Nädalavahetusel viis Ukraina armee lõpule taandumise Avdiijivkast, mis algas väidetavalt juba eelmise nädala alguses, kui hakati linnast välja viima 110. brigaadi sõjaväelasi. Taandumine on sõjalises plaanis äärmiselt keerukas operatsioon, kus tuleb järjest väheneva sõdurite arvuga ikkagi suuta kaitset hoida ning mida hiljem vastane plaanidest aru saab, seda parem. Esialgu loodeti hakkama saada oma jõududega, aga väidetavalt jõudis Venemaa armee juhtideni info Ukraina armee lahkumisest hetkel, kui lahkunud oli suurusjärgus 30% Ukraina sõjaväelastest.

Venemaa armee saatis seepeale põhja suunast veelgi täiendavaid brigaade lahingusse, et ära kasutada momenti, kus Ukraina armeel on linnas vähem sõdureid ning ühtlasi oli lootus nii tegutsedes läbi lõigata Ukraina armee varustusteed ning see oleks olnud juba ideoloogilis-poliitilises mõttes jackpot – saada enda kätte linn koos Ukraina armee sõjaväelastega, kes oleksid sunnitud alistuma.

Olukord hakkas Ukraina armee jaoks kujunema kriitiliseks ning seetõttu toodi regrupeerumiselt erandkorras lahingutesse 3. brigaad. Major Maksim Žorini sõnul ei olnud nende brigaad veel täielikult komplekteeritud, aga tuli lahingutesse minna. Kuigi seda kuskil avalikult välja ei öeldud, oli 3. brigaadi ülesanne takistada vastase edenemist, võimaldades nii teisel üksustel Avdiijivkast lahkuda mööda viimaseid kruusateid, mida sai kasutada.

Žorini sõnul saatis Venemaa armee põhja suunast kitsal lõigul lahingusse seitse brigaadi, mis olid Venemaa armee regulaararmee eliitüksused, kes olid siiani olnud reservis ja oodanud hetke, kui on kuskil avaneb võimalus pealetungile minna. Venemaa armee suhtus oma sõduritesse kui biomassi, nii olid 3. brigaadi kuus võitlejat olukorras, kus nende positsioone ründas korraga kuni 100 Venemaa sõjaväelast. Ukraina armee sõjaväelaste info kohaselt kogus Venemaa armee kokku 50 ja rohkem sõjaväelast, kes siis korraga jooksid kõrvalmajas asunud ukrainlaste kuulipildujate ette. Võeti grupp maha, tuli uus, kuni ukrainlased olid massi ees sunnitud taanduma.

Ukraina poolele tuli selline üle laipade ründamine siiski teatud mõttes üllatusena, lisaks kasutas Venemaa seal rindelõigus suurtes kogustes liugpomme ja polnud probleemi, kui see nende endi sõdurite positsioonidele kukkus. Peamiselt lasti liugpomme aga Avdiijivka kesklinna ja koksitehase pihta, päevas suurusjärgus 80 liugpommi.

Kuigi suures plaanis linnast taandumine õnnestus, paljuski tänu 3. brigaadi kangelaslikkusele, siis oli ka momente, kus asjad kõige paremini ei õnnestunud. Kõige suurem ebaõnnestumine leidis aset Avdiijivkast kagus, kus 110. brigaadi võitlejad hoidsid enda käes Zeniti kaitsepositsioone, kuid õigel hetkel neile ei antud korraldust sealt lahkumiseks, mistõttu olid nad ühel hetkel olukorras, kus olid juba sisuliselt ümber piiratud ning pidid minema läbimurdele. Suure grupiga lahkumine ei õnnestunud ja mitmed võitlejad said raskelt haavata. Edaspidi hakkasid ukrainlased lahkuma väiksemate gruppidena ja see õnnestus palju paremini, aga lahkuda said ainult need, kes suutsid liikuda omal jalal. Kuus raskelt haavatut jäid maha ning kui Venemaa armee jõudis kohale, siis on Venemaal levitatud videost näha, et väidetavalt lasti kõik haavatud ukrainlased maha. Tavaliselt Venemaa pool videosid enda sõjaväelaste poolt sooritatud julmustest ei levita, aga seekord läks teisiti. Ruskii mir saabus, vabastajad tulid (sarkasm).

Ukraina jäi hätta ka pihta saanud rasketehnika äraviimisega ning seetõttu olid nad väidetavalt olnud sunnitud hävitama ühe Leopard 2A6 tanki, et vastane seda ei saaks trofeena esitleda. Mingi osa sõdureid sattus taandumisel ka vangi, selles osas saab lähipäevad loodetavasti rohkem informatsiooni, aga suures plaanis operatsioon õnnestus.

Kuigi Venemaa riigimeedia üritas Avdiijivka äravõtmist promoda kui ülisuurt võitu, siis paljud z-blogijad olid teist meelt. Taustaks niipalju, et Venemaa meedias ja z-kanalites on kombeks kirjutada, et ukrainlasi saab lahingutes alati kordades rohkem surma kui Venemaa sõjaväelasi ja just sellega põhjendatakse oma vähest edu.

Nüüd toimus ootamatu muutus, sest Venemaa armee sõjaväelane Aleksander Morozovi kirjutas oma tekstis, et hõisata pole neil midagi – vastane lahkus organiseeritult ning neile jäid ainult täielikult purustatud linn ja väga suured kaotused. Morozov kirjutas, et Venemaa armee kaotas nelja kuuga 17000 inimest, kusjuures ukrainlaste kaotused olid tema sõnul vähemalt kolm korda väiksemad ning soomustehnikat kaotas Venemaa seal üle 300 ühiku. Ehk siis Venemaa sõjaväelane tunnistas, et Venemaa armee kaotas Donetski eeslinna pärast peetud võitlustes nelja kuu jooksul rohkem inimesi, kui NSVL terve Afganistani sõja jooksul.

Ukraina armee andmetel olid Venemaa kaotused pea kolm korda suuremad ning tanke ja jalaväe soomusmasinaid olevat Venemaa kaotanud seal nelja kuuga rohkem kui 1000 ühikut. Ühe arvu pakuvad välja veel nn osinterid ehk inimesed, kes analüüsivad pildilist materjali, kusjuures see peab olema nö värske, lisaks peab olema võimalik määrata tehnika asukoht. See ei olegi alati kõige lihtsam töö, sest tihtipeale tehakse ühest ja samas rünnakust videosid erinevate droonidega erinevate nurkade alt. Aga osinterite andmete kohaselt hävitati perioodil 3. november 2023 – 17. veebruar 666 ühikut Venemaa armee tehnikat (vägagi kõnekas arv), samas Ukraina kaotas samal perioodil 57 ühikut tehnikat.

Z-blogija Mihhail Kalašnikovi sõnul saab neil väga keeruline olema seda sõda võita, kui igal aastal suudetakse väga suurte kaotuste hinnaga ära võtta ainult üks-kaks väikest Ukraina linna (Avdiijivka on väiksem linn kui Bahmut), kusjuures seda tunnistavad kõik Venemaa z-blogijad, et Avdiijivka nö võidu hind on inimeludes väga kõrge, aga Putinit huvitab ainult vallutamine ja selles mõttes on linna varemed nüüd tõesti Venemaa kontrolli all.

Avdiijivka osas on palju spekulatsioone teemal, et kui Ukraina armeel oleks olnud rohkem mürske, kas siis oleks olukord teine. Maksin Žorini sõnul tuleb lahingutegevust analüüsides arvesse võtta erinevaid aspekte ning suurtükid on selles kontekstis oluline komponent, aga lõpptulemus sünnib erinevate faktorite koosmõjus. Pigem on nii Venemaa kui Ukraina poole analüütikud ühel meelel selles osas, et kõige määravamaks said siiski liugpommide massiivne kasutamine, mis muutis Ukraina jaoks keeruliseks kaitsepositsioonide hoidmise. Peale Ukraina üksuste suuremate jõudude väljatõmbumist Avdiijivkast tulistati laupäeval alla kaks Venemaa lennuväe Su-34 (nendelt visataksegi liugpomme) ja üks Su-35, pühapäeval lisandus veel üks Su-34. Kuidas see ütlus ongi, et parem hilja, kui mitte kunagi.

Laupäevase rünnaku kohta on andmed kohtadest, kus Venemaa sõjalennukitelt registreeriti Cospas-Sarsati süsteemis (Cosmicheskaya Sistema Poiska Avariynyh Sudov) signaalid ehk siis tegemist on seadetega, mis õnnetuse korral hakkavad saatma signaale, mille järgi on võimalik õnnetuskoht üles leida. Nende andmete põhjal on näha, et üks lennuk võeti laupäeval alla Donetski oblastis Amvrosiijivka juures, mis on suurusjärgus 70 kilomeetri kaugusel rindejoonest, aga teised lennukid olid kaugemal, üks 100 kilomeetri kaugusel rindejoonest Djakove lähedal ja teine 120 kilomeetri kaugusel Venemaal.

Ja siis ongi küsimus, et millega nad maha võeti ja kui arvestada, et Patriot’i laskeseadmelt väljalastava PAC-2 maksimaalne laskeulatus on 160 kilomeetrit, siis pidi laskeseade olema vägagi rindejoone lähedale toodud. Ukraina armee on loonud ka komplekse, kus nõukaaegne radar ja juhtimispunkt on koos Patrioti laskeseadmetega. Iseenesest on Su-34 hea sihtmärk, sest liugpommide viskamiseks peavad nad tõusma kõrgele ja siis on nad radaritele hästi nähtavad ka kaugelt. Ühest allakukkunud lennukist on ka video ja huvitav on sealjuures see, et videos räägivad naised omavahel ukraina keeles.

Avdiijivka sündmuste tuules üritas Venemaa armee laupäeva hommikul minna suuremale pealetungile ka lõunarindel Robotine suunal. Aga seal ei ole neil olukord nii soodne kui oli Avdiijivkas, sest seal rindelõigus nad esiteks ei julge kasutada lennukeid liugpommide viskamiseks. Teiseks on seal suured lagedad alad ning ukrainlaste sõnul nägid nad soomuskolonni juba 10-15 kilomeetri kauguselt. Kokku liikus kolonnis 30 soomusmasinat, millest Ukraina hävitas 18, sealhulgas kolm tanki. Z-kanal „VDV za tšestnost i spravedlivost“ oli selle rünnakuürituse suhtes väga kriitiline, sest sisuliselt olevat tegu samasuguse mõttetu rünnakuga, nagu Venemaa armee teeb neid Krinkile.

Venemaa üritas rünnata ka Robotinest ida pool ning seal ka natuke edenesid, aga Ukraina sõjaväelaste sõnul on olukord kontrolli all. Seal rindelõigus ukrainlastel oli kasutamiseks ka kassettmoona, millega vastase jalaväge kostitada. Ukraina armee andmetel on Venemaa koondanud soomustehnikat ka Prijutne juurde ning ka sealt suunalt võib lähiajal oodata Venemaa armee rünnakuid.

Luganski rindel oli Venemaa armeel nädalavahetusel väike edenemine Terni suunal, mis asub Kreminnast loodes. Ukraina sõjaväelaste jaoks teeb seal lõigus olukorra keerulisemaks reljeef, mis on Terni suunas laskuv st Venemaa armee asub kõrgemal. Kaarti vaadates oleks Ukraina kõige mustema stsenaariumi korral seal rindelõigus sunnitud taganema Makiijivka - Torske jooneni, aga loodetavasti see kunagi ei realiseeru.

Sõjalise eksperdi Agil Rustamzade sõnul jätkub Venemaal potentsiaali aktiivse rünnakutegevuse läbiviimiseks veel kaheks kuuks ning Ukraina jaoks ei olegi sellel ajal isegi kõige olulisem mitte võimalikult väikese koguse territooriumi kaotamine, vaid vastasele võimalikult suure kahju tekitamine, mille puhul peaks Rustamzade sõnul kaotama Venemaa elavjõudu ja tehnikat vähemalt viis korda rohkem kui Ukraina.

Suurtükimürsud. EL-i plaan tarnida Ukrainale miljon mürsku ei realiseerunud ja seda paljuski mitme Euroopa Liidu liikmesriigi tõttu, kes ei olnud nõus laskemoona väljaspoolt EL-i ostma. Olukorras, kus Ukraina vajas neid mürske piltlikult öeldes juba eile, käib EL-is jutt, et aastal 2026 suudavad EL-i ettevõtted toota juba 2 miljonit mürsku. Selles kontekstis ei ole Tšehhi presidendi jutt väljastpoolt EL-i saada olevast 800000 mürsust midagi uut, lihtsalt on vaja eeskätt poliitilist tahet, siis panna paika finantseerimine ning lepingud ära teha.

Mingi aeg tagasi oli meedias uudis, et Ecuador on nõus USA-st saadava relvastuse vastu ära andma vanad nõukogude päritolu relvasüsteemid, mis oleks plaani järgi jõudnud lõpuks Ukrainasse. Venemaa aga andis selle peale teada, et Ecuadoril võivad relvade äraandmise korral tekkida probleemid banaanide ekspordil Venemaale ning see mõjus ning Ukraina väga suure tõenäosusega neid relvasüsteeme ei saa kasutada tulevikus. Taustaks niipalju, et Ecuador eksportis aastal 2020 banaane 3,67 miljardi dollari eest ning 21,8% läks sellest Venemaale ehk siis Venemaal oli toimiv mõjutushoob banaanide näol olemas.

Ukrainal on sõjas ees keerulised kuud, aga nende olukord on praegu võrratult parem, kui oli kaks aastat tagasi. Toetajatelt vähem juttu ja rohkem tegusid ning sõdimisega saavad ukrainlased ise ka hakkama.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!

PS Värske info kohaselt lasti täna Ida-Ukrainas alla veel kaks Venemaa sõjalennukit – Su-35 ja Su-34. Lennukid võeti maha Mariupoli suunal, Su-34 oli rindejoonest 60 kilomeetri kaugusel ja Su-35 kukkus Aasovi merre. Nii jätkata!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: