Tänast ülevaadet alustan olukorrast rinnetel:
- Bahmuti juures jätkuvad Ukraina jaoks rasked kaitselahingud ning nädalavahetusel suutis Venemaa paaris kohas ka edeneda. Bahmutka jõgi jagab Bahmuti kaheks ning Ukraina on linna lääne osas ja Venemaa käes on ida osa. Jõe juures on sajameetrise laiusega lage ala ning sealt suunast on Venemaal äärmiselt keeruline pealetungile minna. Põhja pool piirneb jõgi tööstusrajooniga, kus on ka Ukrainal head kaitsepositsioonid ning ka seal kaitse peab. Palju raskem oli Ukraina jaoks seis linna lõuna osas, kus wagnerlased suutsid päris oluliselt edeneda ning ilmselgelt on nende soov jõuda välja trassini, mis on suunaga Konstantinovka poole. Põhja pool Venemaa üksused Hromove suunas ei suutnud liikuda (seal on teine alles jäänud varustustee), küll aga kasutasid nad ära Ukraina jõudude koondumist Hromove kaitsmisele ning laiendasid okupeeritud territooriumi loode suunal, trassi ääres, mis viib Slovjanskisse. Ukraina sõjaväelaste sõnul on neil Bahmutis peamine eesmärk hävitada võimalikult palju vastaseid, püüdes samas maksimaalselt hoida enda sõdurite elusid, seega kui olukord kaitses muutub ebasoodsaks, nad taganevad.
Venemaa armeel on senises sõjas olnud suuri probleeme linnalahingute pidamisega ning Bahmuti kontekstis on räägitud Venemaa armee väejuhatuse kurikavalast plaanist linnalahingutes ära kulutada suurem osa wagnerlaste eliitüksustest, et edaspidi oleks nendega muret vähem. Samas on võitluses Bahmuti pärast Prigožin ja Šoigu nagu siiami kaksikud – tahavad nad seda või mitte, aga kuna selle linna äravõtmine on Venemaa meedias vaat et võrdne Berliini vallutamisega aastal 1945, siis nad peavad koostööd tegema.
Juba nädala aega tagasi sain infot Venemaa uuest tehnoloogilisest võimekusest võitluses laiatarbedroonidega (peamiselt Hiina päritolu) ja nüüd sain infole kinnitust Bahmutist, kus Ukraina armee dessantväelaste sõnul on Venemaa pea kogu rinde ulatuses sõjaväelastele andnud droonidevastase võitluse seadmed, millega saab laiatarbedoonid maanduma sundida ning nüüd on järjest keerulisem teha videosid stiilis, kuidas laskepesades olevatele sõduritele visatakse granaate, laskepesadele lähenedes nüüd side droonidega tihtpeale katkeb. Samas tuleb arvestada sellega, et Ukrainal on samasugused seadmed olemas. Ukraina sõjaväelase sõnul on seis laiatarbedroonidega selline, et kui see lahinguväljal kaks päeva vastu peab, on see juba väga hea tulemus.
Samas kannavad Venemaa üksused Bahmuti pärast peetavates lahingutes suuri kaotusi, Roman Svitani sõnul igapäevaselt surnute ja haavatutena suurusjärgus 500 inimest ning niikaua kui Ukraina suudab sealjuures enda kaotused elavjõus võrratult madalama hoida, on mõistlik linna kaitsmisega jätkata.
- Venemaa on arvestatavad jõud kogunud ka Luganski oblastisse ning Sergei Gaidai sõnul proovivad Venemaa üksused edenda lääne poole. Gaidai sõnul on Venemaal seal suunas tankid T-90 otsa lõppenud ja nende asemel on T-72 kohale toodud, aga et Kreminnast üritavad Lõmani suunas liikuda Venemaa dessantväelaste üksused, siis see näitab antud rünnakusuuna prioriteetsusest Venemaa jaoks. Svatove suunal suutis Ukraina õhku lasta ühe Venemaa laskemoonalao ning ukrainlaste sõnul on seal kujunenud omamoodi kummaline olukord, kus Venemaa üksused ründavad pigem päeval ja Ukraina omakorda ründab öösel, sest neil on nii sõduritel kui soomustehnikal paremad öövaatlusseadmed ja soojuskaamerad.
Viimastel nädalatel on mitmed Venemaa z-blogijad kurtnud lausa karjuva suurtükkide mürskude puuduse üle ja emotsionaalse video sellel teemal avalda Venemaa poliitik Juri Mezinov, kelle sõnul ei jätku mürske terve rinde ulatuses. Sõduritele antakse käsk rünnata, aga piisavat suurtükitule toetust ei ole ning seetõttu olevat inimkaotused väga suured. Huvitav on märkida, et z-kanalites ollakse verised Türgi otsuse peale sulgeda sanktsioneeritud kaupade import Venemaale, sest sealtkaudu olevat tulnud mürskude tootmiseks jaoks oluline komponent. Hetkel aga on Venemaa selgelt hädas mürskude tootmisega, Roman Svitani sõnul suudab Venemaa juurde toota poole vähem kui nad kulutavad ehk siis mürskude laoseis väheneb. Väidetavalt olla Venemaa lääneosa laod mürskudest juba tühjad, nüüd tuuakse neid juurde ida poolt, aga paljudel pidid olema roostekahjustused.
Mürskude puudujääki on Venemaa üritanud kompenseerida lennukipommidega. Ühes eelnevas postituses kirjutasin nende nö planeerivat pommist UPAB-1500B ning väidetavalt on neid kasutatud nüüd ka Avdiijivka juures ning Ukraina jaoks on nad tõsiseks probleemiks. Lisaks neile sai kinnitust ka planeerivate pommide „Grom-2E“ kasutamine, sest üks selline kukkus alla Donetski juures, kuna pommi tiivad ei avanenud. Kui Ukraina kasutas liuglevat pommi JDAM wagnerlaste positsioonide vastu Kurdjumovkas, siis Venemaal on ka sarnased pommid olemas ja neid ka kasutatakse päris aktiivselt viimasel ajal ja ega nende vastu muud rohtu olegi kui lennukid maha võtta, aga selleks on rinde lähedale vähemalt keskmaa-õhutõrjet.
Eelmisel suvel kirjutasin mitu korda, et antud sõjas oleks Ukrainal hädasti vaja suuremaid tapjadroone, nagu näiteks on Switchblade 600, millel on sama lõhkepea mis on ka Javelinil. Aeg kulus, aga räägiti nendest lahingute kontekstis vähe. Ukraina sai palju pisemaid Switchblade 300 tapjadroone, aga nende efektiivsus osutus rünnakutel madalaks ning väikese lennukauguse tõttu ei olnud ka operaatorid tihtipeale rindejoonest ohutus kauguses. Samal ajal osutusid Ukraina jaoks palju suuremaks peavaluks Venemaa tapjadroonid ZALA Lancet 3, sõjalise eksperdi Agil Rustamzade sõnul suutis Venemaa nendega veebruaris rünnata Ukraina rasketehnikat kolmekümnel korral. Nüüd on vist hakanud jää liikuma ka Ukraina jaoks, sest eelmisel nädala suutsid nad tapjadroonidega hävitada Venemaa õhutõrjekompleksid Tor-M2 ja S-300. Polegi oluline, et on need nüüd Switchblade 600 või Phoenix Ghost, peaasi, et oma töö ära teeks. Ja neid oleks Ukrainal kiirelt vaja sadades ja sadades ühikutes.
Venemaast ka. Eelmisel nädalal kirjutasin, et Venemaal tõusevad kütuste hinnad märkimisväärselt tanklates. Ivan Jakovina andmetel tõstvat Venemaa selle jaoks makse, aga majandusteadlane Vladimir Milov selgitas, et siiani toimis Venemaal süsteem, kus riik kompenseeris teatud hinnapiirist ülespoole kulud kütuse müüjatele, et tanklates oleksid hinnad soodsad. Eelmisel aastal olevat selle jaoks aga kulunud juba 2,2 triljonit rubla ja tänavu Venemaa lihtsalt enam ei suuda seda vahet kütusmüüjatele kompenseerida, seetõttu tõuseb kütuse hind tanklates vähemalt 35%. Huvitav olukord on leivatoodetega, kus on kasutusel sarnane kompensatsioonisüsteem, tootjate jaoks on sisendkulud tõusnud, aga Venemaa riik pole nõus neid kulusid enam kompenseerima, samas ei luba riik ka leivatoodete hindasid tõsta.
The Moscow Times kirjutas vaesusest Venemaal. Nimelt, Rosstat teatas, et aastal 2022 vähenes Venemaal vaesus ajalooliselt madalaimale tasemele ja seda olukorras, kus riigi majandusel on keerukad ajad ja inimeste elatustase on võrreldav üheteist aasta taguse ajaga. 1. jaanuari (2023) seisuga oli nendele kriteeriumitele vastavaid inimesi Venemaal 15,3 miljonit ehk siis aastaga oli see vähenenud 700000 inimese võrra. Vaesuse vähenemise põhjus on sõda, sest sõtta lähevad eeskätt vaesed inimesed ning eelmisel aastal tegi Venemaa sõjaväelastele ja nende lähedastele väljamakseid 1,1 triljoni rubla ulatuses. Majandusteadlase Natalja Zubarevitši sõnul on sõda paljudele Venemaa elanikele väljapääsuks võlgadest ja elulistest raskustest. Eriti kurb on sealjuures see, et seetõttu kaotavad oma elud paljud väga vaesed vähemusrahvaste esindajad, nii on nende hulgas suremus 30-40 korda kõrgem kui Moskvas elavatel inimestel.
Mingi aeg tagasi kirjutasin, et Venemaal saab riigireetmises süüdistuse inimene, kes kandis raha Ukraina mittetulundusühingule, kes teeb koostööd Ukraina armeega. Nüüd on Sberbanki pressiesindaja sõnul selle info baasilt Venemaal üles ehitatud petuskeemid, kus petturid helistavad inimestele ja tutvustavad ennast politseinike või FSB töötajatena ning räägivad, et üks panga töötaja plaanib selle inimese raha üle kanda Ukraina armeele ning inimest ähvardab seetõttu süüdistus riigireetmises koos kuni 20-aastase vangistusega. Aga probleemile olevat lahendus – tuleb helistajatele raha üle kanda ja nad lahendavad selle probleemi, sest nad teadvat, kes see inimene on. Sberbanki andmetel on suudetud osad inimesed nii ära hirmutada, et nad on laenanud juurde sõpradelt kui võtnud kiirlaenu. Teenuste innovatsioon õitseb, pole midagi öelda (sarkasm).
Järgmine ülevaade kolmapäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
Teet Kalmus: Bahmuti juures jätkuvad rasked kaitselahingud (2)
Eestlased Ukrainas | 13 Mar 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Palju on neid Eestisse immutatud?
"Naissoost sõdurid saaksid Prigožini sõnul olla medõed ning tegutseda sabotaažirühmades."
https://www.err.ee/1608915242/...
"Naissoost sõdurid saaksid Prigožini sõnul olla medõed ning tegutseda sabotaažirühmades."
https://www.err.ee/1608915242/...
Esimese eestlase hukkumine rindel kutsub esile meenutuse.
Aarne Vinni surma afgaani sõja esimesel päeval, mäesse sõitnud Sovjeti lennukis.
https://www.postimees.ee/17387...
https://vikerraadio.err.ee/102...
Aarne Vinni surma afgaani sõja esimesel päeval, mäesse sõitnud Sovjeti lennukis.
https://www.postimees.ee/17387...
https://vikerraadio.err.ee/102...
Eestlased Ukrainas
TRENDING
