Paar päeva tagasi põhjustas Venemaal suurt vastukaja nii TASS-is kui RIA Novostis avaldatud uudis sellest, et Venemaa armee nö hea tahte avaldusena taganeb Dnepri vasakkaldalt nö parematele kaitsepositsioonidele. Ukraina poolelt tulnud info kohaselt see tõele ei vastanud, aga kui Venemaa riiklikud meediakanalid üheaegselt sellise uudise avaldavad (mille nad hiljem ümber lükkasid), siis päris tühja koha pealt see ei saanud tekkida. Ajakirjanik Ivan Jakovina (kes varem töötas Moskvas uudisteagentuuris Interfax) rääkis, et Venemaal toodi tema seal töötamise ajal kaitseministeeriumist toimetusse tekstid, mille kohta oli märge, et avaldada siis, kui tuleb selleks korraldus. Niimoodi oli võimalik märguande peale üheaegselt suuremates meediakanalites uudis avaldada. Jakovina arvas, et nüüd oli sama muster ehk siis selline tekst toimetustesse toodi, aga millegipärast avaldati need kogemata kaitseministeeriumi korralduseta.

Loomulikult oleks sõja praeguses faasis, kus Putinil on presidendiks kandideerimisel hädasti vaja midagigi võiduna välja reklaamida, uudis taandumisest meediakatastroof, seda enam, et just täitus aasta Venemaa Hersonist taandumisest. Aga päris tühja koha pealt see tekst ei tekkinud ja proovin teemat natuke rohkem avada. Dnepri idakallas on kaitsetegevuseks vilets koht – läänekallas on palju kõrgem ja see annab Ukraina suurtükiväele suure eelise, idakallas on soine ja seal on vähe teid, mida mööda logistikat korraldada, aga vaja on ju palju sõdureid kiirelt liigutada punktist A punkti B.

Oleški ja Nova-Kahhovka vahel on kaks teed, millest üks liigub jõekaldaga paralleelselt ja selle lõikasid ukrainlased Krinki juures läbi, aga sellega Venemaa hädad ei piirdunud. Nimelt hakkab Krinkist lõuna pool mets ja Krinkist on sealse piirkonna kõige tähtsama teeni läbi metsa ainult kolm kilomeetrit. Selles osas on vastuolulist infot, kui kaugele on ukrainlased seal metsas edenenud, aga Venemaa z-kanalite andmetel on nad metsas olemas ja liiguvad edasi. Kui teine tee ka läbi lõigata, siis oleks Venemaa z-blogijate andmetel juba äärmiselt keeruline seal piirkonnas üldse lahingutegevust läbi viia, sest teest lõuna pool algab väga suur looduslik liivapaljand ning seetõttu tuleks näiteks Nova-Kahhovkast Oleškisse liikuda suure ringiga. Liivapaljandist lõuna pool on veel paar kilomeetrit metsa ja edasi on Krimmi suunas lage ja tasane maa, kus Venemaa armee hetkel tõsisemaid kaitserajatisi ei ole ehitanud.

Lisaks on Ukrainal seal lõigus väga palju erinevaid droone ning nad järjest laiendavad oma kontrolli all olevat ala Krinki juures ning nad on aktiivsed ka mujal Dnepri vasakkaldal. Musta mere kohal lendavad NATO luurevahendid ja seetõttu saab Ukraina just seal lõigus väärtuslikku luureinfot enda omale lisaks. Venemaa kannab praegu suuri kaotusi teistel rinnetel ja ega neil sinna piirkonda suurte lisajõudude viimiseks häid variante ei olegi. Viimases hädas proovisid nad Krinkit tulistada termobaariliste relvadega TOS-1, aga et ukrainlasi on asulas vähe, siis erilist efekti see ei andnud. Ukraina jaoks on oluline läbi metsa jõuda teise teeni, peale seda võib Venemaa juba tõsisemalt kaaluda taandumist, sest juba praegu nad kaotavad rünnakutes palju inimesi, aga siis muutuks olukord veelgi keerulisemaks.

Venemaa on viimastel päevadel oluliselt kasvatanud rünnakute aktiivsust Bahmuti juures ning linnast põhja pool suutsid nad päris suure põllumassiivi enda kontrolli alla võtta. Eile küll Ukraina üksused vasturünnakutega võtsid osa kaotatud territooriumist tagasi, aga kokkuvõttes on Venemaa viimase kuu jooksul surunud ukrainlased Berhivka veehoidlast eemale lääne suunas ning hetkel on keeruline prognoosida, mis juhtub edaspidi. Venemaa armee kindlasti üritab edasi, neil on nii elavjõudu kui tehnikat, aga Ukrainal on ka päris korralikud kaitsepositsioonid, millest Venemaa aasta alguses ei suutnudki läbi murda. Ukrainlaste sõnul üllatasid Venemaa üksused neid seal rindelõigus suure koguse rallidroonide kasutamisega ja see oli aidanud Venemaal ka edu saavutada.

Bahmutist lõuna pool on samuti Venemaa aktiviseerinud rünnakutegevust nii Klišeejevka kui Andriijivka suunal, väga suurte kaotuste hinnaga võivad nad natuke maad tagasi ka võtta, aga sealt veel edasi liikumine saab olema nende jaoks väga raske.

Avdiijivka juures jätkub lahingutegevus sisuliselt kogu rindejoone ulatuses, tänahommikuse info kohaselt oli Venemaa löögi põhijõud suunatud Krasnogorivkast loode suunas, linna pommitavad nad aktiivselt liugpommidega, nii jätkates ei ole varsti linnas enam kortermajasid järgi. Hetkel Ukraina kaitse püsib, kõik sõltub nüüd sellest, kuivõrd suure rünnakurusika õnnestub Venemaal kolmandaks suuremaks rünnakukatseks kokku saada, Ukraina jälgib olukorda droonidelt ning väga aktiivselt tegutsevad Ukraina rallidroonid, mis ründavad võimalusel iga autot ja sõjatehnikat.

Luganski rindel on Venemaa üksused selgelt aktiviseerunud põhjalõigus Kupjanski suunal ja sellest ida pool, aga Ukraina kaitse on siiani pidanud, kuigi kohati on nn hall tsoon natuke ka suurenenud. Lõunarindel on Ukraina olnud aktiivsem nii Verbove kui Novoprokopivka juures.

Eelmises postituses kirjutasin, et Svatoslav Golikov (varjunimega „Filoloog hallis tsoonis“) nimetas kassettmürske mängumuutjateks ning peale seda sai ta oma kaasmaalastelt nii palju vastukaja, et kirjutas täpsustava kommentaari. Tema sõnul on ka Venemaa armeel olemas mitmed efektiivsed relvad, aga et neid olevat vähe, siis on nende mõju lahinguväljal pea olematu, näitena tõi ta suure laskeulatusega mitmikraketiheitja Smertš. Mängumuutjaks saamine eeldab, et neid relvi on nii palju, et nad avaldavad reaalset mõju kogu rindejoone ulatuses ning selle seoses tõi Golikov välja kolm relva, mis tema hinnangul olid Ukraina poolelt mängumuutjateks – mitmikraketiheitjad HIMARS, rallidroonid ja kassettmürsud. Golikov kirjutas, et mängumuutmine on ka see, kui Ukraina suudab tänu nendele relvadele peatada Venemaa armee pealetungikatsed ning just see olevat viimastel nädalatel juhtunud ja kui Venemaa blogija kirjutab, et neil on palju haavatuid ja surnuid, siis järelikult nii ka on, sest kassettmürsud on eriti efektiivsed just kaitsetegevuse läbiviimisel.

Varjunime „Polkovnik Šuvalovi“ nime all kirjutava Venemaa ohvitseri viimase ülevaate teema oli alkohol. Nimelt üritab Venemaa armee piirata selle kasutamist lõunarindel ning nii olevat seal jõus keeld mitte müüa alkoholi sõjaväevormis inimestele. Loomulikult seda keeldu ei peeta miskiks ning peamine variant keelust möödahiilimiseks olevat tsiviilrõivaste kasutamine, kusjuures vahelejäämise korral olevat põhipõhjendus, et erariietes sõjaväelasi olevat ukrainlastel keerukam droonidega tabada ja ohvitser kurdab, kui Venemaa sõduritel on vaja alkoholi hankida, siis nad selle ka hangivad, näidates sealjuures üles uskumatut leidlikkust, mida neil samas lahingutes puudu olevat.

Ka olevat probleeme sõduritega, kes naasevad puhkuselt ning peale seda tihtipeale nad pole enam endised ehk siis kallima soojast kaisust eesliinile külmetama minemine lõpeb tihipeale nii alkoholi liigtarbimise kui igasuguse motivatsiooni kadumisega. See olevat ka üks põhjus, miks Venemaa mobiliseerituid puhkusele ei taha lasta. Blogija prognoosib, et joomine kasvab ka edaspidi ning ohvitseridel pole jõudu, et neljakümneaastaseid mehi ümber kasvatada, seda enam, et ega neist keegi ei teadvat, kaua see kõik veel kesta võib.

Blogija sõnul oleks sõdimisel mingigi mõte siis, kui Venemaa teeks üleriikliku mobilisatsiooni ja kogu riigi majandus oleks nö sõjarööbastel, aga seda ei tulevat ning nii saavat asjad ainult halvemuse poole liikuda ning Venemaa „kuulsusrikas“ võitlus NATO-ga jätkub kujul, kus Venemaa kaotab suures koguses elavjõudu ja tehnikat, samas NATO-t pole neist keegi veel näinud ning edusammud lahinguväljal on ka pehmelt öeldes tagasihoidlikud.

Venemaa propagandist Anastassija Kaševarova kirjutas oma Telegrami postituses, et Venemaa armee ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita, sest keerukate lepingute punktide täitmise jälgimine põhjustab nii palju lisabürokraatiat, et väga tihti jäävad kannatajateks seetõttu sõdurid. Eeskätt on probleem lepingus oleva punktiga, mille kohaselt saab lahingutegevuses osalemise eest 8000 rubla päevas, aga seetõttu tuleb iga päev lahingu algus pooletunnise täpsusega staabis registreerida, samas kui tihtipeale olevat side vilets ning hiljem kontrollitakse veel üle, et kas ikka lahing oli ja kas sõdur seal ikka osales, kusjuures vaenlase suurtüki- või miinipildujatule all olema lahingus osalemisena kirja ei lähe. Kokkuvõttes olevat kujunenud olukord, kus staapidel ei käi jõud bürokraatiast üle ning tihtipeale sõdurid jäävad sellest rahast ilma ning rahulolematus muudkui kasvavat.

Tambovi oblast (Ukraina piirini 700 kilomeetrit) on jälle Venemaal kuum koht, nimelt ründasid Ukraina droonid teistkordselt sealset püssirohu valmistamise tehast ning Venemaa uudisteagentuuri Baza andmetel levis eelmisel korral (11. novembril) tuli kolmesajale ruutmeetrile ja seda kustutati poolteist tundi, aga seekord oli droon kahjustanud ühte tootmisseadet. Kui lisame juurde rünnakud Moskva lähedal, kus valmistatakse rakette, siis igati tulemuslik tegutsemine.

Oryx avaldas andmed, kui palju ajavahemikul 1. november -13. november mõlemad pooled tehnikat kaotasid (arvestuses on ainult need, mille kohta on kas videod või fotod). Venemaa kaotas 238 ühikut ja Ukraina 50 ühikut tehnikat. Ukraina kaotas oluliselt vähem, aga sealhulgas oli ka kaks lennukit Mig-29, neli Bradley jalaväe lahingumasinat, kaks tanki Leopard 2A4 ja kolm 155mm haubitsat.

Venemaa armee saab Hiinast mitmes jaoks kokku 1600 masinat (Снегоболотоход) Desertcross 1000 -3. Tegemist on kerge ja hea läbivusega masinaga, mis maksab 24000 dollarit ning mis ei ole küll otseselt sõjaväe jaoks loodud, aga mida saab seal väga edukalt kasutada. Viimaste nädalate jooksul on palju räägitud ka Põhja-Korea abist Venemaale laskemoona osas, aga mingit täiendavat pildilist tõestusmaterjali selle kohta pole mul õnnestunud veel näha.

Venemaa mobiliseeritute naistel keelati läbi viia meeleavaldused nii Tšeljabinskis kui Novosibirskis, eks ole näha, kas Venemaal õnnestub järjest kasvavat rahulolematust maha suruda või mitte.

Venemaal on tekkinud küllaltki ootamatu probleem seoses paralleelimpordiga. Nimelt on kvaliteetsete mootoriõlide tootjad riigist lahkunud ja seetõttu tuuakse seda kaupa riiki ka paralleelimpordiga, aga kui pakenditel pole tihtipeale häda midagi, siis pakendis olev kraam ei ole tihtipeale mitte kvaliteetne täissünteetiline mootoriõli, vaid on õlilaadne toode, mis kaasaegsete autode mootoritele palju pahandust tekitavad. Loterii-allegrii.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING