Venemaa kannab Bahmuti juures pealetungil suuri kaotusi nii elavjõus kui tehnikas, aga elavjõudu neil hetkel jagub ja nad on seal isegi üksusi roteerinud. Ukraina jaoks väga keeruline rindelõik.
Avdiijivka lähistel Venemaal samuti elavjõudu jagub, samas ei ole veel oodatud suurpealetung käivitunud. Venemaa on jõudnud ka Marinkast lõuna pool asuva Novomihhailivkani lõuna poolt, aga hetkel Ukraina kaitse peab.
Lõunarindel on kõige aktiivsemad lahingud Tokmaki suunal, kus Venemaa on natuke edenenud Novoprokopivkast ida pool, aga mujal nende rünnakut tulemust ei ole andnud.
Hersoni rinde osas on nii Ukrainas kui maailmas laiemalt on palju vastukaja saanud New York Times’s avaldatud artikkel, millest ma ka eelmises ülevaates kirjutasin ja mis kujutas ukrainalaste olukorda Dnepri idakaldal väga süngetes toonides. Sõda on julm ja kui Venemaa kannab seal rindelõigus väga suuri kaotusi, siis ei ole nendest pääsu ka ukrainlastel. Emotsionaalse video tegi juba legendi staatuses drooniüksuse juht Madjar, kes mitu kuud väga edukalt seal rindelõigus tegutseb. Tema sõnul on nad vastase hävitamisel olnud nii edukad, et Venemaa pidavat Ukraina droonioperaatoreid seal rindelõigus jahtima lausa FAB-1500 (kaaluga 1,5 tonni) pommidega, mis on muudetud liugpommideks. Dnepri piirkonnast on selliste pommide plahvatustest ka videosid ning see on valus vaatepilt. Madjari sõnul on kõige asjaolusid arvesse võttes Dnepri idakaldal platsdarmi enda käes hoidmine edulugu, sest Venemaal ei olevat eriti muud varianti, kui proovida kasutada liugpomme.
Paaril viimasel päeval on Venemaa üritanud Krinkile läheneda soomustehnikaga lõuna poolt läbi metsa, aga kohale ei jõudnud neist ükski ja vähemalt eile oli oluliselt vähemaks jäänud ka rünnakuid liugpommidega. Võib ju öelda, et senikaua, kui Ukraina suudab seal siduda ja hävitada vastase üksusi, et sõjalises vaates kõik õige, aga arusaadav on ka nende merejalaväelaste meeleolu, kes peavad ülimalt keerukates oludes kaotusi kandes vastu pidama. Samas sõja ongi tihtipeale ainul väga halvad ja väga-väga halvad valikud ning need sõjaväelased on tõelised kangelased.
Aga suured probleemid on Hersoni rindelõigus ka Venemaa armeel. Eelmises ülevaates kirjutasin probleemidest Põhja-Koreast toodud suurtükimoonaga ja see teema sai jätku. Nimelt ei ole probleemid ainult suurtükimoonaga, vaid ka miinipildujate moonaga. Z-kanal „VDV za Tšestnost i Spravedlivost“ (selgus, et selle all kirjutavad mitu erinevat ohvitseri) kirjutas eile õhtul, et neil lõhkes 120 mm miinipilduja ja selle põhjuseks oli ebakvaliteetne laskemoon Põhja-Koreast ning tulemuseks nii surnud kui raskelt haavatud. Põhja-Koreast toodud moon pidavat olema eluohtlik, lendab kuhu juhtub ja võib juhtuda, et laskjaid endid tabatakse sellega paremini kui laskmise sihtmärke.
Teine suur probleem Venemaa jaoks nii seal rindelõigus kui laiemalt on transport st valitseb krooniline puudus transpordivahenditest ning olukorra muutis palju keerulisemaks Venemaa kaitseministeeriumi määrus, mille kohaselt ei tohi tulevikus rindel olla sõiduvahendeid, mis ei ole Venemaa armee bilansis. Aga rindel olevate sõjaväelaste sõnul on Venemaa armee veoautoga rinde lähedale sõitmine samaväärne surma minekuga, sest need masinad nopitakse rallidroonidega kõik ära. Ja nii olevatki z-kanali „Dva Maiora“ andmetel Hersoni rindel olukord, kus raskelt haavatuid lihtsalt ei ole mitte millegagi evakueerida. Kusjuures nad olevat üritanud Krimmist tuua vabatahtlike annetuste toel ostetud kastiga maasturi, aga Venemaa armee olevat selle konfiskeerinud teel Krimmist rindele. Tulemuseks olukord, kus raskelt haavatud surevad enne evakueerimist ning mis veel halvem, paljud sõjamehed pidavat abi viibimise tõttu ilma jääma oma jäsemetest ning see olevat äärmiselt moraali alla viiv, sest Venemaal ei olevat z-kanalis kirjutatud jutu järgi invaliididel võimalik tulevikus elada inimväärset elu.
Surnud sõdurite teema on seotud mitmete probleemidega ning seda temaatikat käsitles z-kanal „Polkovnik Šuvalov“. Üks teema pidavat olema see, et z-blogija hinnangul ei ole lähiajaloos olnud sõda, kus vastaspoolel võitlevad sõdurid oleks üksteist nii vihanud. Ei olevat võimalik mitte mingisuguseid nö aumeeste kokkuleppeid sõlmida, mis z-blogija sõnul olevat näiteks kehtinud II maailmasõjas. Tulistatakse kõiki, nii loomulikke vajadusi rahuldavaid sõdureid kui meditsiinitöötajaid. Nii tõi z-blogija näite, kus kõrgemalt poolt oli neile antud käsk tuua rindejoonelt ära kaks surnukeha, mis lõppes nende jaoks kokkuvõttes 23 surnud sõduriga. Ehk siis surnukeha äraviimine on droonide ajastul nii riskantne tegevus, et pigem eelistatakse mitte riskida.
Teine teema on aga õiguslikud aspektid, sest ei ole ju saladus, et väga paljud lepingu sõlminud keskealised mehed tegid seda oma perekonna elujärje parandamise nimel, aga kui mees saab eesliini surma ja tema surnukeha ei ole võimalik kas eesliinilt ära tuua või läheb ta üldse nö kaduma, siis on ohvitseridel kiirelt kaela peal kadunud sõdurite lähedased, kes tahavad raha.
Z-blogija sõnul ei piisavat sellest, kui droon näiteks fikseerib kõigi viie rünnakule läinud sõduri surnukeha, paberite korrektseks vormistamiseks olevat vaja ikka surnukehasid, surnute identifitseerimist ja ellujäänute olemasolul ka nende tunnistusi sinna juurde. Aga ohvitserid ei pidavat surnukstunnistamisega kiirustama, sest küll on olnud juhtumeid, kus kiirelt surnukstunnistatud isikud on hiljem välja ilmunud või haiglatest üles leitud või mis veel hullem ohvitseride jaoks, on vastase kätte vangi langenud või deserteerinud. Ka olevat tavalised olukorrad, kus mingil põhjusel on tekkinud elavjõus ootamatud kaotused, mida ei soovita avalikustada ning siis ootavat nad nö oma aega, kui korraldatakse mingi suurem rünnak, peale mida nad saab märkida langenuks antud lahingus ning siis ei teki ohvitseridel probleeme.
Z-blogija puudutas veel ühte huvitavat teemat. Nimelt olevat Venemaa armee juhtkonnas juba sõjavõidu meeleolud stiilis, et suutsime ukrainlaste suvise pealetungi vastu pidada ning nüüd olevat võit ainult nö vormistamise küsimus. Oleks et asi piirduks ainul suhtumisega, aga z-blogija sõnul pidavat toimuma rindel tegutsevate sõjaväelaste hulgas aktiivne värbamine „Aafrika korpusesse“ ehk siis Venemaal olevat juba pilk suunatud Aafrikasse, et seal hakata sõjalises mõttes oma positsioone veelgi tugevdama. Rindel olevatest väeosadest värvatakse parimaid sõjaväelasi ning paljud pidavat rõõmuga minema, et pääseda sellest Ukraina põrgust. Samas pidavat see z-blogija sõnul alla viima sõjaväelaste moraali ja seda olukorras, kus tegelikult ei ole rindel veel suurt midagi saavutatud ja et kui isegi suurte kaotuste hinnaga Avdiijivka ära võtta, siis suures plaanis pole see mingi saavutus, sest tegemist on ainult küllaltki väikese Donetski eeslinnaga.
Ukraina president esines pressikonverentsil ja üheks kandvaks teemaks kujunes seal mobilisatsioon, sest tulevikuperspektiivi hinnates tahaks Zalužnõi täiendavalt mobiliseerida kuni pool miljonit inimest. Kannavad ka Ukraina väed kaotusi, lisaks on paljud olnud rindel ilma rotatsioonita ning vajavad puhkust. Muuseas pidavat olema ka Kiievis aktiivsed osad mobiliseeritute abikaasad, kes nõuavad rotatsiooni. Nii paljude sõjaväelaste väljaõpe ja relvastamine on aga kallis ning Ukraina olukord rahalise toetuse osas hetkel veel küllaltki ebaselge.
Aga pressikonverentsiga seoses kerkis üles veel üks teema, nimelt rallidroonid ehk FPV (first person view). Ukraina armee on droonide osas olnud läbi sõja küllaltki aeglase tegutsemisega, nii ei pidanud eelmine Ukrina kaitseminister kvadrokoptereid tõsiseltvõetavateks relvadeks ja nimetas neid pulmadroonideks isegi siis, kui rindel nad olid juba asendamatud abimehed vaatlusel ja rünnakute läbiviimisel. Selle aasta alguses hakati alles tõsisemalt liigutama droonide arendamise osas ning põhifookus liikus pikema lennuulatusega rünnakudroonide suunas. Samas juba eelmisel aastal oli droonioperaatorite rühm Signum välismaa ajakirjaniku videoloo jaoks naljaga pooleks katsetanud rallidrooni relvana ning tänavu on rallidroonid sõjapidamist täielikult muutnud, aga jällegi on Ukraina armee olnud aeglane sellele arengule reageerima ning nii olevat väidetavalt 90% rallidroonidest Ukraina armee käsutusse toodud vabatahtlike poolt. Vabatahtlikel hakkas rallidroonidele nö hammas peale, sest nad maksavad ilma laskemoona ja soojuskaamerata ainult 500 dollarit, samas kui näiteks EL-s on hiljuti sõlmitud lepingutes ühe 155mm mürsu hind tõusnud 4000 euro juurde.
Ukraina sõjaväelased ise hindavad, et neil oleks iga kuu vaja kogu rinde ulatuses kokku 200000 rallidrooni, aga suur probleem olevat nende droonide detailidest käsitsi kokkupanek, mis võtvat palju aega ning sellega seoses on kõlanud mõtteid, et arenenud riikides võiks sõjalisel otstarbel ka nende tööstusliku tootmise käivitada arusaamisega, et nad ei pea hinna poolest konkureerima Hiina toodanguga, vaid et see oleks väga selge suunitlusega toodetud droonid. Zelenskile esitatud küsimuste ekraanil oli täheühend FPV üks kõige populaarsemaid ja ta lubas, et Ukraina toodab järgmisel aastal miljon erinevat drooni.
Laskemoonaga seoses tunnistavad Ukraina sõjaväelased suurtükimürskude puudust ning eriti keeruline pidavat olema seis nö nõuka-aegse kaliibriga 122mm ja 152mm mürskude osas, mida on maailmast järjest raskem kuskilt ladudest leida ning juurde tootmisega on ka probleeme, samas kui Ukrainal on sellise kaliibriga suurtükke veel palju järgi. Kusjuures Ukrainal on mürskude otsmiseks piisavalt raha, lihtsalt neid pole mitte kuskilt osta.
Suurtükimoona nappusega on meedias levitatud ka päris mustadest meeleoludest kantud tekste, aga sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko kirjutas teemat lahti natuke teise nurga alt. Ukraina kasutas väga suurtes kogustes mürske seetõttu, nad pidid ära tegema töö, mida muidu teevad lahingulennukid. Suurtükimürskudega tulistati vastase jalaväge, aga selles nad ei olnud kõige efektiivsemad. Nende üritati tabada vastase soomustehnikat ehk siis mürsud pidid aitama piltlikult öeldes kõigi hädade vastu. Nüüd kasutatakse jalaväe vastu kassettmoona ja neid mürske on USA ladudes veel piisavalt järgi. Vastase soomustehnika hävitamisel on praegu juba kõige efektiivsem hoopis rallidroon, seega on tänu kassettmoonale ja rallidroonidele võimalik kasutada palju vähem mürske kui varem. Aga see polevat Kovalenko sõnul veel kõik. Nimelt on tänu rallidroonidele säästetud palju tankitõrjevahendeid, nii Javelin, Stugna kui NLAW, sest rallidroonid lihtsalt lendavad kaugemale ja nendega saab hävitada vastase tehnikat seal, kuhu tankitõrjevahendid ei ulatu laskma, mistõttu selles osas pidavat Ukrainal olema kogunenud piisavad varud. Ukraina suurendab ise ka pidevalt suurtükimürskude tootmist, nii et kõike ei tasu üdini mustades värvides näha, kuigi väljakutseid on Ukrainal väga palju.
Paaril viimasel päeval on autosõprade hulgas palju elevust tekitanud Venemaa Kaliningradis asuva ettevõtte Avtotor elektriauto prototüüp. Varem pandi seal tehases detailidest kokku BMW-sid, Hyundai’sid ja KIA’sid, aga peale sõja algust välisinvestorid lahkusid. Venemaa autotootja lubas luua elektriauto, mis on tehtud täielikult Venemaal toodetud detailidest, millest omajagu pidid olema Lada Vesta omad. Ettevõtte juhi Vladimir Stšerbakovi sõnul pidi elektriauto disain tulema Euroopa stiilis ja sarnanema Miniga ning suuremad Venemaa patrioodid hakkasid rääkima lausa autost kui Tesla-tapjast. Nüüd ilmusid meediasse fotod auto prototüübist ning autol igati ilus nimi ka - „Amber“ (eestipäraselt „Ämber“).
Auto välimuse puhul tuleb arvesse võtta, et pindalalt maailma suurimas riigis on kõik kõige-kõige suurem, seega on autol väga suur elektrimootor ja väga suur aku, mistõttu auto on ka väga kõrge ja juhil on hea väljavaade. Aga autol on veel palju häid omadusi – selle võid rahulikult jätta kuhu iganes, sest mitte keegi ei soovi seda ärandada. Põllumees võib selle auto panna põllu äärde ja ükski lind ei julge säärase peletise lähedal olla. Olukorras, kus Venemaa propaganda räägib Saksamaa autotööstuse allakäigust ja vältimatust hukust, on Venemaa autotööstus teel õitsengule. Millegipärast heitusid ettevõtte esindajad meedia reaktsioonist ja hakkasid õigustama, et tegelik auto pidavat tulema teistsugune, aga ei tasu kriitikat südamesse võtta, see punane peletis on nii üdini Venemaa asi kui üldse olla saab. Äratuntavalt omanäoline ja ei jäta kedagi külmaks. Analooge mitteomav.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
