samas erasektori poolelt on tugev tõmme, sest IT-töökäsi on Eestis puudu ja lisaks oma tudengitele tuleb värvata ka väljast. 80-90% IT-magistrante töötavad õppimise ajal, seejuures teevad IT-õppurid muude aladega võrreldes enam erialast tööd. Pole imestada, sest globaalse turu sunni tõttu on IT-sektori keskmine palk muude valdkondadega võrreldes Eestis oluliselt kõrgem ning tööle ajab ka soov praktilise kogemuse järele. Seetõttu oleks hea, kui ettevõtted ja ülikool teeksid koostöö praktikantide ülesannete ja eesmärkide kujundamisel – praktikast võiks kasu olla õppetöös ja ettevõte saab samas pakkuda kogemust, mida teoreetiline õppetöö ei anna.
Ka ettevõttele meeldib praktikale valida säravate silmadega noori, kes on teinud õppekavaväliseid asju ja panevad kaastöötajatel silmad särama, aitavad raputada olemasolevat tiimi. Praktikant võib suve jooksul tiimi nii mõnestki ajaga sissetöötatud harjumusest vabastada!
Kokkuvõttes on IT „patsiga poisid“ tagatoast liikunud eesliinile - „itikad“ juhivad nutimaailmas äriarenguid ehk valdkonna mõjud on väliselt laiemad kui oma sektori sees.
--
Tervitades
Triin Käpp