Praost Jaan Tammsalu lahkumisteenistusToronto Peetri kogudus elas viimase kuu lahkumise ja teatud mõttes isegi mahajäetuse meeleolus, sest kogudust teeninud praost Jaan Tammsalu oli tagasi pöördumas kodumaale.
Pühapäeval, 11. juulil toimus Peetri ja Vana-Andrese koguduste ühine jumalateenistus, mis oli pühendatud praost Tammsalu teelesaatmisele.
Külaline on siin teeninud kümme kuud, 43 nädala jooksul on ta pidanud 60 kiriku- ja koduteemalist jutlust.
Oma siinses viimases jutluses ütles ta, et ehkki paljudelt võeti okupatsiooniajal kodud, ei saadud neilt ometi võtta kirikut. Kirik on olnud koht, kuhu soovija sai alati minna. Mida võiksime teha, et kogudused sarnaneksid tänapäeval õpihimulise algristikogudusega?
Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütles ühes oma ettekandes, et peaksime eeskuju võtma kirikust, kus käib eluaegne õppimine. Paljud teemad korduvad kirikus pühapäeviti, sisaldades siiski alati ka midagi uut, aga nendes on samas sedavõrd püsivaid põhimõtteid, mis väärivad kordamist. Õp. Tammsalu sõnul on Peetri kogudus olnud õppiv kogudus.
Algristikogudus oli ka osaduslik kogudus, nagu kokkuhoidev perekond, mis oli vajaduse korral suuteline end ümber organiseerima ja ilmutama paindlikkust raskete koormate all, nagu seda suutsid ka võõrsile põgenenud eestlased. Ärge murduge, olgu teil ikka võimet seisma jääda, kõneles õp. Tammsalu.
Tavaliselt on koguduses 3-4 inimest, kes rabelevad ja töötavad. Jätkugu ülejäänuil armastust neid toetada! Kristus on kutsunud meid üksteist armastama nii, nagu Tema on meid armastanud. Edasi ütles õpetaja, et koos abikaasaga on nad kogenud Torontos viibides palju ilusat armastust. Ta puudutas oma jutluses ka armulaua tähendust, öeldes, et armulauast hoidumine viib vaimse kärbumiseni. Armulaud on vaimuliku tervise allikas, jääge armulaua juurde, leivamurdmisesse ja palvetesse.
Lõpuks pani õp. Tammsalu veel kirikulistele südamele jätkata jutluse lõpul Eesti hümni palvesalmi kasutamist. „Jumal on andnud inimesele kaks kõrva ja ühe suu, sellepärast kuulakem rohkem ja rääkigem vähem,“ ütles õpetaja. Ta soovitas ka mõelda sellele, kuidas elavdada koguduse tegevust ning kutsus rõõmsameelsusele ja avatusele.
Teenistus kujunes kahetunniliseks, sest õpetaja soovis siinsele rahvale ära öelda kõik, mis talle selle ajaga oli südamele kogunenud, kuid seni avaldamata. Selles oli palju tunnustust Peetri ja teiste koguduste liikmetele. Õp. Tammsalu sõnul oli ta nii kiindunud siinsesse töösse, et tuli isegi mõte siinsele vabale kohale kandideerida.
Kuna mälestatavate hulgas oli diakonõpetaja Tarvo Kass, siis oli kirikuliste hulgas lahkunu poeg Ando Kass, kes vaimulikuna abistas praost Jaan Tammsalu liturgilises osas ja armulaua jagamisel.
Esmaspäeval jätkasid veel õp. Tammsalu lähemad sõbrad viimaseid kohtumisi, ja teisipäeval, 14. juulil lahkus õp. Tammsalu koos abikaasaga Torontost. Ees ootab uus ametikoht pealinnas, EELK Tallinna Jaani Koguduse õpetajana.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mati Pungas27 Jul 2004 03:07
Tere tulemast Eestisse - ( II )
Jalgratta veeredes hakkab paistma Rõngu punase katuse ja kukega kirikutorn ning asula läheduses karjamaal sööb lehmakari tasasel naginal rohtu, - aga vallatud vasikad uudistavad möödujat.
Möödudes poodidest, Vabadussõja mälestusmärgist, Kõverast kõrtsist oledki kirikumäe jalamil, kus kirikuväravad on avatud ja astud pühakotta. Väärikalt vaiksed hardushetked kestavad ning vaimujõudu tunnetades väljud tasakesi… Ratas veereb mäelt alla ning lookleva tee jätkudes jõuad mälestuste maale; see on “püha paik” - Rõngu surnuaed, milline minule kangastub puhkepargina, kus on hea aura mõtisklemiseks.
Olin väiksena paar suve kabelitares tädil külas ning alati meenub mulle, kui ilus ja korrastatud see kalmistu oli, – kus ka mina tädi aidates pidin hooldama väikese rehaga kollase liivaga kõnniteid. Mäletan helilooja Aleksander Lätte ära saatmist… ja nüüd on tema läheduses leidnud puhkepaiga tuntud “Books Abroad” varasem toimetaja Ivar Ivask. Keti kõlisedes ammutad sügavast kaevust ämbriga kalmuehtivate lillede kastmise vee. Jalgrada Mädajärve juurde on kinnikasvamas, - ju pole eriti palju neid väikesi jalajälgi igapäevaselt seda rada silumas. Kobraste vilka tegevuse tõttu on järvest väljavoolav ojake tammitatud ja metsamajandi poolt hooldamata järve pind on märgatavalt tõusnud. Põliste puude kohin ja sügav rahu katab seda mälestuspaika, kuhu tuled ikka jälle tagasi…
Lahkun pühast puhkepaigast läbi punasest kivist peaväravate ning teeristil valin suuna Otepääle.
Lugupidamisega
kodu-eestla ne Mati Pungas
P.S. Pean õigeks, et kiires korras taastataks Eestis kirikukoguduste kui mittetulundusühingute restitutsioon teatud kalmistute kohta: näiteks Tallinnas Jaani, Kaarli, Pühavaimu koguduste korralduses oli ajalooliselt Rahumäe kalmistu, milline oli jaotatud koguduste vahel ning hoiti hästi korras! Omavalitsused peavad andma kalmistute hoolderahad kirikukoguduste käsutusse ja küll Te näete, et kalmistud korrastatakse laitmatult 1- 2 aastaga ning oleks ka turvatud vandaalide ja rüüstajate vastu.
Mati Pungas27 Jul 2004 02:58
Tere tulemast Eestisse - ( I )
Moto: Kui kiriku uksed on valla – astu alati sisse.
Kirjutan tervituse Teie kohanemiseks tagasitulekul Eestisse.
On sume suveöö. Klassika-raadio mängib “tähtede valguse” muusikat ning hetkeks andun mõtetele äsjasest mälestusreisist.
Olen seda sorti, et ei hooli “hulkumisest vöörastel maadel”. Kaugeid maid lähendan endale väga heade Briti loodusfilmidega, ajakirjaga “National Geographic” või ajalooliste reisikirjade kaudu. Miks “ajalooliste” – küllap sellepärast, et “seal” on veel alles muutmata kujul kirjeldatud nende “rahvaste omapära - juured”.
Ilmselt olen “põhjamaine päriseestlane”, kes hoolib rohkem Eestimaa looduse ilust ning jälgib piirkondade arengu kulgu Eestis. Ka Eestimaa loodus on nauditav – kuigi osa inimesi kurdavad ilma muutlikkust ja vahel ka liigset jahedust! Minu arvates pole olemas halba ilma – on vaid valesti valitud rõivastus, - seega oli riietus ilmale sobimatu?
On eestlasi, kes eelistab elukohana soojemat kliimat; tean üht edukat reisikorralduse firma omanikku, kes oma kodu Tallinnas kui ka firma vahetas elukoha vastu Austraalias! Kui kauaks olla võõras? Kas lõpuni…?
Nüüd on juulikuu alguse Üldlaulupidu saanud meeldivaks mälestuseks ning jääb edaspidiseks ootuseks järgnevale! On olemas kena ütelus: - “ainult igatsus on ju rikkus!”
Olen iga-aastane jalgrattal matkaja, seega vaid telgiga ja mööduka varustusega matkamees. Alustades matka on isegi huvitav teha hästi varane rongisõit sihtkoha lähedusse, sest siis “näeb” ka varajast Tallinna - Nõmme kastevärsket hommikujahedust oma suvises soojavines – ja juba loksud rongis ning sõidad päikesele vastu.
Nelja tunni möödudes ongi aeg Elvas oma jalgratas rongilt maha aidata ning pärast väikest keskhommiku kohvi võib matk jätkuda. Hindan matkal jalgratta väärtust, mil juhul on “moodne Ameerika mägiratas” parim abimees – see on kerge, hääletu, täpne ja teeoludele reguleeritav sõiduriist – oled nagu osaline loodusest seda keskkonda häirimata. Hakkad kuulama jälle lõo lõõritamist, pääsukeste vidistamist, kumalaste mõnusat suminat, peoleo “vihma-hoiatus-hüüdeid”, märkad nobedat linavästrikut ning oled lillede keskel, milliste ilu ja lõhn hurmavad meeli. On südasuvi ning ootad nägema heinalisi – ja juba tunned niidetud rohu meeldivalt kirbet lõhna kas aedadest möödudes või heinamaalt niidusejärgselt. Väärikalt astub toonekurg heinakaartel ja uurib ning valib saaki, mida endale napsata või millist toitu kasvueas kurepoegadele valida, kes kergitavad end aeg-ajalt pesas näitates oma udusulis tiivanukke.
Talirukki kasvupinda on põldudel napilt, kuid otsivad silmad märkavad siiski seda erkvärvilist kaunist lille – algul vaatad lille natuke abitu varre hargnemist, siis seda imelist sinist värvi, millist värvi omapära ei suuda varjutada teised põllulilled. Tänavu on rohu kasv aasadel ja heinamaadel metsikult vägev – ju jääb ka osaliselt niitmata. Taevasinasse on tekkinud valgeid pilvetupse ja ka mõni tumenev pilverüngas, mis paneb heinalisi muretsema.
Nii oled jälle hakanud tunnetama Eestimaa looduse võlu.
Lugupidamisega
kodu-eestlane Mati Pungas
Pika tervituse jaotan kaheks!
Loe kõiki kommentaare (2)