Aprillis toimus Vana-Andrese kirikus laudkonnavestlus, kus käsitleti perekonnapuu koostamist, üksikisikute ja perekondade ajaloo ning arhiivi küsimusi. Asjakohast nõu ja juhiseid jagasid seal prof. Tiina Kirss, Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja prof. Jüri Kivimäe ja koguduse arhivaar Emil Eerme. Sellest huvitavast üritusest võttis osa 30 kuulajat. Samas oli teemaga seonduv väljapanek — näidiseid perekonnapuust ja arhiivimaterjalidest.
Kuigi oleme eemal kodumaast ning sealsetest ajaloolistest ja arhiivimaterjalidest, saame teha tõhusa alguse ka siin, lisades hiljem kogutule juurde puuduvaid materjale. Perekonnapuu algmaterjalid asuvad peamiselt Tartus riiklikus arhiivis ja hilisem osa, mida ei ole veel üle antud arhiivile, kirikute meetrikaraamatutes. Neile lisandub uusim materjal siinsete koguduste meetrikaraamatute sissekannete näol, kui vastav isik on koguduse liige.
Lähim mäluline materjal, mis puudutab üksikisikuid ja perekondi, on talletatud meie isiklikes mälestustes. See osa on subjektiivne ja tihti ajaliselt korrigeerimata, kuid arhiiviliselt väga vajalik. Siia hulka kuulub ka prof. Kirssi töögrupi poolt kirjapandu. Tähtsad on fotod, kirjavahetus ja mitmesugused dokumendid. Perekonnaarhiiv ja elulood ei haara ainult otseseid sugulasi, vaid laienevad ka omastele, sõpradele ja töökaaslastele — seega ringkonnale, kus liigume ja töötame.
Perekonnaliikmete paremaks mõistmiseks on soovitav jälgida nende mõttemaailma, huvialasid, osalemist ühiskondlikus elus jne.
Ehkki perekond on tervikuna meie ühiselu aluseks, tuleb selle iga liiget vaadelda iseseisvalt. On loomulik, et nende isiklik kirjapandud elulooline osa liituks perekonna ajalooga, millega edastatakse palju olulist perekonnaloost. Vana-Andrese kirikus toimunud vestlusel esitatud näiteist selgus, kui palju saab igaüks meist kaasa aidata üldise perekonna ajaloo säilitamisele omapoolse osaga.
Elukohafoto, isegi tänavapilt, näitab, millises kohas ja kus elasime. Huvitav ajalehe väljalõige võib peegeldada sündmusi, millest osa võtsime. On palju erinevat materjali, mida saame koguda eeloleval suvel, et seda siis hiljem kirja panna. Kuid perekonna arhiivi kuulub ka palju materiaalset. Omatakse mitmesuguseid kollektsioone, kogutakse esemeid (ehted, mündid, maalid, margid, rahvarõivad, käsitööesemed jne.), mille väärtus aja möödudes vaid kasvab ja mis võivad koguni saada perekonna varanduslikuks osaks.
Mitmed rahvuskaaslased on oma perekonna ajalood kirjutanud ja paljundanud raamatutena, et neid anda sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja meie arhiividele, mis on omaette suure väärtusega rahvuskultuuriliseks pärandiks.
Toronto Eesti Kultuuripärandi Klubi on teinud enam kui 10 aasta kestel paljude isikutega intervjuusid-jutuajamisi. On sadu sellekohaseid arhiiviväärtusega linte.
Eriosana puudutati vestlusel veel perekonnalugude ja arhiivide säilitamise võimalusi. Nii on meil Torontos kaks arhiivi, kus vastava lepingu alusel võib soovitut säilitada teatud aja nn. kinnise materjalina, millele pole ligipääsu perekonnaga mitteseotud isikutel. Selle aja möödudes on huvilistel kõnealuse materjaliga võimalik tutvuda ainult kohapeal.
Ja jõutigi järgmise töösammuni, millega saame alustada eeloleval suvel, et seda siis edasi arendada prof. Tiina Kirss'i töögrupis, millele lisandub ka arhiive käsitlev töögrupp. Pakume kõigile oma abi ja kõik arhiivihuvilised on teretulnud!