„Nali on kellegi silmis ikka rumal,“ kirjutab Arvo Valton raamatus VABADUSE KÜTKES (1993), mis sisaldab 150 lehekülge mõtteteri.

Tühist teksti selles raamatus, ja Valtoni loomingus üldse, ei ole. Ühel hetkel oskasin neid aforisme lugeda kui mahukate novellide algus- või lõpulauseid. Potentsiaal missugune!

Arvo Valton (Vallikivi) sündis 14. detsembril 1935 Märjamaal ettevõtja peres. Kooliteed alustas samas 1943. a. ja jätkas seda küüditatuna Novosibirski oblasti Tshasnovski sovhoosi 7-klassilises koolis 1949. a. Aastatel 1951–53 õppis ta Tshasnõ keskkoolis ja sai 1954. a. küpsustunnistuse Magadani oblasti Susmani keskkoolist, seejärel pääses tagasi Eestisse.

On tõsiasi, et mitmedki eesti loomeinimesed on läbinud stalinistlikud-kommunistlikud repressioonid.
Valton õppis 1954–59 a. Tallinna Polütehnilises Instituudis mäeinseneriks.

(A. Valton: „See oli natukene sundkäik. Küüditatud perest tulnul ei olnud mingit lootust saada näiteks Tartu ülikooli filoloogia või mõnele teisele „ideoloogia-alale“ õppima. „TIPis“ valitses aga tol ajal vabam õhkkond, seal ei olnud sellist ideoloogilist survet. Mäeinseneri eriala valisin väga proosalistel põhjustel – seal oli kõrgem stipendium, aga vanemad jäid Siberisse, kuskilt kõrvalist abi loota ei olnud.“)

Edasi töökohad erialal ja alates 1968. aastast on Arvo Valton olnud vabakutseline kirjanik. Ta on olnud ka Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi liige ja Kirjanike Liidus mitmetel ametikohtadel.

Eesti taasiseseisvumise üritustel oli rahvuslane Arvo Valton Loomeliitude Kunstinõukogu, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige. EV Riigikogu saadik (1992–95) ning 1994. aastast alates Isamaaliidu liige. Praegu on ta Tallinna Ülikooli õppejõud.

Esimene trükiproov – 1960. a. novellett „Laud“ ajakirjas Noorus. Ja seejärel sammud eesti kirjanduse varasalve – kogud VEIDER SOOV, RATASTE VAHEL, KAHEKSA JAAPANLANNAT, KARUSELL. Valtoni kangelased liiguvad absurdses ja groteskses maailmas, mille äratundmine pole keerukas.

Järgnevad kogud (SÕNUMITOOJA, ÕUKONDLIK MÄNG, PÖÖRIÖÖ KÜLASKÄIK, LÄBI UNEMAASTIKE, MUSTAMÄE ARMASTUS, VÕÕRAS LINNAS) on juba suure meistri tööd, mis kohalikke võimureid hirmutavad. Valton säilitab külma närvi ja sammub edasi. Tulevad romaanid TEEKOND LÕPMATUSE TEISE OTSA, ARVID SILBERI MAAILMAREIS ning lausa küllusesarvest teisi üllitisi. Ja viljakas autor annab tänini kirjastustele tööd.

Ajaleheartikkel ei kannataks välja A.Valtoni teoste täielikku nimistut. Tema loomeloos on lastele mõeldud populaarteaduslikud teosed, filmistsenaariumid, näidendid, luulekogud, kunstmuinasjutud, rohke publitsistika, arvukad tõlked. Tema teoseid on tõlgitud mitmekümnesse keelde.

1999. a. ilmus Valtoni „Kogutud teoste“ I köide, neid on planeeritud kokku 24, millest 13 on juba trükivalgust näinud.

HANDO RUNNEL: „Valton läheb iga kord enne eest ära, kui aeglane mees tema viimastest raamatutest jõuab kõnelema hakata, kui ta oma Valtoni-kontseptsiooniga, Valtoni-käsitusega valmis saab ja lagedale tuleb. Valton on vahepeal jälle mõne uue raamatu teinud, see on jälle mõnes tükis hoopis erinev kõigest varasemast, ja jälle peab arvustaja oma vaevaga väljamõeldud otsused läbi vaatama, need ümber tegema ja täpsustama ja täiendama...“

Lugemisteater ILUTULI toob publiku ette 16. veebruaril 2008. Tartu College’is kimbu Valtoni omaaegseid päevakajalisi humoreske, mis esmalt mõeldud estraadietenduse tarvis, kuid nõukogude ajal lavale ei pääsenud. Meil on olemas autori luba need lood Toronto publiku ette tuua.

Loodame teiega üheskoos meeldivat õhtut.

Märkmed: