Eile toimus märkimisväärne sündmus okupeeritud Krimmis asuvas Feodossias, kus öösel enne kolme sai vähemalt ühe tabamuse Venemaa dessantlaev Novotšerkassk, peale mida puhkes laeval tulekahju, mis päädis väga võimsa plahvatusega. Kuigi Venemaal on jagatud tungivaid soovitusi mitte filmida ja panna sotsiaalmeediasse videosid rünnakutest Venemaa sõjalistele objektidele, siis reaalses elus oli loetud minutitega peale plahvatust videod üles laetud ja need levisid üle maailma.

Venemaa armee ametlik reaktsioon oli alguses nagu ikka, et suurt miskit ei juhtunud, üks tsiviilisik olla surma saanud ja mõned haavata ning laev oli saanud natuke kahjustada. Selline vale ajas marru z-blogijad, kelle sõnul said ka idioodid peale plahvatuse video nägemist aru, et laevast ei saa suurt midagi järel olla, niivõrd võimas oli see pauk. Hiljem pidi Venemaa kaitseministeerium oma sõnumit muutma, aga esialgne versioon oli rohkem kui kõnekas.

Eile päeval sadamast tehtud fotodel oli raske ära tunda, kus laev on, sest seda sai tuvastada ainult uppunud laeva veest välja turritavate osade järgi. Lisaks näitasid satelliidifotod, et uppus ka seal kõrval olnud õppelaev UTS-150 ning palju küsimärke on ka puksiiri Kapten Gurjev osas. Laeva kere tükid lendasid kuni kolme kilomeetri kaugusele ning laevast 600 meetri kaugusele lennanud suurest tükist tegi teleuudistesse lõigu ka kohalik ajakirjanik.

Dessantlaev Novotšerkassk sai kahjustusi juba eelmise aasta märtsis, kui Ukraina ründas Totška-U rakettidega Berdjanski sadamat ning uputas dessantlaeva Saratov. Siis viidi laev remonti ning viimasel ajal kasutati seda laskemoona veoks. Väga palju spekulatsioone on selle ümber, et kui palju ikka oli laeval laskemoona ja et kas seal olid ka Iraanist toodud Shahed droonid või mitte. Venemaa poolelt läks liikvele info, et laeva oli olnud 4400 suurtükimürsku ja 280 mitmikraketiheitja Grad-21 raketti ning enne rünnakut olevat laeval olnud 62 meeskonnaliiget + 16 kohalikku, kes aitasid lasti maha laadida. Kas lõplik tõde selles osas kunagi üldse selgub, ei oska öelda, aga kogu see lugu on Venemaa armee jaks äärmiselt ebameeldiv. Kohe ÄÄRMISELT ebameeldiv.

Esiteks kaotati suur laev. Teiseks kaotati see halvimal võimalikul moel ehk siis koos pardal olnud lasti plahvatamisega. Kolmandaks läks see info kiirelt üle maailma ja inimestele üle maailma meeldivad suured paugud. Neljandaks, sadamast 2,5 kilomeetri kaugusel on õhukaitsekompleksid S-400 Triumph, seal lähedal on lisaks veel õhukaitsekompleksid S-300 ja Buk-M3. Kuigi propagandist Podoljaka üritas hädiselt õigustada, et varasema massiivse droonirünnakuga olevat ukrainlased justkui õhutõrjekompleksid rakettideks tühjaks imenud, peale mida tulid tiibraketid, siis kohalike sõnul hoopis Podoljaka jutt hoopis imeb, sest mingit massiivset õhukaitserakettide tulistamist ei toimunud. Viiendaks küsivad Venemaal z-blogijad sotsiaalmeedias, et mis lugu nende Ukraina Su-24 lennukitega ikkagi on, sest Venemaa armee viimaste kuude raportite kohaselt olevat need kõik lennukid analooge mitteomavate täppisrünnakute käigus hävitatud.

Reaalses elus on Ukrainal neid lennukeid piisavalt, napib rakette, mida saaks välja lasta. Perfektselt läbiviidud operatsioon, kus saavutati maksimaalne võimalik tulemus. Ukraina sõjalise eksperdi Roman Svitani sõnul lendavad Ukraina Su-24 nii madalal kui võimalik, et Venemaa õhukaitsekompleksidel oleks võimalikult keeruline neid avastada. Z-kanal „Russkoje oružije“ andmetel olid niigi Venemaa radaritele raskesti avastatavad tiibraketid programmeeritud lendama väga madalalt, lisaks olid nad kasutanud marsruuti, mis olevat olnud radarite jaoks kõige nö ebasobivam.

Viimaste päevade sündmused (hävitatud 5 Venemaa lennukit + dessantlaev) on äärmiselt häirivad Venemaa jaoks veel selles osas, et terve detsembri kuu jooksul oli Venemaa näinud suurt vaeva, et läbi oma mõjuagentide torpedeerida Ukrainale abi andmist USA ja EL-i poolt ning fooni loomiseks oli oluline luua vaat et lootusetuse tunne lääne jaoks, et Venemaa on võitmas ning et sundida läänt omakorda mõjutama Ukrainat sõlmima vähemalt vaherahu. Nüüd aga selgus, et väga ootamatult Venemaa jaoks sai nende liugpommide loopimine senisel kujul otsa ning Krimmi õhukaitse on neil sama õnnetu, nagu oli ka varem. Nüüd aga saab Zelenski minna USA-sse sõnumitega, et ka piiratud võimaluste piires suudame suuri asju teha, aga kui saame liitlastelt tuge juurde, siis me alles näitame, milleks võimelised oleme.

Liugpommide teema on Venemaa jaoks väga valus ning ega nad hetkel teagi, mida probleemi lahendamiseks ette võtta. Kui visata liugpommid nii madalalt, et Patriot ei suuda lennukeid maha võtta, siis need liugpommid lihtsalt ei lenda soovitud kaugusele. Tuled madalalt lennates rindejoonele lähemale, oled kohe teiste õhukaitsesüsteemide laskeulatuses. Venemaal ei teata, kui palju Ukrainal neid Patriot komplekse on (või on see hoopis midagi muud?) ja kus rinde osas nad viibivad, seega enam nad ei julge kolmelt lennukilt korraga liugpomme visata, pigem lendavad lennukid ühe kaupa, nagu viimati alla lastud Su-34 Mariupoli lähedal. See aga tähendab olulist muutust sõjapidamises, sest just liugpommid olid Venemaal viimasel ajal selleks relvaks, mille peale Ukrainal hammas ei hakanud ning hoolimata nende ebatäpsusest andis liugpommide massiivne kasutus Venemaa jaoks korraliku trumbi.

Viimastel päevadel Hersoni rindel Venemaa liugpomme enam ei kasutanud ja see tõi z-blogijate sõnul endaga kaasa kohese olukorra muutuse. Esmaspäeval kasutas Venemaa armee Krinki juures palju suurtükke ja mitmikraketiheitjaid, aga see lõppes õnnetult – nende vastu on Ukrainal vasturohi olemas. Ja nagu öeldakse, et see pole veel kõik. See rindelõik on Ukraina jaoks ideaalne, et testida lahingutes kõige uuemaid elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiaid ning seal tegutseva drooniüksuse juht Mardari sõnul võtsid nad ainuüksi esmaspäeval alla 31 Venemaa drooni.

Z-kanal „Dva Maiora“, mis kipub isegi minusuguse küllaltki vaimselt karastunud inimese jaoks olema liiga rašistlik, kirjutas olukorra kohta Krinkis järgmist: „Taevas Krinki kohal on vaenlase kontrolli all. Kasutades retranslaatoreid hoiab vaenlane õhus suure koguse rallidroone ja nn pommitajadroone (Baba-Jagaa), annab suurtükilööke meie positsioonidele. Ukraina armee elektroonilise sõjapidamise vahendite mõjul meie üksuste omavaheline side jätab soovida, piirates niimoodi oluliselt nende omavahelist koostöövõimekust.“ Z-kanal „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andis teada, et olukorras, kus lennuväe tuge enam ei ole, hävitab Ukraina armee massiliselt nende jalaväe lahingumasinaid ja suurtükisüsteeme.

Z-kanal lisas, et lisaks olevat ukrainlased ülbeks muutunud ja tegevat järjest rohkem reide nende positsioonidele ning tegelikkuses olevat nüüd seal rindelõigus välja kujunenud patiseis, kus kummalgi poolel ei ole jõudu kujunenud olukorra muutmiseks. Senine sõja käik on näidanud, et kui Venemaa armeel on mõistus otsas, hakkavad nad tsiviilelanikke terroriseerima ning juhtus nii ka Hersoni rindel – eile ja üleeile tulistas Venemaa Hersoni kokku vähemalt 90 suurtükimürsuga ning rünnaku alla sattud ka raudteevaksal, kus oli rong inimeste evakueerimiseks ja hinnanguliselt 140 inimest. Suure linna tulistamisel pole täpsus oluline ja siis lastakse lihtsalt huupi, et kuskile ikka lõpuks pihta saab.

Ukraina taandus lõplikult Marinkast või siis nendest rusudest, mis veel sinna jäänud on. See pole takistanud Venemaa propagandistidel rõõmustamast, et tõeline suur võit on järjekordselt saavutatud – linn on küll täiesti maatasa pommitatud, ühtegi elanikku pole seal enam ammu, ometi olevat see „pobeda“ ja „vabastamine“. Väike linnake, mida Venemaa on juba korduvalt kuulutanud meedias äravõetuks. Sõja algusest saadik on Venemaa suutnud sealt suunalt edeneda suurusjärgus neli kilomeetrit, kandes väga suuri kaotusi. Eks paistab, kuhu suunas nad üritavad sealt edasi liikuda.

Bahmutist lääne pool on Venemaa üksused jõudnud otsapidi Bogdanivka asulasse ning lõuna poolt proovivad liikuda ka Ivanivske suunal. Kindral Sõrski sõnul on Venemaa toonud lõunarindelt Bahmuti juurde vabatahtlike korpuse, lisaks on nad hakanud rohkem kasutama soomustehnikat, rallidroone ja suurtükke. Bahmuti rindelõigust on Ukraina poolt infot, et Venemaa on ka seal kasutanud rünnakute läbiviimisel keemiarelva.

Avdiijivka juures muutusi ei ole, kuigi kindral Zalužnõi ütles oma esinemises, et kui kui peaks tekkima olukord, kus linna kaitsmine peaks kujunema nende jaoks liiga ohvriterohkeks, on võimalik variant, et linnast taandutakse. Stepove juures on Ukraina poolel viimastel nädalatel 47. brigaadi sõjaväelased teinud suurepärast tööd, kasutades vaenlase tagasisurumiseks Bradley jalaväe lahingumasinaid.

Luganski oblastis üritab Venemaa Kupjanski suunal Sinkovkat ära võtta, aga kõik senised rünnakuüritused on lõppenud suurte kaotustega nii tehnikas kui elavjõus ning ukrainlased on teinud ka mitmeid vasturünnakuid. Lõuna pool on Venemaa taas aktiviseerunud Kreminnast edelas asuvas metsamassiivis ning lähiajal võib sealt oodata suuremaid rünnakuüritusi. Venemaa on aktiivne ka Kreminnast loodes, kus aga Ukraina on viimastel andmetel koondanud arvestatavad jõud ning on teinud omakorda ka vasturünnakuid. Kogu Ida-Ukrainas asuva rindejoone ulatuses on aktiivsem pool Venemaa ning Ukraina armee peamiseks ülesandeks on hävitada võimalikult palju vastase elavjõudu ja tehnikat.

Sõjavangid. Venemaa pole olnud nõus vangide vahetusega alates 7. augustist ning väljaande Politico andmetel üritab Venemaa nüüd kasutada sõjavange kui poliitilist relva, teatades sõjavangidele, et nemad küll sooviksid vange vahetada, aga sellega polevat nõus Ukraina. Niimoodi käitudes lootvat Venemaa kasvatad pingeid Ukraina ühiskonnas ja suurendada rahulolematust president Zelenskiga. Alates novembrist on peale pikka vaikust hakanud kodustele helistama Venemaal viibivad Ukraina sõjavangid (neid on seal suurusjärgus 3000) ning kõik nad pidavat rääkima ühte ja sedasama juttu. Loomulikult pole sellel reaalsusega mingit kokkupuudet, sest Ukraina sooviks võimalikult kiirelt võimalikult palju sõjavange kodu tuua, samas Venemaad väga häirib, et koju jõudnud ukrainalasi võetakse vastu kui tõelisi kangelasi. Venemaa on vangiandmises osas võtnud teise liini, sõdureid hirmutatakse sinnamaani, et väga vähesed on nõus ennast nüüd vangi andma ning väljapääsmatus olukorras soovitatakse neil lõhata käsigranaat vastu pead surutuna, pidavat olema kiire ja valutu surm.

Venemaal käib sõnades suur võitlus nö LGPT vastu, samas on ka Venemaa propagandistide hulgas neid, keda samas soost inimesed külmaks ei jäta. Näiteks Anton Krassovski, kes varasemalt ühes teleintervjuus teatas, et ära tuleks uputada kõik need Ukraina lapsed, kes on Venemaa vastu negatiivselt meelestatud. Nüüd aga juhtus selline asi, et Krassovski poiss-sõber suri ootamatult südamepuudulikusesse ja ta ise on raske mürgitusega haiglas ning z-kanalid on segaduses, et on see nüüd meie omade või ukrainlaste töö. Pikantsust lisab asjaolu, et Krassovski sõnul elasid nad ühes FSB konspiratiivkorteris, seega toimus kõik nö organite teadmisel.

LGPT oht on uus malakas, millega saab inimesi Venemaal hirmutada, nii on kiirelt arenenud protsessid, mis järgnesid peale skandaali seoses peoga Moskva ööklubis Mutabor, kus telesaatejuht Anastassija Ivleejeva korraldas väga kalli sissepääsuga (ikka tuhandetes dollarites) ürituse riietuskoodiga „almost naked“, kus julgemad olid pesus ja ühel räpparil suguorgani otsas valge sokk (mäletan noorusajast Soome tv-st kontserti, kus laval oli terve bänd nii nö riietatud). Kokkuvõttes mitte midagi erilist, ometi on hakatud osalejaid (sh Dima Bilan, Ksenja Sobtšjak, Kirkorov) süüdistama LGPT-propagandas ning enamus osalejaid on juba esinenud avaliku patukahetsustega. Ometi sellest ei piisa, sest viimaste andmete kohaselt olevat presidendi administratsioonist tulnud suunised, et kõigist aastavahetuse programmidest (mis on suures osas varem salvestatud) tuleb peol osalenud artistid nö välja lõigata, lisaks on neil hetkel katkenud esinemised, sest korraldajad lihtsalt ütlevad lepingud üles. Z-patriootide vihapursked on mõju avaldanud, nendega peab nüüd arvestama ka nö eliit, kes siiani elas nii, nagu sõda ei olekski käimas.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING