Purustatud Vene sõjatehnika Kiievi lähistel, 29. märts, 2022. REUTERS/Gleb Garanich
Kindlasti ei pea EL olema see, kes seda tegema hakkab. Ilma kõigi kahjude korvamiseta ei ole juttugi mingist sanktsioonide mahavõtmisest lääneriikide poolt, sellest andis selgelt mängu ka UK peaminister.
Ka on see Venemaa jutt Kiievi ja Tšernigivi suunal lahingutegevuse vähendamisest nagu ta on, sest neil läheb seal hetkel mitte kõige paremini ning kui nad plaaniksid sinna piirkonda jääda kuni puude lehteminekuni, siis just seal piirkonnas oleks peale looduse rohelusse mattumist neil ülimalt keeruline ukrainlastega võidelda. Seega on nad alustanud väeüksuste väljaviimist, mida nad katavad suurtükitulega, samas kui Ukraina pool ründab kolonne nii suurtükkidest, õhust kui varitsustest. Täiemõõtmeline sõjategevus mõlemalt poolt.
Suure tõenäosusega regrupeeritakse väljaviidud väeüksused ümber ning viiakse Donbassi, seega levinud arvamuse kohaselt ei liigu võimaliku rahu sõlmimise protsessis asjad enne edasi, kui on selge Donbassi lahingute võitja. Lisaks on oluline Mariupoli saatus.
Minul on küll väga raske uskuda, et Putin oleks võimeline loobuma okupeeritud aladest ja taanduma sinna, kus nad olid enne sõda. Diktaator lihtsalt ei saa seda endale lubada, vähemalt veel tänasel päeval. See tuleks kõne alla siis, kui Venemaa armee saaks Donbassis hävitava kaotuse osaliseks, aga hetkel nad kuhjavad sinna suured jõud ja seal leiavad aset selle sõja kõige suuremad lahingud.
Igor Taro kirjutas oma postituses plahvatusest Belgorodi juures (koht Venemaal piiri ääres), kus ta kirjutas lahingumoona vedanud rongi ründamisest ja järgnenud plahvatustest. Ma ise leidsin infot, et plahvatasid Belgorodi lähedal asuva Krasnõi Oktjabr küla juures olnud laos asunud laskemoona varud, väidetavalt suurusjärgus üle 20 000 mürsu, lisaks hävis kergrelvastus. Kumb versioon on õige ja kumb vale, ei oma erilist tähtsust, sest võimsate plahvatuste toimumine on fakt ja selle kohta on ka palju fotosid olemas – väga uhke ilutulestik. Sellise koguse laskemoona vastu taevast lendamine on Venemaa armee jaoks enne planeeritavat suurpealetungi valusaks hoobiks.
Hersoni oblastis on Venemaa armee asunud kaitsele. Ukraina armee esindajate sõnul oleks Dnepri forsseerimine tänasel päeval liiga riskantne operatsioon ja seetõttu ei ole Hersoni ründamist lähimatel päevadel suure tõenäosusega oodata. Küll tegeletakse Hersoni oblastis piirkondade tagasivõtmisega okupantidelt.
Kuuldavasti on partisanitegevus seal oblastis hoo sisse saanud, selle tulemusena hävitati näiteks kaks raudteesilda. Venemaa armee oblastist väljasaamine saab olema keeruline ülesanne.
Mariupol veel seisab, okupandid ründavad suurte jõududega, kandes raskeid kaotuseid, samas edasiliikumine on vaevaline. AZOV-i võitlejatel on head öövaatlusseadmed, relvastus ja side, seega teevad nad öösiti vasturünnakuid, aga ilmselgelt on nende olukord jätkuvalt väga keeruline, nagu ka linnas lõksus olevatel elanikel.
Relvastus. Kui järjest kõlavad üleskutsed anda Ukrainale rasket relvastust, siis Ukraina valitsuse nõuniku Arestovitši sõnul ei muudaks enam isegi sellise abi andmise otsus lahingutes Donbassi pärast midagi, sest see tehnika jõuaks sinna 2–3 nädala pärast, kui on juba hilja.
Switchblade 600 oleks Donbassi lahingutes suureks abiks. Selle relvastuse tarnimine oleks jõukohane ülesanne ka USA jaoks. Ilma läheb raskeks.
Au Ukrainale!
Teet Kalmuse Facebooki postituse põhjal