Tänast ülevaadet alustan olukorrast rinnetel. Kõige vastukäivamat infot tuleb Luganski oblastist, kus ühteaegu räägitakse nii Venemaa rünnakutest kui ka osade Venemaa dessantvägede üksuste asendamisest teiste üksustega, et dessantväelasi oleks võimalik saata tugevdama Bahmuti ümbruse kaitset. Hetkel on selge vaid see, et rindejoones seal sisuliselt muudatusi ei ole, kuigi eelmisel nädalal oli Venemaa surve Kreminnast lääne ja lõuna poole tugev. Väidetavalt on Venemaa üksused natuke edenenud Bilohorivka lähedal tööstustsoonis ning nad kasutavat seal aktiivselt lennuväge.

Donbassis on kõige ägedamad lahingud Bahmuti ümbruses. Kui eelmise nädala teisel poolel surusid Venemaa üksused ukrainlased Bahmutist põhja pool asuva Berhivka asula äärest välja ja said enda kontrolli alla ka metsamassiivi veehoidla lähedal, siis sealt metsamassiivist löödi Venemaa üksused välja ja see on taas Ukraina kontrolli all. Ometi on veehoidlast põhja pool olev kõrgustik ikka veel Venemaa kontrolli all ja Venemaa on saatnud sinna täiendavaid üksusi. Bahmutist lõuna pool on Ukraina üksused vaikselt liikumas Klišeejevka poole, aga hetkel on nad jõudnud seisu, kus nende ja Venemaa üksuste positsioonide vahel on põld, mis on mineeritud ja mille ületamine keeruline. Ukrainlased tulistavad seal Venemaa üksuste positsioone aktiivselt suurtükkidest ning Venemaa poolelt tulnud info kohaselt saab neil kaitse hoidmine olema järjest keerulisem. Kui Ukraina peaks suutma sealt läbi murda, suudaksid nad liikuda Opõtnõsse ja see seaks Venemaa palju keerukamasse olukorda.

Viimastel päevadel on palju küsitud, et miks toob Venemaa Bahmutisse pidevalt võitlusvõimelisi üksusi juurde, samas kui neid oleks hädasti vaja hoida teistel rinnetel ja nende äraliigutamine võib tähendada pikemas perspektiivis Venemaa kaitse rebenemist mõnes muus lõigus. Sõjaväelise eksperdi Roman Svitani sõnul on Venemaa langenud iseenda loodud infomüüdi lõksu ning Ukraina kasutab olukorda enda huvides ära. Svitani sõnul on Bahmut (Venemaal räägitakse peamiselt vanast nimest Artjomovskist) senise sõja Venemaa üks väheseid nö saavutusi ja siseriiklikus propagandas on see võrdne vaat et Berliini jõudmisega II maailmasõja lõpus. Peale hävingut Kiievi all, Kupjanskist, Izjumist, Lõmanist ja Hersonist ilmajäämist tuleb ju millegagi toita venemaalaste hingelist janu nö millegi vabastamise järele ning nii on selle linna sisuliselt maatasa pommitamine suur „pobeda“ ning linnast ilmajäämine ei oleks vastuvõetav, kuigi sõjalises plaanis oleks Svitani sõnul Venemaa üksustel mõistlikum taanduda Popasna joonele, kus neil on palju paremad kaitseliinid. Bahmut aga asub orus ning et ukrainlaste käes on mitmed olulised kõrgustikud linnast läänes, seega tuleb Bahmuti hoidmine Venemaa jaoks suurte kaotuste hinnaga.

Bahmuti kontekstis on veel huvitav märkida, et kui Bahmuti okupeerimise kontekstis esmakordselt Venemaa meedia tõstis esile wagnerlaste ja Prigožini rolli, siis nüüd üritab Venemaa propaganda peale mässukatset Bahmuti tähtsust vähendada, suurendades Mariupoli äravõtmise rolli. Et Bahmut on küll oluline, aga Mariupol olevat veel olulisem. Varem Venemaa propaganda eriti Mariupolist selles võtmes rääkida ei tahtnud, sest Venemaa ise muutis linna kortermajadest 90% elamiskõlbmatuteks ning nende poolt tapetud tsiviilelanike arv on teadaolevalt vähemalt 10000 inimest, aga see arv võib ka kordades suurem olla. Ja ega propagandal eriti paremaid variante olegi, sest ise nad Bahmuti rolli nii suureks tegid ja nüüd kasutab Ukraina seda ära, sidudes seal suhteliselt ebasoodsatel kaitsepositsioonidel olevaid Venemaa üksusi ja hävitades nende tehnikat ja elavjõudu.

Marinkas Venemaa üritab mis ta üritab, aga edu pole saavutanud, kuid asulast endast pole ammu enam suurt midagi järel. Z-blogijate sõnul toodi sinna mitte eriti ammu suure meediakära saatel Ahmat-nimeline üksus, aga nende entusiasm olevat Ukraina tapvalt täpse suurtükitule tõttu kiirelt raugenud.

Lõunarindel oli nädalavahetusel kõige rohkem juttu Robotinest, kus Venemaa z-blogijate andmetel olevat ukrainlased jõudnud linna põhjapiiril asuva kaitseliinini ning kaevikutes olevat toimunud käsitsivõitlused. Ukraina poolelt ei ole siiani sellele ametlikku kinnitust tulnud. Kuna miine on palju ja rasketehnikaga pealetungile minek õhutoetuse puudumise tõttu keeruline, on Ukraina poolelt lõunarindel kasutusele võetud taktika, kus jalaväegrupid suurusega 8-12 sõdurit laial rindel üritavad vaenlase positsioonide poole liikuda mööda metsaviirge liikudes. Kuna Venemaa poolelt on väga palju lisaks tankimiinidele pandud ka jalaväemiine, siis Ukraina pool kannab arvestatavaid kaotusi, aga hetkel paremat varianti territooriumi tagasivõtmiseks ei ole, sest keegi peab peale tungima, et vaenlane oleks sunnitud oma rasketehnika positsioone paljastama, mida siis Ukraina saaks omakorda distantsilt hävitada. Tüüpiliselt on rasketehnika peidetud metsaviirgudesse ja õhust ei ole neid kerge avastada.

Vaikselt on Ukraina edenenud ka mujal lõunarindel, aga praegusel hetkel on prioriteet vastase rasketehnika, logistika ja juhtimispunktide hävitamine, et luua paremaid eeldusi suuremaks pealetungiks. Taas on räägitud USA võimalikust otsusest anda Ukrainale kassettmoonaga mürske, mille efektiivsus maasse kaevunud jalaväe vastu pidi olema kuni kümme korda suurem kui nö tavalisel mürsul ja see laskemoon töötatigi omal ajal läänes välja eesmärgiga kaitsta ennast juhul, kui NSVL peaks ründama suure koguse rasketehnika ja jalaväega. Kuna lääne lennukid niipea Ukrainasse ei tule, siis võiks USA anda neid mürske, mis oluliselt tõstaks Ukraina võimalusi suure läbimurde tegemiseks.

Palju infomüra on Antonovski silla idapoolsesse otsa loodud ukrainlaste sillapea osas, mida Venemaa küll üritas hävitada Iskander raketiga, aga loodetud efekti ei saavutanud. Ka ei õnnestunud Venemaa üksuste rünnakud rasketehnikaga, sest Ukraina oli teed distantsilt mineerinud. Ukraina poole andmetel oli silla juures 70 Ukraina sõdurit, kellele saadeti lisa ning nüüd olevat nad laiendanud enda käes olevat territooriumi ka vahetult sillast ülesvoolu. Terrorist Girkin igatahes taob juba paanikatrummi, sest tema sõnul tuleks hävitada sillapea enne, kui on hilja, aga tema sõnul olevat Venemaa sõjaväelased oma tegutsemises saamatud. Ja tore ongi.

Relvastus. Ukraina 37. merejalaväebrigaadi majori, hüüdnimega „Spartalane“ andmetel on nüüdseks lõplikult selgeks saanud, et Prantsuse nn kergtankid AMX-10RC on eesliinil lahingutegevuseks sobimatud ning nendega saab ainult olla pealetungivate üksuste taga, sest soomus on väga õhuke. Major rääkis juhtumist, kus kergtanki kõrval plahvatas 152 mm mürsk ning kõik kergtankis olnud sõdurid said surma, sest kergtankil olevat küll hea kahur ja väga head vaatlusseadmed, aga kaitset pakub ta vähe.

Der Spiegeli andmetel on Saksamaa ja Poola vahel pooleli vaidlus tankide Leopard hoolduse ja remondi osas. Nimelt väidavad sakslased, et kui nemad teevad Saksamaal sellise tanki hoolduse ära 12000 euroga, siis PGZ (Polska Grupa Zbrojeniowa) nõudvat sama töö eest rohkem kui 100000 eurot ning lisaks ei tahtvat poolakad anda oma tehtud remonditöödele garantiid. Kannatab sellest kõigest aga eeskätt Ukraina, sest selliste vaidluste tõttu tankide remont võtab oluliselt kauem aega.

Ukraina pool avaldas Leopard 2A4 tankist video, kus tankile on lisatud reaktiivsoomus (ERA – explosive reactive armor) ning ukrainlaste sõnul kannab selline täiendus kahte eesmärki. Esiteks, kaitsta tanki õhust tuleva ohu eest ehk siis tapjadroonide ja rallidroonide (FPV) rünnaku eest. Teiseks nägevat selline tank sarnane nõukogude päritolu tankile T-80U ning nende vastu tundvat Venemaa armee väiksemat huvi, nende esmane prioriteet olevat lääne päritolu rasketehnika. Loodame, et sellest on abi, aga muidu on Leopard tankid oma meeskondi hästi kaitsnud, nii räägitakse Leopard tankist, kus meeskond jäi ellu peale nelja tabamust Venemaa tankitõrjevahenditest ja ühte tabamust tankist. Ukrainlaste sõnul on antud kontekstis ka Bradley jalaväe lahingmasinad paljude nende võitlejate elusid päästnud, sest see masin kaitseb nii miinide kui mürsukildude eest.

Veel paar kuud tagasi oli Ukraina hädas Venemaa nn planeerivate lennukipommidega, siis nüüd on nende mõju vähenenud. Natalja Gumenjuki sõnul ründas Venemaa varem 3-4 planeeriva lennukipommiga päevas, siis 2-3 pommiga päevas ning nüüd on see vähenenud ühe planeeriva lennukipommini päevas. Gumenjuki sõnul on see tendents seotud Ukraina õhukaitse efektiivsuse kasvuga ning kui kasutada Oleksii Arestovitši väljendit, siis kurjad keeled räägivad, et oluline roll efektiivsuse kasvus on ka läänest saadud elektroonilise sõjapidamise vahenditel, mis pidavat nii luuredroonid kui Lancet tapjadroonid kasutusvõimetuteks tegema ning meedias on ka olemas video, kus ühele niimoodi maandatud droonile visatakse ülevalt granaat, et seda poleks võimalik uuesti kasutada.

Ukraina kasutab tiibrakette Storm Shadow, lastes neid välja vanadelt Su-24 lennukitelt. Omajagu on olnud arutelusid, et kuidas see võimalikuks on osutunud ning nüüd on selgunud, et nende tiibrakettide väljalaskmiseks vajalikud komponendid on võetud vanadelt RAF Tornado lennukitelt ning paigaldatud lennukitele Su-24 ja nagu näha, asi töötab.

Prigožin olevat lennanud taas Minskisse, aga tema äriimpeeriumi lammutamine käib igast küljest, nii jäi ta firma Konkord ilma väga magusatest sõjaväelaste toitlustamise lepingutest (tõsi, ainuüksi eelmise aastal esitati rohkem kui 500 kaebust tema poolt pakutava toidu viletsa kvaliteedi osas, aga siis ei huvitanud see võimuringkondades kedagi), Wagner lõpetas värbamistegevuse, meediaettevõtted lõpetasid töö. Kusjuures ühe meediaettevõtte juht rääkis avameelselt, kuidas nad juba 15 aastat tagasi alustasid Venemaa demokraatlike jõudude vastaste võitlust ning edaspidi see tegevus laienes. Tegutseti otseselt autokraatia huvides, demokraatia vastu ning hiljem lõi Prigožin lausa eraldi nö trollifarmid ning omajagu uurimist seisab veel ees lääne ajakirjanikel selles osas, kuidas maksti varjatult raha lääne blogijatele ja erinevate portaalide omanikele, et nad levitaksid Moskvale sobilikke teemasid. Venemaa meedia on toonud välja, et Prigožini käest liikus läbi raha miljardites dollarites ning päris arvestatav osa sellest rahast on liikunud mööda hämaraid teid, eriti see osa rahast, mis on saadud Aafrika maavarade müügi eest. Raha, mis on saadudu tegevuse eest, mida läänes nimetatakse „ultravägivaldseks kolonialismiks“.

Kui lähipäevil sõjas suuri muutusi ei tule, siis kolmapäeval heidan üle pika aja ka pilgu Venemaa majanduse suunas.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING