Laupäeval, 16. oktoobril 2004 kell 14.00 (2 p.l.). Uksed avatakse kell 13.00 (1 p.l.). Sissepääsuks vabatahtlik annetus. Tartu College’is, 310 Bloor St. West, sissekäik Madison Ave. Spadina allmaaraudtee peatus. Parkimisvõimalused Tartu College’i parkimisplatsil.

Ettevalmistused selleks ürituseks on täies hoos. Korraldajaiks on Tartu Instituudi juures töötav Bibliograafia Klubi, Eesti Kultuuripärandi Klubi ja Elulugude kirjutajate rühm. Oma mälestusi põgenemisest ja sellega kaasnevaist sündmusist jagavad meiega Elulugude kirjutajate rühma liikmed ja loodetavasti ka üks Eesti Täienduskoolide õpilane, kõneldes oma vanavanemate mälestusist. Kavas on nii sõjameeste kui ka eraisikute põgenemiselamused, 9. märtsi pommitamine Tallinnas ja jõulud 1944 Berliinis. Kõneldakse ka nurjunud põgenemisteekonnast. Eesti Kultuuripärandi Klubi esitab põgenemisteemalise videointervjuu.

Oleme väga rõõmsad, et Eesti Kodu Relvavendade Ansambel, kokku kümme meest, andis oma nõusoleku muusikalise osa täitmiseks. See ansambel on eriti sobiv mõtete viimiseks kuuekümne aasta tagustele minevikuradadele.

Fotonäitusel, mille organiseeris AABSi konverentsiks juunis prof. Tiina Kirss, näeme haruldasi pilte ja dokumente põgenemise teemal. Kõik on varustatud inforikaste selgitustega. Ka raamatunäitus jutustab põgenemise lugusid. Enne programmi algust on võimalus kõigega tutvumiseks.

Müügilaual on mälestuste raamatud „Mälutunglad I ja II“ ning loodetavasti ka „Mälutunglad III“. Viimane peaks ilmuma just meie ürituse päevaks! Samuti on võimalik osta Bibliograafia Klubi kirjastusel ilmunud Tiina Tuvikese luulekogu „Elu ja usk“, milles mitmeid põgenemisest ajendatud luuletusi. Mälestustepäeva lõpetame seekord eriti rikkaliku kohvilaua ja vestlustunniga.

Eesti Elus juulis ilmunud artiklile ülaltoodud ürituse teemal saabus internetis seitsekümmend üks kommentaari nii põgenemist mõistvas kui ka kritiseerivas toonis. Siin kaks neist, osaliselt.

„…Kui te poleks sinna põgenenud majanduslikult paremat elu otsima, oleksite kõigest hoolimata elanud ka kodusel Eestimaal nii nagu kodueestlased pidid elama…“

„…Mis õigusega sina kirjeldad, missugune on pagulase elu olnud ja kui täis kellegi rahakotid on? … Arvad ikka, et majanduslikel põhjustel on põgenetud? Mine Okupatsioonimuuseumi ja uuri sealt…“

Õnneks on meie olukordadest sunnitud põgenemisteema jõudnud tänaseks tugevasti inimeste teadvusse ja on loodetavasti leidmas ka rohkem mõistmist läänemaailmas. Meil seisab ees veel küllaltki suur selgitustöö ka oma mälestuste talletamise abil. Et praegused ja järeltulevad põlved mõistaksid meid ja meie rahva saatust!

Loodame oma põgenemisteed tähistavast sündmusest rohkearvulist osavõttu.

Märkmed: