Donbassis on kõige ägedamad lahingud Bahmuti ümbruses. Kui eelmise nädala teisel poolel surusid Venemaa üksused ukrainlased Bahmutist põhja pool asuva Berhivka asula äärest välja ja said enda kontrolli alla ka metsamassiivi veehoidla lähedal, siis sealt metsamassiivist löödi Venemaa üksused välja ja see on taas Ukraina kontrolli all. Ometi on veehoidlast põhja pool olev kõrgustik ikka veel Venemaa kontrolli all ja Venemaa on saatnud sinna täiendavaid üksusi. Bahmutist lõuna pool on Ukraina üksused vaikselt liikumas Klišeejevka poole, aga hetkel on nad jõudnud seisu, kus nende ja Venemaa üksuste positsioonide vahel on põld, mis on mineeritud ja mille ületamine keeruline. Ukrainlased tulistavad seal Venemaa üksuste positsioone aktiivselt suurtükkidest ning Venemaa poolelt tulnud info kohaselt saab neil kaitse hoidmine olema järjest keerulisem. Kui Ukraina peaks suutma sealt läbi murda, suudaksid nad liikuda Opõtnõsse ja see seaks Venemaa palju keerukamasse olukorda.
Viimastel päevadel on palju küsitud, et miks toob Venemaa Bahmutisse pidevalt võitlusvõimelisi üksusi juurde, samas kui neid oleks hädasti vaja hoida teistel rinnetel ja nende äraliigutamine võib tähendada pikemas perspektiivis Venemaa kaitse rebenemist mõnes muus lõigus. Sõjaväelise eksperdi Roman Svitani sõnul on Venemaa langenud iseenda loodud infomüüdi lõksu ning Ukraina kasutab olukorda enda huvides ära. Svitani sõnul on Bahmut (Venemaal räägitakse peamiselt vanast nimest Artjomovskist) senise sõja Venemaa üks väheseid nö saavutusi ja siseriiklikus propagandas on see võrdne vaat et Berliini jõudmisega II maailmasõja lõpus. Peale hävingut Kiievi all, Kupjanskist, Izjumist, Lõmanist ja Hersonist ilmajäämist tuleb ju millegagi toita venemaalaste hingelist janu nö millegi vabastamise järele ning nii on selle linna sisuliselt maatasa pommitamine suur „pobeda“ ning linnast ilmajäämine ei oleks vastuvõetav, kuigi sõjalises plaanis oleks Svitani sõnul Venemaa üksustel mõistlikum taanduda Popasna joonele, kus neil on palju paremad kaitseliinid. Bahmut aga asub orus ning et ukrainlaste käes on mitmed olulised kõrgustikud linnast läänes, seega tuleb Bahmuti hoidmine Venemaa jaoks suurte kaotuste hinnaga.
Marinkas Venemaa üritab mis ta üritab, aga edu pole saavutanud, kuid asulast endast pole ammu enam suurt midagi järel. Z-blogijate sõnul toodi sinna mitte eriti ammu suure meediakära saatel Ahmat-nimeline üksus, aga nende entusiasm olevat Ukraina tapvalt täpse suurtükitule tõttu kiirelt raugenud.
Lõunarindel oli nädalavahetusel kõige rohkem juttu Robotinest, kus Venemaa z-blogijate andmetel olevat ukrainlased jõudnud linna põhjapiiril asuva kaitseliinini ning kaevikutes olevat toimunud käsitsivõitlused. Ukraina poolelt ei ole siiani sellele ametlikku kinnitust tulnud. Kuna miine on palju ja rasketehnikaga pealetungile minek õhutoetuse puudumise tõttu keeruline, on Ukraina poolelt lõunarindel kasutusele võetud taktika, kus jalaväegrupid suurusega 8-12 sõdurit laial rindel üritavad vaenlase positsioonide poole liikuda mööda metsaviirge liikudes. Kuna Venemaa poolelt on väga palju lisaks tankimiinidele pandud ka jalaväemiine, siis Ukraina pool kannab arvestatavaid kaotusi, aga hetkel paremat varianti territooriumi tagasivõtmiseks ei ole, sest keegi peab peale tungima, et vaenlane oleks sunnitud oma rasketehnika positsioone paljastama, mida siis Ukraina saaks omakorda distantsilt hävitada. Tüüpiliselt on rasketehnika peidetud metsaviirgudesse ja õhust ei ole neid kerge avastada.
Palju infomüra on Antonovski silla idapoolsesse otsa loodud ukrainlaste sillapea osas, mida Venemaa küll üritas hävitada Iskander raketiga, aga loodetud efekti ei saavutanud. Ka ei õnnestunud Venemaa üksuste rünnakud rasketehnikaga, sest Ukraina oli teed distantsilt mineerinud. Ukraina poole andmetel oli silla juures 70 Ukraina sõdurit, kellele saadeti lisa ning nüüd olevat nad laiendanud enda käes olevat territooriumi ka vahetult sillast ülesvoolu. Terrorist Girkin igatahes taob juba paanikatrummi, sest tema sõnul tuleks hävitada sillapea enne, kui on hilja, aga tema sõnul olevat Venemaa sõjaväelased oma tegutsemises saamatud. Ja tore ongi.
Relvastus. Ukraina 37. merejalaväebrigaadi majori, hüüdnimega „Spartalane“ andmetel on nüüdseks lõplikult selgeks saanud, et Prantsuse nn kergtankid AMX-10RC on eesliinil lahingutegevuseks sobimatud ning nendega saab ainult olla pealetungivate üksuste taga, sest soomus on väga õhuke. Major rääkis juhtumist, kus kergtanki kõrval plahvatas 152 mm mürsk ning kõik kergtankis olnud sõdurid said surma, sest kergtankil olevat küll hea kahur ja väga head vaatlusseadmed, aga kaitset pakub ta vähe.
Der Spiegeli andmetel on Saksamaa ja Poola vahel pooleli vaidlus tankide Leopard hoolduse ja remondi osas. Nimelt väidavad sakslased, et kui nemad teevad Saksamaal sellise tanki hoolduse ära 12000 euroga, siis PGZ (Polska Grupa Zbrojeniowa) nõudvat sama töö eest rohkem kui 100000 eurot ning lisaks ei tahtvat poolakad anda oma tehtud remonditöödele garantiid. Kannatab sellest kõigest aga eeskätt Ukraina, sest selliste vaidluste tõttu tankide remont võtab oluliselt kauem aega.
Veel paar kuud tagasi oli Ukraina hädas Venemaa nn planeerivate lennukipommidega, siis nüüd on nende mõju vähenenud. Natalja Gumenjuki sõnul ründas Venemaa varem 3-4 planeeriva lennukipommiga päevas, siis 2-3 pommiga päevas ning nüüd on see vähenenud ühe planeeriva lennukipommini päevas. Gumenjuki sõnul on see tendents seotud Ukraina õhukaitse efektiivsuse kasvuga ning kui kasutada Oleksii Arestovitši väljendit, siis kurjad keeled räägivad, et oluline roll efektiivsuse kasvus on ka läänest saadud elektroonilise sõjapidamise vahenditel, mis pidavat nii luuredroonid kui Lancet tapjadroonid kasutusvõimetuteks tegema ning meedias on ka olemas video, kus ühele niimoodi maandatud droonile visatakse ülevalt granaat, et seda poleks võimalik uuesti kasutada.
Ukraina kasutab tiibrakette Storm Shadow, lastes neid välja vanadelt Su-24 lennukitelt. Omajagu on olnud arutelusid, et kuidas see võimalikuks on osutunud ning nüüd on selgunud, et nende tiibrakettide väljalaskmiseks vajalikud komponendid on võetud vanadelt RAF Tornado lennukitelt ning paigaldatud lennukitele Su-24 ja nagu näha, asi töötab.
Kui lähipäevil sõjas suuri muutusi ei tule, siis kolmapäeval heidan üle pika aja ka pilgu Venemaa majanduse suunas.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.