Loodusesse — ilmast hoolimata!
Ilm oli külmavõitu, aga see ei heidutanud kedagi — kohal oli üle 50 inimese — alates 1-aastastest kuni 80aastaste ja vanemateni.
Kogu eeltöö tegi kristliku kasvatuse komitee esinaine Anu Liivandi. Sportlikud mängud viis läbi Jonathan Wilbiks, Marika ja Paul Wilbiks koordineerisid „vägede liikumist“; Esther Boutilier jagas näpunäiteid käsitöö tegemiseks; Karl Vaikla, Jim Smith ja Joseph Ceneda tegutsesid grillahju juures. Tunti rõõmu üksteise seltskonnast; võimalusest viibida värskes õhus ja maitsvast toidust.
Aastapäeva jumalateenistus
18. juunil koguneti koguduse 57. aastapäeva jumalateenistusele, kus sissejuhatuseks mängis P. Kaups jr klaveri-improvisatsioone, olles hiljem kaastegev nii pianisti kui organistina.
Koori juhatasid Charles Kipper ja Marika Wilbiks, klaveril saatis Helen Paivel. Tervitussõnas loetles pastor J. Puusaag koguduse 16 asutajaliikme nimed, kellest mitmed viibisid ka jumalateenistusel.
Avapalvesse juhatades Ps. 113 ja 127 alusel ütles Peeter Kaups, et ehkki pole juubel, vaatame tänu ja rõõmuga tagasi käidud teele.
TEBK-s on alati muusika olnud heal tasemel, seda õhutas eriti pastor Kaljo Raid (†). Oleme tänulikud oma muusikajuhile Ch. Kipperile, kes koguduse segakoori on juhatanud 25 aastat; ta on olnud ca 30 aastat organist; saatja ning kaastegev ansamblites. Segakoor laulis sel jumalateenistusel ainult Ch. Kipperi laule, mille kulminatsiooniks kujunes uhiuue, haarava „Halleluuja“ (tekst Ps.103:1-5) esiettekanne. Autor rääkis, kuidas see erakordse mõjuga kantaadihõnguline muusikateos tekkis.
Äsja Ontario ja Quebeci Baptistiliidu presidendiks valitud Mare Toompuu tervitas ja palus mitte unustada, et oleme üks osa tervikust — 35.000-lisest baptistide perest. Kaasaegne sekulaarne ühiskond eemaldub üha enam usust, kuid inimesed otsivad hingele rahuldust. Nad vajavad Jumala armastust, mida kristlased peaksid ka jagama. Pastor edastas seejärel mitmeid kirjalikke tervitusi, sh Euroopa Baptisti Föderatsiooni presidendilt Helari Puult. Välismisjoni teateid luges Maire Polashek.
J. Puusaag rõhutas oma vaimulikus sõnumis (Ps. 103:1-5 ja Ap.t.2:42) Jumala kiitmise tähtsust, olles ilmselt imponeeritud uuest Ch. Kipperi helitööst. Ta puudutas ka põgusalt koguduse loomist, öeldes, et selle ajendiks oli lisaks soovile ühiselt Jumalt teenida, ka armastus isamaa ja emakeele vastu. Ehkki aeg teeb oma korrektiive ning praegu tegutseme kakskeelse kogudusena, valitseb TEBK liikmete vahel üksmeel ja armastus. Kogudus püsib ainult niikaua, kuni on neid, kes regulaarselt Jumalat teenivad ja endale kohustusi võtavad.
Mitmepalgeline koosviibimine
Jumalateenistusele järgnes lõunaeine kiriku alumises saalis naisringi korraldusel, kus noorteansambel FOJ tervitas lauluga isasid, sest oli ju ka isadepäev. Triin Tenno ütles, et emad on küll perekonnas tähtsad, aga ka isad on asendamatud. Jonathan Wilbiks lisas, et isad ehitavad perekonda ja jagavad oma lastele elutarkusi, nii tuleb vähemalt ühel päeval aastas ka neile mõelda; seda enam, et Piibel kutsub isa ja ema austama.
Et oli ka pühapäevakooli lõpupäev, tänas J. Puusaag kõiki õpetajaid ja andis neile kingituseks raamatud.
Pastor Gustav Pitka tervitas Toronto Eesti Vabakoguduse nimel, kutsudes jätkuvalt külvama head seemet. J. Puusaag andis Victor Krabile üle pühendusega Piibli tema hiljutise juubeli puhul, tänades pikkade aastate eest koguduse töös asepastorina.
Sel päeval meenutati ka pastorit ja kirjanikku Evald Mändi/Ain Kalmust tema 100. sünniaastapäeval. Suurepärase ettekande pidas dr. Johannes Tall, pealkirjastades selle „Pastor Evald Mänd isiklikes mälestustes“. Kõneleja alustas tsitaadiga E. Männi jutluste kogust „Uute aegade ootel“. Järgnevalt puudutas ta lühidalt kirjaniku eluloolisi andmeid. E. Mänd on iseloomustanud oma lapsepõlve kahe sõnaga — „suur üksindus“. Juba noorena tärkas temas kirjanduslik huvi ja ta tajus eriliselt ilu.
Dr. Tall võrdles A. Kalmuse teoste omapära J. S. Bachi „Matteuse passiooniga“, kus võib täheldada kontraste. Midagi analoogilist toimus ka kirjaniku hinges, kes oma loomingus analüüsib inimeste probleeme, kahtlusi ja võite. Pinget kristlaste ja Rooma riigi vahel kirjeldab teos „Tulised vankrid“, mida on oma samanimelise ooperi stsenaariumina kasutanud K. Raid. Vahel näib ka, nagu oleks jutlustaja Evald Mänd ja kirjanik Ain Kalmus omavahel võistelnud ja kogenud dualismi, kust aga väljus ilmse võitjana Mänd.
E. Mänd oli tihedalt seotud TEBK-ga, külastades Torontot sageli ja pidades siin ettekandeid ja jutlusi.
Johannes Tall rääkis veel oma viimasest kohtumisest Evald Männiga, mida ta nimetas pühaks hetkeks.
Koosviibimine lõpus soovis J. Puusaag kõigile kosutavat ja ilusat suvepuhkust. Ustavus, regulaarne osalemine jumalateenistustel ning valmisolek ühiselt koormaid kanda garanteerivad koguduse töö viljakuse ka tulevikus.
