Elle Puusaag
Ajakirja The Economist viimase numbri esikaanel avaldati lustakas karikatuur, kus Ühendkuningriigi peaminister Theresa May ja välisminister Boris Johnson kihutavad uljalt lahtises sportautos. Nende ees seisev tee on kurviline ja keeruline, see viib läbi orgude ja üle mägede. Autos viibijad vaatavad aga taha, mitte ette.
Britid hääletasid 23. juunil toimunud referendumil Euroopa Liidust (EL) lahkumise kasuks. Peaminister May pole siiani palju rääkinud ei Brexitist ega sellele järgnevast tulevikust. Nüüd aga, kus Brexiti lõpliku teostumiseni jääb pisut üle kahe aasta, on see teema teravalt päevakorda tõusnud mitte ainult Ühendkuningriigis, vaid kogu Euroopas ja ka mujal maailmas. Peaminister May on lubanud, et riik alustab EList lahkumise protsessi 2017. a märtsis.
Samas The Economist’is ilmunud artiklis nähakse ohtu, et Theresa May on asetanud esikohale oma partei huvid ning eiranud teiste erakondade omi. Sellise suhtumise tagajärjed võivad olla Briti konservatiividele üsnagi ebameeldivad. Brexiti eel tõid eksperdid esile sellega kaasnevaid võimalikke ohtusid, mis nüüd omandavad üha reaalsemaid piirjooni ja millega britid seisavad silmitsi.
Nagu ennustati, ongi nael pärast Brexiti-rahvahääletust järsult nõrgenenud, mis ohustab mitte ainult Suurbritannia, vaid kogu euroala majandust. Nael on nõrgenenud euro suhtes 15% ja dollari suhtes rohkemgi.
Kuigi Suurbritannia EList lahkumise kampaania eestvedajate üks põhilubadusi oli lisaraha suunamine riiklikku tervishoidu, ütles peaminister May, et tegelikkuses seda Brexiti järel oodata ei ole. Nii tuleks tema sõnul otsida võimalusi, kuidas 22 miljardi naela suurust puudujääki vähendada, mitte aga oodata valitsuselt lisaraha. Samas on järjekorrad arstide vastuvõttudele ja kirurgilistele operatsioonidele väga pikad. Lahkumiskampaania eestvedajad väitsid enne referendumit, et EList lahkumisel saaks Briti valitsus suunata tervishoiusüsteemi 100 miljonit naela lisaraha nädalas. Sellest lubadusest taganemine seab valitsuse usaldusväärsuse brittide silmis kahtluse alla.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ütles eelmisel nädalal, et Suurbritannia ei pruugigi EList lahkuda, kui mõistab, et lahkumisega kaasnevad suured kahjud. Siiski ei pea Tusk, kellest saab Londoni ja Brüsseli läbirääkimiste vahendaja, tõenäoliseks referendumi tulemuse tagasipööramist. Peaminister May pressiesindaja teatas sellepeale, et Ühendkuningriik on pühendunud EList lahkumisele ja mingit taganemist sellest otsusest ei ole. Samas on brittidel Tuski hinnangul vähe lootust saavutada valutut Brexitit ehk teisisõnu säilitada enamik ELi liikmesuse soodustusi ilma kohustusi võtmata.
Briti päevaleht The Times (16.10) avaldas Boris Johnsoni varem avaldamata jäänud artikli, kus ta argumenteerib hoopis euroliitu jäämise poolt (!). Kritiseerinud esmalt leebelt ekspeaminister David Cameroni soovi jätkata ELis, kirjutab Johnson, et euroliidust lahkumine oleks Ühendkuningriigile tegelikult veelgi halvem valik, kuna sellega kaasnev majanduslik šokk oleks nii tugev, et võiks kaasa viia koguni riigi lõhenemiseni. „Miks me oleme nii veendunud, et tahame sellele [ELile] selga pöörata?“ küsib Johnson ning hoiatab samas, et Brexit võiks julgustada Venemaa süvenevat agressiivsust. Johnson kirjutas selle artikli k. a. veebruaris. Kirjutis jäi aga ajalehe The Telegraph toimetusse seisma ja pool aastat hiljem, pärast referendumit, oli Johnson oma arvamust Brexiti asjus kardinaalselt muutnud. Nähtavasti on tema põhimõtteks − kust poolt tuul, sealt poolt meel.
Šotimaal on aga saanud tuult tiibadesse idee korraldada uus referendum Ühendkuningriigi koosseisust lahkumiseks. Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles eelmisel laupäeval, et tema usk Šotimaa iseseisvumisse on tugevam kui kunagi varem ning teatas, et käimas on juba ettevalmistused uue referendumi korraldamiseks Suurbritanniast lahkulöömise üle. Minister Johnsonil on ilmselt õigus – Suurbritannia võib tõesti lõheneda. Mäletatavasti toimus Šotimaal 2014. a iseseisvusreferendum, kus 55% hääletas Ühendkuningriigi koosseisu jäämise poolt. 23. juuni referendumil hääletas 62% šotlastest ELi jäämise poolt.
Theresa May on öelnud, et riik võib olla sunnitud lahkuma ka ühisturust, mis on ELi üks osa, kui ta tahab kehtestada rangemat kontrolli immigratsiooni üle. Üheks tähtsamaks faktoriks oligi Brexiti kampaanias immigrantide probleem. Valitsus kavatseb tunduvalt karmistada rändepoliitikat ja tunduvalt piirata immigrantide vastuvõtmist. Eksperdid hoiatavad, et see võib kahjustada Briti kompaniide huve ja kergitada märgatavalt kaupade hindu. Firmade juhid on korduvalt märkinud, et migrantidest tööliste arvu vähenemine ei vasta nende huvidele.
Silmapiiril terendab veel üks oht. Välismaised investorid on hoiatanud, et nad kavatsevad Brexiti käivitumise korral (või isegi enne seda) oma ettevõtted Ühendkuningriigist välja viia. Valitsuse ELi-vastane retoorika ainult süvendab seda kavatsust. Pr May räägib pidevalt mingist “globaalsest Suurbritanniast”, mis peaks teoreetiliselt tähendama Ühendkuningriigi muutumist rahvusvaheliseks pealinnaks. Praktikas pole see mitte eriti tõenäoline – nii et tegemist on rohkem õhulossiga.
Nagu teame, koosneb elu pisiasjadest. Vaid üks näide selle kohta. Ekspertide hinnangul väheneb Brexiti käivitumisega lennureisijate arv 25 miljoni võrra. Pikka aega käigus olnud projekt Ühendkuningriigi lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks ja ajakohastamiseks on sisuliselt lennanud nüüd vastu taevast (The Guardian, 18.10.). Briti valitsusel pole praegu mitte kerged ajad. Muretust autos kihutamisest pole juttugi.
Tee Brexiti finišisse on pikk ja käänuline Eesti Elu
Arvamus
TRENDING
