Nendes tingimustes toimub maailma kõrghariduses palju kaalukaid muutusi, mille põhitunnuseks on ülikoolide püüd ette näha maailmas toimuvat ning varakult reageerida ühiskonna, õppijate, aga ka rahastajate ootustele. Need muutused puudutavad ka Eestist ning Tartu Ülikooli. Eestis on hiljuti rakendunud üleminek tasuta kõrgharidusele ning toimunud on teaduse rahastamise reform, ülikoolis algab uus arengukava täitmise periood aastateks 2015–2020, oleme ette valmistamas ülikooli juhtimisstruktuuri uuendust, mis rakendub alates 2016. aastast. Väliskeskkonna muutustest on Eesti jaoks mõjukaim Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi algus, mis toob kaasa uuenenud rahastamissuunad ja -tingimused.
Kohanduv või eestvedav ülikool
Kas ülikooli ümber toimuv on midagi erilist või pigem tavapärane areng koos kiiresti muutuva maailmaga? Elu meie ümber muutub ja me ise muutume. Ülikooli uus arengukava sõnastab meie eesmärgid ja tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks, kuid tulevikuvaate taustaks on hea mäletada, kui palju erines ühiskond, majandus ja ülikool ise seitse või enam aastat tagasi. Nutitelefon ja mobiil-ID, YouTube’i õppematerjalid, Nikolai II säilmed identifitseeritud DNA abil, Wikileaksi 250 000 saladokumenti, ülemaailmsed veebipõhised õppekavad, päikesepatareidel töötav lennuk, Encyclopedia Britannica paberil ilmumise lõpp, digiretsept – kõik see oli seitse aastat tagasi veel olemata! Ka Tartu Ülikoolis polnud seitse aastat tagasi näiteks praeguseid teaduse tippkeskusi, doktorikoole ega rahvusvahelist kuulsust toonud geenivaramut.
Septembris 2014 avaldas Google pingerea ülikoolidest, kelle veebilehti on õpihuvilised üle ilma enim külastanud. Eesotsas on maailma tippülikoolid (Massachusetts’i Tehnikaülikool, Stanford, Oxford jpt), kuid nende kõrval troonivad kaugeltki mitte samavõrd kuulsad, ent jõuliselt e-õppele panustavad ülikoolid – Phoenix USA-st ja Open University Inglismaalt. E-õppe kursusi pakkuvad portaalid (Coursera, edX, FutureLearn) on saanud populaarsemaks otsingu sihiks, kui parimate traditsiooniliste ülikoolide veebid. Selline õppevara otsing näitab, et väga hea kvaliteet on ikka hinnas, kuid lisaks on õppijale olulised ka lihtne ja piiranguteta juurdepääs tarkustele, ning võimalus muuta oma haridus kohustuslikuga võrreldes mitmekülgsemaks. Kõik muu, ka hind, jääb kvaliteedi ja kättesaadavuse kõrval tähelepanu tagumisse ossa. See on üks näide globaalsetest arengutest kõrghariduse korralduse ja eesmärkide osas. Möödunud suvel lubas The Economist, et kohe jõuab kõrgharidusse demograafia, globaliseerumise ja e-õppe põhjustatud maavärin, ning kuni pooled traditsioonilised kõrgkoolid sulgevad lähema viieteistkümne aastaga uksed.
Tuleviku proovikivi
Meil pole põhjust arvata, et järgnevad aastad oleksid ühiskonna, kultuuri ja majanduse arengus eelnevatest vähem uuendusi kaasa toovad. Pigem vastupidi, ning ülikooli ülesanne ja suurepärane võimalus on olla eestvedaja. Eestikeelses kultuuriruumis ainukordse ja mitmekesise teadusülikoolina on Tartu Ülikoolil olemas võimekus prognoosida paljude eluvaldkondade arengut, seda mõjutada ja pakkuda uusi lahendusi.
Ülikool koostas oma arengukava ajahetkeni, mil ülikooli astub sünnipäraselt [/i]dotcom[/i]- põlvkond ehk praegused IV klassi lapsed, kui Hiina võib olla maailma majandusliider, kui külmkapp tellib tühjenedes uue toidu ja targad autod juhivad end ise. Ning ülikooli ülesanne on anda parim võimalik haridus põlvkonnale, mis on veerandi võrra praegusest väiksem, aga kes on tööl ka poole sajandi pärast tulevikus. Harituna ja ajastukohaselt töövõimelisena püsimiseks tuleb õppida pidevalt ning ülikool on vaid lühike, süsteemselt korraldatud ja järjest rohkem digimeetodeid kasutav etapp kogu elu kestvas õppes. Olemasolevate teadmiste monopol ei ole enam ülikoolide ja õppejõudude käes. Ülikoolide väljakutseks saab oskus õigel ajal reageerida ühiskonna, rahastajate ja õppijate ootustele. See ootus on ennekõike keskendunud ülikooli töö efektiivsusele ja kvaliteedile ning hariduse vastavusele tulevase töö kiiresti muutuvale sisuga.
Käesoleva aasta kevadel toimunud ülikooli visioonikonverentsil sõnastasid meie teadlased lähema kümnendi põhilised võtmevaldkonnad, kus peame probleemide tekkeks senisest enam valmis olema. Nende seas on näiteks vananemine ja tervis, keskkonnamuutused, energeetika, majanduse ja tööhõive struktuursed muutused, hariduslik-digitaalne kihistumine, sotsiaalsete konfliktide oht jmt. Ülikoolil on olemas pädevus ja võimalused nendele lahendusi leida. Kuigi kõrgharidusmaailmas on levinud arusaam, et uuendustele on avatud eelkõige noored eraülikoolid, on Tartu Ülikoolil võimalus tõestada, et ka pea 400 aastat vana ülikool saab olla uuenduste eestvedaja nii Eestis kui ka rahvusvahelises konkurentsis.
Eesti võimalused maailmas?
2014. aasta alguses kinnitatud Eesti teaduse- ja arendustegevuse strateegia põhisõnum on, et teaduse arendamine on Eesti edu võti. See võti asub ülikoolides, kus tehakse valdav osa Eesti teadustööst. Ülikoolide akadeemilist taset ning mõju hindav ajakiri Times Higher Education (THE) on analüüsinud tingimusi, millele ülikoolid peaksid vastama, et olla maailma parimate hulgas. Phil Baty, THE ülikoolide edetabeli toimetaja, nimetas neist kolm tähtsaimat: „Esiteks – raha. Ülikooli finantssuutlikkus peab lubama tööle võtta kõrgepalgalisi maailma tippe. Teiseks – parim õpikeskkond üliõpilastele. Kolmandaks – ülikool olgu nii koduses elukorralduses ja suhtumises kui oma tegevuste mõjult läbivalt rahvusvaheline ”. THE ilmutas ka mõned arvud, mis iseloomustavad maailma 200 parimat ülikooli: tulu akadeemilise töötaja kohta aastas 751 139 $ (TÜ – 191 659 $), teaduse rahastus akadeemilise töötaja kohta 229 109 $ (TÜ – 40 942 $), välistöötajate osakaal 19% (TÜ – 10%), üliõpilaste-õppejõudude suhe 11,7:1 (TÜ – 15,2:1). Võrdlusandmed Tartu Ülikooli kohta näitavad, et praegu oleme tudengite ja töötajate suhtarvudes alla kahe korra, kuid finantseerimiselt 4-5 korda maas maailma tippliigast.
Arenguriikidest jõukate hulka jõudnuid iseloomustavad Eestiga võrreldes mitmekordses mahus investeeringud teadusesse ja innovatsiooni ning välismaiste tippude palkamine. Mitmed Euroopa väikeriigid – Austria, Belgia, Soome, Island, Iirimaa – pidasid vajalikuks hariduse investeeringuid suurendada just majanduskriisi raskeimatel aastatel. Õppijaile tasulised ülikoolid on osa kulude kasvust kandnud üle õppemaksudele. Tasuta kõrgharidusega riikides, nagu ka Eesti pole sedagi võimalust ning nii ühes kui teises pöörduvad pilgud efektiivsema hariduskorralduse ja eesmärgipärasema hariduse sisu poole. On mõistetud, et senisel moel jätkamine ei võimalda ülikoolidel teha uudseid asju. Saksamaal sõltub ülikoolide riikliku rahastamise tase nende teaduslikust võimekusest. 12 Saksa eliitülikooli eesmärgiks on suurendada ingliskeelset õpet ja välismaalastest tippõppejõudude hulka, et sellega tõsta riigi üldist konkurentsivõimet. Sakslaste reformile kui väljakutsele on osundanud britid, kes oma ülikoolide väheneva rahastamise valguses tunnetavad ohtu nende rahvusvahelisele positsioonile kui ka võimalikule ajude äravoolule. Taani, Šoti ja Iiri ülikoolides on reformitud juhtimist ja vastutust konkreetsemaks, loodud koostööd stimuleeriv lihtne struktuur ja eelarve ning laiendatud teaduse ja õpetamise interdistsiplinaarsust. Selle tulemusena on saavutatud ülikoolide positsiooni paranemine nii akadeemilise väljundi kui ka tudengi ja töötaja kohta tuleva raha mõõtmes.
Kõrghariduses ja teaduses toimuv ei ole midagi erilist vaid hoopis areng koos kiiresti muutuva maailmaga. Seetõttu on ka Eesti ülikoolide töökorraldus ja juhtimine läbi tegemas elust endast tulenevaid ning rahvusvahelisi suundumisi järgivat arengut, et enam kasvatada ühiskonna haritust, uuendusmeelsust ja jõukust. Tartu Ülikoolis teeme selle eesmärgi nimel praegu tõsist tööd. Oleme ümber kujundamas oma struktuuri – loome neli suurt valdkonnapõhist üksust, mille all teisel tasandil on instituute oluliselt vähem kui praegu. Juba lähiaastatel on meil umbes kolmandiku võrra vähem bakalaureuseõppekavasid, aga need arvestavad oluliselt rohkem tööturgu ja tudengite soove. Teeme jõupingutusi selleks, et ülikool, kandes küll Eesti rahvusülikooli ülesandeid, oleks ka rahvusvaheline, seda nii oma liikmeskonna kui tegevusväljundite mõttes. Soovime lähiaastatel jõuda oma vilistlaste parema sidustamiseni ning ülikooli ja ettevõtete koostöiste suhete laiendamiseni. Kõik see on kantud soovist, et ülikool töötaks Eesti heaks, järjest paremini.
Tartu Ülikooli rektor, prof. Volli Kalm esineb Torontos Tartu Ülikooli 95.aastapäeva aktusel pühapäeval, 23. novembril k.a. kl 2 p.l. Tartu College’is.
