Olukord rinnetel. Avdiijivka põhjaosas on olukord keeruline ning sealt laekuv info on väga vastuoluline. Nüüdseks on natuke ka selgunud Venemaa eelmise nädalavahetuse suure edenemise tagamaid. Seal langesid Ukraina jaoks kokku mitmed halvad asjaolud. Kõigepealt ilm, mis oli mitu päeva udune ja segas tõsiselt Ukraina luuredroonide tööd, aga olukorras, kus kuuldavasti napib ka Venemaa jalaväe rünnakute tagasilöömiseks efektiivset kassettmoona suurtükkidele, ei olegi väga häid variante vastase distantsilt hävitamiseks, kui nad liiguvad väikeste gruppidena.

Lisaks kasutasid nad seal lõigus (olemas Venemaa sõjaväelaste video) nö nähtamatuks tegevaid keepe ehk siis keepe, mis efektiivselt takistavad kehasoojuse „nägemist“ soojuskaamerate abil. Lisaks tunnistasid ukrainlased, et seal lõigus näitasid Venemaa sõdurid üles kõrget professionaalsust ja motiveeritust. Kui Venemaa armee oli lääne poolt jõudnud endise liivakarjäärini (mis nüüd on vett täis), oli Ukraina sunnitud tagasi tõmbuma ka ida poolt, et maandada võimalikku ümberpiiramise riski.

Loovutatud ala oli mineeritud ja ümbritsetud kraavidega, nii et teoorias oleks selle hoidmine võinud olla jõukohane, aga Venemaa suurendas seal lõigus väidetavalt rünnakule läinud sõdurite arvu kaks korda ning murdis läbi ja jõudis kiiluna elumajadeni. Ukrainal on kurb kogemus linnalahingutest Bahmutis, kus enne linnalahinguid olid vastase kaotused viis korda suuremad, aga linnakeskkonnas juba 1:1. Avdiijivka ründamine praegusel kujul on poliitiline otsus ning Venemaa armee juhtkonda praegusel hetkel absoluutselt ei huvita kaotused elavjõus ja tehnikas, sest enne presidendivalimisi on nö võitu hädasti vaja. Kuna Venemaa armee on saanud ennast elamupiirkonnas kindlustada ja neile saadetakse sinna lõiku pidevalt üksuseid juurde, on nende positsioonide likvideerimine praeguses olukorras keeruline.

Ukraina jaoks ei teinud olukorda kergemaks ka Venemaa ootamatu rünnak linna kaguosas mööda maa-alust toru (mida väidetavalt ei ole ukrainlased suutnud siiani likvideerida), mistõttu oluline osa reservidest saadeti sinna appi. Seal lõigus on suudetud olukord stabiliseerida, aga põhjaosas on tänasel päeval teadmatust palju ja võimalikud mitmed arengud. Linna ainsa korraliku varustusteeni on Venemaa armee positsioonidelt vähem kui kilomeeter ja kui nad peaksid tee enda kontrolli alla saama, oleks mõeldav ainult mööda väiksemaid nö külavaheteid Ukraina üksuste lahkumine linnast, ei enamat. Ukrainal ei ole põhja pool ka korralikke kaitseliine, mis teeb olukorra keerulisemaks. Viimase info kohaselt on põhjaosasse viidud reserve ja Venemaa edenemine on suudetud peatada, aga ametlikku kinnitust sellele infole ei ole. Põhja-lõuna suunas on Venemaa väed nüüd Avdiijivkast läänes üksteisest viie kilomeetri kaugusel.

Bahmuti juures üritab Venemaa suurte jõududega rünnata Ivanivskit, eelmisel nädalal nad jõudsid korra ka asulasse, aga suruti sealt tagasi.

Novomihhailivski juurest tehtud video Venemaa soomuskolonni hävitamisest jõudis väidetavalt isegi Putinini, kes olevat olnud sellest šokeeritud, sest temani oli ikka jõudnud info stiilis, et neil on kõiges ülekaal, aga ukrainlased suudavad veel vastu saada ainult tänu arvukusele. Loomulikult on hästi kokku monteeritud video hea relv infosõjas, aga ka selle video puhul tuleb välja tuua, et mitmeid soomukeid ründasid erinevad droonid ehk siis ühe soomuki hävitamiseks kulus mitmeid rallidroone. Video teinud 72. mehhaniseeritud brigaad avaldas veel ühe video, kus rallidroonidega suudeti lõpuks hävitada Venemaa iseliikuv 240 mm miinipilduja 2S4 Tjulpan. Kokku kulus ühe sihtmärgi peale vähemalt viis rallidrooni ja selline ongi reaalsus lahinguväljal, lisaks kaotatakse rallidroone ka vastase vastutegevuse tõttu. Ometi maksab ka kümme rallidrooni kokku vähem kui kaks 155mm mürsku ja kokkuvõttes on see äärmiselt efektiivne ka majanduslikus mõttes. Droonid on mu lemmikteema, allpool kirjutan sellest veel pikemalt.

Luganski rindel ründavad Venemaa üksused aktiivselt Terni ja Jampolivka suunal. Ukraina sõjaväelaste sõnul olevat suurtükituli niivõrd intensiivne, et päevasel ajal pole piltlikult öeldes hetkekski võimalik pead kaevikust kõrgemale tõsta. Öösel on õhus Venemaa soojuskaameratega droonid, mis teeb keerukaks nii varustamise kui ka haavatute äraviimise, aga siinkohal tuleb lisada, et see probleem on samal kujul ka Venemaa poolel. Kui sõjaväelane saab raskelt haavata, siis on evakuatsioon võimalik ainult pimedal ajal, aga kahjuks paljud ei pea nii kaua vastu.

Bilohorivka juures läksid Venemaa üksused suurte jõududega rünnakule ning võtsid arvulist ülekaalu kasutades kaheksa kindlustatud positsiooni enda kontrolli alla, aga õige varsti löödi nad seal välja ja endine olukord taastus. Ukrainalaste sõnul olevat äärmiselt keeruline mingis lõigus vastu pidada, kui vastane tuleb peale isegi kuni kümnekordse ülekaaluga elavjõus, siis droonidest ei piisa ning Bilohorivka all nii ka juhtus, aga see avantüür vastasele kokkuvõttes edu ei toonud, samas äärmiselt keeruline on kaitses ka Ukraina sõduritel.

Hersoni rinne. Venemaa meedia levitab videot, kus Ukraina positsioone Krinkis rünnati õhk-maa tüüpi rakettidega ning see polnud meeldiv vaatepilt, samas näitab see Venemaa armee meeleheidet, sest need kallid raketid ei ole üldjuhul ette nähtud kaevikute ründamiseks. Eile korraldasid Venemaa üksused jalaväega Krinkile mitu rünnakut, aga ilma eduta ja olid sunnitud kaotusi kandes taanduma. Jalaväelastel rasketehnika tugi puudus, suurtükid toetasid natuke. Ukraina sõjaväelaste olukord on seal lõigus äärmiselt keeruline, aga nad suudavad piirkonnas kinni pidada suurt arvu Venemaa sõjaväelasi ning sealjuures kannavad Venemaa sõjaväelased suuri kaotusi. Ukraina armee juhtimise tasandilt on see väga hea, aga piirkonnas olevate Ukraina sõjaväelaste jaoks on Krinki näol tegemist tõelise maapealse põrguga. Kindlasti üritab Venemaa armee enne presidendivalimisi seal lõigus edu saavutada, aga kohapeal olevad sõjaväelased on edu väljavaadete osas pessimistlikud, nende arvates on seal välja kujunenud omamoodi jõudude tasakaal, mida on keeruline mõlemalt poolt muuta.

Droonid. Venemaa z-kanalitest on teema liikunud meediakanalitesse ning räägitakse probleemidest nagu nad on. Ka droonide osas vastamisi kaks täielikult erinevat süsteemi – Venemaa poolt tsentraliseeritud, Ukraina poolt detsentraliseeritud. Kui suurtükimürskude osas on näiteks tootmise suurendamine kaks korda igati positiivne, siis rallidroonide osas see nii ei ole läinud. Venemaa tegi nii rallidroonide tootmise kui elektroonilise sõjapidamise vahendite osas panuse paarile suuremale tootjale, et oleks võimalik tootmist kiiresti skaleerida. Rallidroonide osas kasutatakse näiteks Venemaa toodetud alumiiniumist detaile, samas kui Ukraina sõltub eeskätt Hiinast toodud süsinikust tehtud detailidest, mis on samas kergemad ja seetõttu suudavad droonid sama akuga kauem õhus püsida või suuremat kogust laskemoona kanda.

Selline Venemaa arendustegevus tegi aga Ukraina poole jaoks lihtsamaks vasturohu leidmise, sest kui suudad ühe EW kompleksi vastu lahenduse leida, siis toimib see lahendus sisuliselt kogu rindejoone ulatuses. Nii kurdavad Venemaa sõjaväelased, et nende viimane mobiilne EW vahend Sania on oma efektiivsust kaotamas, sest Ukraina rallidroodelt on edastatud videosid, kus selliseid masinaid edukalt rünnatakse.

Sama loogika toimib rallidroonide osas, kus Ukrainal on palju lihtsam leida vasturohtu Venemaa rallidroonidele, sest nende osas variatiivsus suur ei ole. Ukraina armees jällegi on teine äärmus, üle rindejoone tegutsevad erinevates rindelõikudes erinevad arendajad ning nii droonide kui elektroonilise sõjapidamise vahendite osas on variatiivsus suur ja siis tekivadki omamoodi kummalised olukorrad, kus Venemaa sõjaväelaste sõnul mingites rindelõikudes võetakse praktiliselt kõik nende droonid maha, samas kui teises lõigus ukrainlased nii edukad ei ole. Venemaa sõjaväelaste sõnul suudavad ukrainlased üldjuhul 3-4 nädalaga nende uuendustest saadava eelise nivelleerida, sest rindel teevad nad vahetut koostööd droonitootjatega, samas Venemaa pool asjad nii ei toimivat, kõik on tsentraliseeritud ning sõja sellises faasis andvat see valusalt tunda.

Ukraina armee juhtkond on ka asunud olukorda korrastama ja nii luuakse esimesena maailmas droonidest täiesti eraldi väeliik, aga siin tuleb leida tasakaal selle vahel, et mõnes mõttes vältimatu püüd parimate praktikate kiiremaks kasutamist kogu rindejoone ulatuses ei tapaks innovatsiooni, sest mistahes struktuuride lisandumine vähendab paratamatult arendusprotsesside kiirust ning ühel päevad efektiivne olnud lahendus võib järgmisel päeval juba oma mõju kaotada ja seetõttu on oluline, et oleksid mitmed omavahel konkureerivad tehnoloogiate arendajad.

Mingi aeg tagasi suutis Venemaa Ukrainat üllatada väga valusalt rallidroonidega, millel olevad soojuskaamerad võimaldasid hävitada nii Ukraina tehnikat kui põhjustada kaotusi elavjõus. Nüüd on selgunud, et need Hiina päritolu rallidroonide soojuskaamerad on neil kaubandusvõrgus vabalt müügil, nii maksab soojuskaamera Caddx TR2-640 Wildberries veebipoes 1289 dollarit, aga hulgi ostes saab Venemaa armee neid kindlasti veel palju soodsamalt. Soojuskaameratega droonid on mõlema poole jaoks tõeline peavalu, sest kui päeval on abi maskeerimisest, siis pimedal ajal on inimeste kehade soojust äärmiselt keeruline soojuskaamerate jaoks täiesti märkamatuks teha.
Ukraina omakorda vastab nutikuse ja tehnoloogiate arendamisega. Nii kirjeldasid Venemaa sõjaväelased Ukraina droonide tegevust ühel rindelõigul – õhus on Ukraina droonide parv, mis liigub Venemaa armee positsioonide poole. Üks droon lendab madalalt ja sellel põleb nö kutsuv tuluke ehk siis led-valgusti ning seda drooni hakkavad Venemaa sõjaväelased käsirelvadest tulistama ning nüüd asuvad tegevusse teised droonid, mis fikseerivad tulistajate asukohad ning edasine on juba sõltub olukorrast, variant on nii rünnata droonidega kui kasutada suurtükke.

Ka kurtsid Venemaa sõjaväelased, et Ukraina rallidroonidel olevat nö tehisaru poolt juhitav lahendus, mis segajate piirkonda sattudes võtab üle drooni lendamise juhtimise, samal ajal skaneerides sagedusi, et leida antud olukorras toimiv lahendus, mis tagab sidepidamise jätkumise operaatoriga.
Üks asi on droonid, teine teema operaatorid nende jaoks ning ka selles osas olevat Venemaa sõjaväelaste sõnul suur vahe. Kui Ukraina saavat operaatoriteks õpetada neid, kellel on asja vastu tõsine huvi ning piltlikult öeldes tegevat nad tööd silmade põledes, siis Venemaa armee ohvitserid saatvat sinna oma üksustest need, kellest lahingutegevuses erilist kasu ei ole ehk siis piltlikult öeldes mitte kõige kirkamad kriidid. Ja nii olevatki Venemaa poolel suur puudus tasemel droonioperaatoritest, sest senine väljaõppesüsteem on osutunud küllaltki ebaefektiivseks.

Probleemid väljaõppega on ka Ukraina poolel, aga natuke teise nurga all – NAUDI (The National Association of Defense Industry Enterprises of Ukraine) juhi Maksim Polivanõi sõnul ei rahasta Ukraina riik droonioperaatorite väljaõpet, see on olnud siiani eraalgatuslik, aga nende võimetele on selles osas piir ette tulnud, tegevuse laiendamiseks on vaja riigipoolset toetust lisaks.

Droonidega haakub otsapidi ka tänahommikune raketi- ja droonirünnak Ukrainale. Teadaolevat rünnati Ukrainat taas erinevat tüüpi rakettidega ning sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul olid rünnakute sihtmärgiks ka üks Ukraina droonitootmise ettevõte, lisaks üritas Venemaa tekitada täiendavaid probleeme F-16 Ukrainasse toomiseks, rünnates vastavaid taristuobjekte. Hetkel on teada, et kõige rohkem rakette lasti Lääne-Ukrainasse ja Kiievisse. Ukraina õhukaitse tulistas alla 26 tiibraketti H-101/H-555 29-st, kõik kolm Kalibr tiibraketti ja 15 Shahed droonis 20-st. Alla ei suudetud tulistada 3 ballistilist raketti Iskander-M ja nelja H-22, samas võimalike tabamuste osas kirjutamise hetkel veel info puudub. Kiievit oli tulistatud kokku väidetavalt 20 raketiga, mis ka kõik alla lasti, samas põhjustasid alla kukkunud raketirusud nii mitmeski kohas kahjustusi ka Ukraina pealinnas.

Shahed droonidega seoses veel selline uudisnupp, et väidetavalt suutsid häkkerid juurde pääseda infole, mis puudutas Shahed droonide müüki ja selle tingimusi Venemaale. Mul on raske kommenteerida info tõele vastavust, aga lekkinud materjalide järgi maksis Venemaa nende eest kokku 1,54 miljardit dollarit, aga selle sees on ka tootmise Venemaale viimisega seotud tarkvara ja muud kulud. Nende andmete kohaselt suudab Iraan 90% vajaminevatest komponentidest ise toota ning kasutavad elektroonikakomponendid olevat laiatarbekaup, mis pidavad olema vabalt müügil ka Venemaa internetipoodides.

Sanktsioneeritud Hiina päritolu kaupade müük Venemaa veebipoodides on sundinud lõpuks tegutsema ka hiinlased, nii on Venemaal kasvav ärevus, sest kui detsembris olevat China Chouzhou Commercial Bank lõpetanud sanktsioneeritud kaupade eest arveldamise Venemaa ettevõtetega, siis nüüd pidavat see The Moscow Times andmetel puudutama kogu tegevust, mis on seotud Venemaa ja Valgevene ettevõtetega. Tähendavat see vähemalt märtsini olulisi probleeme logistikas, sest läbi selle ettevõtte liikusid arvestatavad summad, mis olid seotud kaupade ekspordiga Venemaale. Hiina majanduses on hetkel väga keerulised ajad ning pankade jaoks oleksid võimalikud USA poolsed sanktsioonid ülimalt suureks probleemiks.

Rainer Saks sai Postimehelt igati teenitult arvamusliidri austava nimetuse ja ma imetlen tema energiat, millest jagub nii ülevaadete kirjutamiseks kui meedias esinemiseks (ja Rainer on teles väga hea!). Minu jaoks oleks iga Tallinnas käik terve päev raisatud aega, mida ma muidu oleksin kasutanud töö tegemiseks. Kõige olulisemad on minu jaoks lugejaid, kes ülevaateid ootavad ja neid loevad. Lugejate tunnustus on kõige olulisem, üritan selle vääriline olla.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING