Venemaa armee ametlik reaktsioon oli alguses nagu ikka, et suurt miskit ei juhtunud, üks tsiviilisik olla surma saanud ja mõned haavata ning laev oli saanud natuke kahjustada. Selline vale ajas marru z-blogijad, kelle sõnul said ka idioodid peale plahvatuse video nägemist aru, et laevast ei saa suurt midagi järel olla, niivõrd võimas oli see pauk. Hiljem pidi Venemaa kaitseministeerium oma sõnumit muutma, aga esialgne versioon oli rohkem kui kõnekas.
Eile päeval sadamast tehtud fotodel oli raske ära tunda, kus laev on, sest seda sai tuvastada ainult uppunud laeva veest välja turritavate osade järgi. Lisaks näitasid satelliidifotod, et uppus ka seal kõrval olnud õppelaev UTS-150 ning palju küsimärke on ka puksiiri Kapten Gurjev osas. Laeva kere tükid lendasid kuni kolme kilomeetri kaugusele ning laevast 600 meetri kaugusele lennanud suurest tükist tegi teleuudistesse lõigu ka kohalik ajakirjanik.
Dessantlaev Novotšerkassk sai kahjustusi juba eelmise aasta märtsis, kui Ukraina ründas Totška-U rakettidega Berdjanski sadamat ning uputas dessantlaeva Saratov. Siis viidi laev remonti ning viimasel ajal kasutati seda laskemoona veoks. Väga palju spekulatsioone on selle ümber, et kui palju ikka oli laeval laskemoona ja et kas seal olid ka Iraanist toodud Shahed droonid või mitte. Venemaa poolelt läks liikvele info, et laeva oli olnud 4400 suurtükimürsku ja 280 mitmikraketiheitja Grad-21 raketti ning enne rünnakut olevat laeval olnud 62 meeskonnaliiget + 16 kohalikku, kes aitasid lasti maha laadida. Kas lõplik tõde selles osas kunagi üldse selgub, ei oska öelda, aga kogu see lugu on Venemaa armee jaks äärmiselt ebameeldiv. Kohe ÄÄRMISELT ebameeldiv.
Reaalses elus on Ukrainal neid lennukeid piisavalt, napib rakette, mida saaks välja lasta. Perfektselt läbiviidud operatsioon, kus saavutati maksimaalne võimalik tulemus. Ukraina sõjalise eksperdi Roman Svitani sõnul lendavad Ukraina Su-24 nii madalal kui võimalik, et Venemaa õhukaitsekompleksidel oleks võimalikult keeruline neid avastada. Z-kanal „Russkoje oružije“ andmetel olid niigi Venemaa radaritele raskesti avastatavad tiibraketid programmeeritud lendama väga madalalt, lisaks olid nad kasutanud marsruuti, mis olevat olnud radarite jaoks kõige nö ebasobivam.
Viimaste päevade sündmused (hävitatud 5 Venemaa lennukit + dessantlaev) on äärmiselt häirivad Venemaa jaoks veel selles osas, et terve detsembri kuu jooksul oli Venemaa näinud suurt vaeva, et läbi oma mõjuagentide torpedeerida Ukrainale abi andmist USA ja EL-i poolt ning fooni loomiseks oli oluline luua vaat et lootusetuse tunne lääne jaoks, et Venemaa on võitmas ning et sundida läänt omakorda mõjutama Ukrainat sõlmima vähemalt vaherahu. Nüüd aga selgus, et väga ootamatult Venemaa jaoks sai nende liugpommide loopimine senisel kujul otsa ning Krimmi õhukaitse on neil sama õnnetu, nagu oli ka varem. Nüüd aga saab Zelenski minna USA-sse sõnumitega, et ka piiratud võimaluste piires suudame suuri asju teha, aga kui saame liitlastelt tuge juurde, siis me alles näitame, milleks võimelised oleme.
Viimastel päevadel Hersoni rindel Venemaa liugpomme enam ei kasutanud ja see tõi z-blogijate sõnul endaga kaasa kohese olukorra muutuse. Esmaspäeval kasutas Venemaa armee Krinki juures palju suurtükke ja mitmikraketiheitjaid, aga see lõppes õnnetult – nende vastu on Ukrainal vasturohi olemas. Ja nagu öeldakse, et see pole veel kõik. See rindelõik on Ukraina jaoks ideaalne, et testida lahingutes kõige uuemaid elektroonilise sõjapidamise tehnoloogiaid ning seal tegutseva drooniüksuse juht Mardari sõnul võtsid nad ainuüksi esmaspäeval alla 31 Venemaa drooni.
Z-kanal „Dva Maiora“, mis kipub isegi minusuguse küllaltki vaimselt karastunud inimese jaoks olema liiga rašistlik, kirjutas olukorra kohta Krinkis järgmist: „Taevas Krinki kohal on vaenlase kontrolli all. Kasutades retranslaatoreid hoiab vaenlane õhus suure koguse rallidroone ja nn pommitajadroone (Baba-Jagaa), annab suurtükilööke meie positsioonidele. Ukraina armee elektroonilise sõjapidamise vahendite mõjul meie üksuste omavaheline side jätab soovida, piirates niimoodi oluliselt nende omavahelist koostöövõimekust.“ Z-kanal „VDV za tšestnost i spravedlivost“ andis teada, et olukorras, kus lennuväe tuge enam ei ole, hävitab Ukraina armee massiliselt nende jalaväe lahingumasinaid ja suurtükisüsteeme.
Ukraina taandus lõplikult Marinkast või siis nendest rusudest, mis veel sinna jäänud on. See pole takistanud Venemaa propagandistidel rõõmustamast, et tõeline suur võit on järjekordselt saavutatud – linn on küll täiesti maatasa pommitatud, ühtegi elanikku pole seal enam ammu, ometi olevat see „pobeda“ ja „vabastamine“. Väike linnake, mida Venemaa on juba korduvalt kuulutanud meedias äravõetuks. Sõja algusest saadik on Venemaa suutnud sealt suunalt edeneda suurusjärgus neli kilomeetrit, kandes väga suuri kaotusi. Eks paistab, kuhu suunas nad üritavad sealt edasi liikuda.
Bahmutist lääne pool on Venemaa üksused jõudnud otsapidi Bogdanivka asulasse ning lõuna poolt proovivad liikuda ka Ivanivske suunal. Kindral Sõrski sõnul on Venemaa toonud lõunarindelt Bahmuti juurde vabatahtlike korpuse, lisaks on nad hakanud rohkem kasutama soomustehnikat, rallidroone ja suurtükke. Bahmuti rindelõigust on Ukraina poolt infot, et Venemaa on ka seal kasutanud rünnakute läbiviimisel keemiarelva.
Avdiijivka juures muutusi ei ole, kuigi kindral Zalužnõi ütles oma esinemises, et kui kui peaks tekkima olukord, kus linna kaitsmine peaks kujunema nende jaoks liiga ohvriterohkeks, on võimalik variant, et linnast taandutakse. Stepove juures on Ukraina poolel viimastel nädalatel 47. brigaadi sõjaväelased teinud suurepärast tööd, kasutades vaenlase tagasisurumiseks Bradley jalaväe lahingumasinaid.
Sõjavangid. Venemaa pole olnud nõus vangide vahetusega alates 7. augustist ning väljaande Politico andmetel üritab Venemaa nüüd kasutada sõjavange kui poliitilist relva, teatades sõjavangidele, et nemad küll sooviksid vange vahetada, aga sellega polevat nõus Ukraina. Niimoodi käitudes lootvat Venemaa kasvatad pingeid Ukraina ühiskonnas ja suurendada rahulolematust president Zelenskiga. Alates novembrist on peale pikka vaikust hakanud kodustele helistama Venemaal viibivad Ukraina sõjavangid (neid on seal suurusjärgus 3000) ning kõik nad pidavat rääkima ühte ja sedasama juttu. Loomulikult pole sellel reaalsusega mingit kokkupuudet, sest Ukraina sooviks võimalikult kiirelt võimalikult palju sõjavange kodu tuua, samas Venemaad väga häirib, et koju jõudnud ukrainalasi võetakse vastu kui tõelisi kangelasi. Venemaa on vangiandmises osas võtnud teise liini, sõdureid hirmutatakse sinnamaani, et väga vähesed on nõus ennast nüüd vangi andma ning väljapääsmatus olukorras soovitatakse neil lõhata käsigranaat vastu pead surutuna, pidavat olema kiire ja valutu surm.
Venemaal käib sõnades suur võitlus nö LGPT vastu, samas on ka Venemaa propagandistide hulgas neid, keda samas soost inimesed külmaks ei jäta. Näiteks Anton Krassovski, kes varasemalt ühes teleintervjuus teatas, et ära tuleks uputada kõik need Ukraina lapsed, kes on Venemaa vastu negatiivselt meelestatud. Nüüd aga juhtus selline asi, et Krassovski poiss-sõber suri ootamatult südamepuudulikusesse ja ta ise on raske mürgitusega haiglas ning z-kanalid on segaduses, et on see nüüd meie omade või ukrainlaste töö. Pikantsust lisab asjaolu, et Krassovski sõnul elasid nad ühes FSB konspiratiivkorteris, seega toimus kõik nö organite teadmisel.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.