Teeme Eesti paremaks (8)
Eestlased Kanadas | 29 May 2009  | Eerik PurjeEesti Elu
Sellise motosildi all kogunes esmaspäeva, 25. mai õhtul väike grupp inimesi Toronto Eesti Maja kohvikusse mõttetalgutele. Kokkukutsujaks ja ürituse moderaatoriks oli EKNi esimees Avo Kittask. Eesmärgiks oli arutada eestluse päevaprobleeme ja leida neile lahendusi või lahendussuunalisi teid. Küsiti: mida saame teha Eesti heaks üksikult või koos lähema kogukonnaga, mida saaks teha riik või ühiskond, milles elame? Korraldajate poolt olid soovitusena maha pandud mõningad teemad või märksõnad, nagu kodu, perekond, järelkasv; turvalisus ja hoolivus, eesti maine, ühistegevus ja koostöö; loovus, avatus ja uuendusmeelsus jne.

EV aupeakonsul Laas Leivat tõstis esile meie tegevust tõkestava tegurina keskregistri puudumise. Meil pole kuigi head ülevaadet sellest, kui palju on Kanadas või Toronto lähikonnas eesti soost inimesi, keda saaks ja võiks ühiskondlikus töös kaasa tõmmata. Tänapäeva tehnoloogia juures ei piisa enam vaid aadressist, vajame ka e-posti aadressi, mille kaudu enamus juba suhtleb.

Eesti Sihtkapital Kanadas esinaine Lia Hess lisas, et nooremate huvides peaks mõlemale aadressile lisanduma ka face book.

Huvitavate tähelepanekutega esines Vaado Sarapuu, tõstes esile Eesti Elu suurepärast võrgulehekülge, mille kaudu teave meie elust ja tegevusest levib palju kiiremini ja kaugemale kui aimata oskame. EE võrgulehte loetakse 120 maal ja selle külastajate arv on aukartustäratav. Erilise huviga loetakse kõike eestiainelist, mis on kirjutatud inglise keeles. Paljudes maades sooritatakse juba koolides eksameid arvuti teel, meie aga oleme ikka veel kinni pastapliiatsi ajastus.

Siinkohal pidas Lia Hess tarvilikuks märkida, et ESK saab igal aastal taotlusi toetusteks kaugelt rohkem kui annetusi laekub ja et annetajaid leidub peamiselt just pastapliiatsi-generatsioonis, nii et ka tehnoloogia arengul on oma varjuküljed, millest ei saa ega tohi üle vaadata.

Vaado Sarapuu tõi veel näite põlvkonnast, kes saabus läänemaailma põgenikena pärast Teist maailmasõda. Need umbes 70.000 inimest on rajanud Eesti Majad, kirikud, koolid, laste suvekodud ja skaudi-gaidilaagrid, korraldanud ESTOde näol ülemaailmseid kultuuriüritusi jne. Tänapäeva Eestist on lahkunud ametlike andmete kohaselt umbes 150.000 inimest, ebaametlikult võib see arv olla 200.000 või suurem. Küsigem, kus on nende panus. Nende hulgas on kahtlemata palju mitmesuguseid talente, mida saaksime „Eesti asja“ huvides rakendada. Suurim probleem on: kust ja kuidas neid leida?

Kuigi küsimusi oli palju ja lahendusi peaaegu üldse mitte, ei saa öelda, et talgud olnuksid tulutud. Palju häid mõtteid tõsteti päevakorrale ja mõtte jõudu ei tohi alahinnata. Liikuma pandud mõtetele järgnevad sageli teod.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Pasun04 Jun 2009 16:07
Which information would you consider to be "relevant and significant" that couldn't be found elsewhere?
Just curious.
Tired04 Jun 2009 15:15
You guys are so negative...give it a rest
to piip04 Jun 2009 14:41
whatcha smokin there big guy ?

its not about 'professional journalism' twenty years ago when canada post delivered it to you, but rather delivering relevant and significant information which is generally not available in the mainstream media (in a timely manner) though maybe your journalistic standards are not being met

Loe kõiki kommentaare (8)

Eestlased Kanadas