Ukraina kaitseväe ülemjuhataja kindral Valeri Zalužnõiga seotud sündmused said jätku, kui traagiliselt hukkus tema abiline, major Gennadi Tšastpakov. Väidetavalt kingiti talle sünnipäeva puhul päris lahingugranaate ning kodus selle nö kingituse avamisele järgnenud olukorras üks granaat majori käes plahvatas ning vigastusi said ka tema poeg ja tütar. See õnnetus kõlab esialgu nii uskumatult, et kohe tekkis sellel pinnal palju spekulatsioone, mis tuginesid Zalužnõi artiklil ja sellele järgnenud kindral-major Horenko ametist eemaldamisele stiilis, et Ukraina president maksvat nii kätte. Olukorda otsustas ära kasutada ka Venemaa, kes „meisterdas“ kaks amatöörlikku deep-fake (võltsitud) videot, kus Zalužnõi justkui räägib poolest miljonist hukkunust ukrainlasest ja kutsub uut Maidani korraldama. Videote teostus on õnnetu, sest jutt ja suu liikumine ei ole tihtipeale sünkroonis ning edastatud sõnum ka jabur, sest Zalužnõi ei räägiks sellist juttu kunagi, aga ju siis ka Venemaal mingeid paremaid variante mõjutustegevuseks ei ole.
Rinnetel oli Luganski oblastis ja Donbassis aktiivsem pool Venemaa. Luganski oblastis üritas Venemaa kõige aktiivsemalt Orljankast kirde pool, aga ilma eduta. Rünnakutegevuses kasutasid nad ka soomustehnikat, millest enamus rünnaku käigus hävis.
Donbassis ründas Venemaa kõige aktiivsemalt Bahmutist põhja pool ning Berhivka veehoidlast lõuna pool natuke nad ka edenesid. Bahmutist lõuna pool on Venemaa aktiviseerinud rünnakuid, et tagasi võtta Andriijivka ja Klišeejevka, aga et seal piirkonnas on Ukraina kontrolli all olulised kõrgendikud, siis edu ei ole Venemaa saavutanud.
Avdiijivka ümbrusesse on Venemaa kogunud suures koguses nii elavjõudu kui tehnikat ning Ukraina poolel oodatakse kolmandat suurt rünnakut. Eelmine suurem Venemaa edenemine Avdiijivkast põhja pool toimus siis, kui ilmastikuolud (udu ja tugev tuul) ei võimaldanud Ukrainal efektiivselt kasutada droone õhuluure tegemiseks ning arvatavasti ootab Venemaa, et sarnased ilmastikuolud korduksid, mis oluliselt vähendaks Ukraina suurtükkide efektiivsust. Eile oli Venemaa kõige aktiivsem Avdiijivkast põhja pool raudtee ümbruses ning nad üritavad pikki raudteed edasi liikuda.
Ukraina poolelt avaldati sealt rindelõigust märgiline video, kus 47. brigaad hävitab Venemaa armee soomuskolonni. 47. brigaad sai tuntuks suvel Tokmaki suunal, sest on komplekteeritud lääne soomustehnikaga ja sõdurid on läänes läbinud väljaõppe, nende Avdiijika alla toomine näitab, et Ukraina valmistub linna tõsiselt kaitsma. Ukraina sõjaväelaste sõnul suudavad nad tagasi lüüa ka kolmanda rünnaku, kui neil jagub suurtükimürske, kui ei jagu, siis on probleemid. Kusjuures rünnak soomuskolonnile viidi läbi nii, et kui Venemaa soomustehnika oli saanud tabamusi ja sõdurid tulid masinatest välja, alles siis lasti sinna kassettmürske.
Venemaa meedias sai palju vastukaja Ukraina rünnak Donetskis ühe hoone pihta, milles Venemaa telekanalite info kohaselt olevat asunud sotsiaalhoolekandega seotud töötajad. Tegelikkuses on olemas nende samade propagandakanalite poolt tehtud uudislõigud samast hoonest hoopis võtmes, et seal avati eelmise aasta sügisel Venemaa armee droonioperaatorite õppekeskus. Pikem jätkulugu oli veel tänavu kevadel, kus demonstreeriti lausa Hiina päritolu 3D printereid, millega nö prinditi droonidele pigaldatavate lõhkekehade valmistamiseks komponente. Vaatasin huvi pärast, et kas neid 3D printereid saab ka tänasel päeval osta ja selgus, et pole mingit probleemi ning mis veel huvitavam, neid saab Venemaal osta olulisemalt odavamalt (280 dollarit + saatmiskulud) kui mujal maailmas, vahe USA-ga 100 dollarit. Ukraina armee tabas täpselt hetkel, kui väidetavalt oli hoones koos palju droonioperaatoreid.
Lõunarindel jätkuvad positsioonilahingud. Ukraina meediakanal Dialog kirjutas pikemalt, kuidas Ukraina drooniüksus „Madjari linnud“ läks lõunarindele ja sealsete Ukraina sõjaväelaste sõnul olevat kohapeal tegutsenud hirmuäratav Venemaa rallidroonide operaatorite rühmitus „Upõr“ (упырь), mida GPT-4 tõlkis eesti keelde kui "vampiiri" või "verisusijat" ning see sõna pärinevat slaavi mütoloogiast ja viitab surnukehale, mis tõuseb hauast ja toitub elavate inimeste verest. Ukraina drooniüksksuse juhi, hüüdnimega Madjar sõnul olid nad varem likvideerinud sarnase rühmituse nimega „Viimane kohtupäev“ ning nii õppisid nad kolme nädala jooksul tundma vastase droonide kasutamise mustrit ning selgus, et mingit hirmuäratavat grupeeringut ei olegi, sellise kuvandi oli loonud Venemaa propaganda. Kolme nädala jooksul nad kas hävitasid või sundisid maanduma rohkem kui 80 vastase rallidrooni, samas droonioperaatorite rühma õnnestus neil hävitada alles viiendal katsel. Selline on sõda aastal 2023, droonide sõda.
Droonid mängivad väga olulist rolli ka Hersoni rindel, kus Ukraina järjekindlalt suurendab oma kohaolekut Dnepri idakaldal, nad on sinna toonud ka mõned amfiibsed soomusmasinad ning merejalaväelastele lisaks ka kuni paarsada jalaväelast. Ajakirjanik Ivan Jakovina rääkis droonidega seoses juhtumist, kus mõlemal pool jõge olid vaenupooltel omad rallidroonide ässad, Ukraina poolelt hüüdnimega Balu ja Venemaa poolelt hüüdnimega Metšta (tõlkes unistus). Ukraina olevat praeguse ülekaalu droonide osas saavutanud alles peale seda, kui neil õnnestus täpse löögiga hävitada Venemaa droonioperaatorite rühma, kus oli ka Metšta parem käsi, hüüdnimega Svjat.
Nüüd olevat kogu Dnepri idakallas seal lõigus Ukraina droonide kontrolli all ning z-kanalid on selles osas hädaldamist täis, sest Venemaa armeel elektroonilise sõjapidamise vahendid seal rindelõigul puuduvat (neid on muidu olemas küll) ning Venemaa ei saavat oma rasketehnikat tuua lähemale kui 25 kilomeetrit jõekaldast, sest ukrainlased olevat kasutusele võtnud innovatsiooni – jõe vasakkaldal lendavad spetsiaalsed droonid, mille roll on olla rallidroonide signaali võimendaja ning nii suutvat rallidroonid lennata isegi kuni 25 kilomeetri kaugusele.
Kuigi Venemaa on toonud Krimmist sinna piirkonda mitu korda juurde reserve, ei ole nad veel suutnud olukorda pööret tuua ehk siis Ukraina jätkuvalt kontrollib olukorda. Ukraina trumbiks on ka Dnepri kõrgemal läänekaldal asuvad suurtükid, mida Venemaa üritab tabada liugpommidega, milliseid näiteks eile lasti sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul välja rekordilised 103 ühikut ühe päeva jooksul (kogu rinde ulatuses), aga Hersoni rindel kurdavad Venemaa sõjaväelased, et planeerivad liugpommid plahvatavad küll efektselt, aga soovitud efekti ei anna ehk siis nendega saab enam-vähem pihta suurematele hoonetele, aga suurtükkide jaoks jäävat nende täpsus ebapiisavaks, lisaks vahetavad ukrainlased väga tihti suurtükkide positsioone peale laskmist. Ehk siis liugpommid on nagu Shahed droonid – lahinguväljal efekt väike, aga infrastruktuuri objektidele suudavad palju kahju tekitada ning puudutab see ka Avdiijivkas asuvaid hooneid.
Droonide teemal jätkan. Ma ise olin juba eelmisel suvel suur droonide fänn ja lootsin, et Ukraina suudab kiirelt kasutusele võtta palju Switchblade droone, aga selles osas oli palju edukam Venemaa oma Lancet tapjadroonide ja sügisest alates ka Shahed droonidega. Ajal, kui Ukrainas räägiti lääne tankidest kui vaat et imerelvadest, jäi droonide arendamise teema tagaplaanile, sest innovatsiooni takistasid ka riigi enda seatud piirangud, mistõttu vabatahtlikud tõid ka Hiina päritolu droone rindele sisuliselt salakaubana. Rallidroonide rindeletulek oli puhtalt Ukraina vabatahtlike innovatsioon ning päris pikalt baseerus üksuste varustamine suuresti vabatahtlike tegevusel.
Nüüdseks on õnneks olukord kardinaalselt muutunud ning „Business Censor“ avaldas intervjuu Ukraina droonitootja Eskadron juhiga, kelle sõnul suudavad nemad toota detsembris 4000 rallidrooni ning Ukraina armee saab erinevatelt tootjatelt kokku kuni 15000 rallidrooni ning järgmise aasta esimeses kvartalis juba suurusjärgus 30000 rallidrooni kuus. Kusjuures sõna tootmine on teatud mõttes tinglik, sest suurusjärgus pooled rallidroonid olevat siiski toodetud Hiinas ning nad saabuvad Ukrainasse erinevaid kanaleid pidi ning neid ainult natuke modifitseeritakse, aga Hinnast toodud droonid pidavat olema paremad kui Ukrainas komponentidest kokkupandud droonid.
Eskadroni juhi sõnul oli nende jaoks suur päev, kui esimest korda õnnestus hävitada rallidrooniga tank, mis asus kuue kilomeetri kaugusel, aga nüüd olevat mõlemal poolel nii palju rallidroone, et rasketehnikaga rindejoone vahetusse lähedusse tulles võib pea kindel olla, et rallidroonid ründavad, seetõttu olevat nö magusamad sihtmärgid nüüd 15-20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, aga sinna lendavad ainult kallimad rallidroonid. Innovatsioonina plaanitakse tootma hakata rallidroone „Mammut“, mis kannavad rohkem laskemoona ja lendavad kaugemale.
Mõlemal poolel arendatakse aktiivselt rallidroonide vastu võitlemist ning peamiselt seisneb see sidekanalite segamisel, et operaator ei saaks enam rallidrooni juhtida ning nii on Eskadroni juhi sõnul olnud juhtumeid, kus näiteks kõik kümme väljalennanud rallidrooni võetakse maha ja siis proovitakse omakorda leida vasturohtu, eeskätt sidepidamises kasutatavate sageduste muutmisega. Avdiijivkas olid Venemaa tankidele pandud nn tissid ehk siis rallidroonide sidet blokeerivad seadmed ning see vähendas oluliselt nende droonide kasutamise efektiivsust ning head vasturohtu hetkel veel ei olevatki. Mitmed eksperdid on avaldanud arvamust, et sellises olukorras võiks olla innovatsiooniks lisavõimekuse lisamine, kus droon hakkaks lendama side kadumisel segaja signaali peale.
Üks teema on rallidroonid, aga Ukraina arendab aktiivselt ka suurema lennuulatusega droonide tootmist ning ka selles osas räägitakse arvudest, mis ületavad õige pea 10000 drooni kuus. Kui Venemaal on väidetavalt hetkel juba rohkem 800 raketti valmis ründama Ukraina infrastruktuuriobjekte, siis tuhandete tapjadroonide võimalik üheaegne vasturünnak võib talvel Venemaale väga palju probleeme tekitada, aga nagu ütles sõjandusekspert Agil Rustamzade, et Venemaa lõpetab sõja alles siis, kui see muutub tema jaoks liiga suurt valu põhjustavaks.
Mõned päevad tagasi toimus võimas lõhkeainelao plahvatus Sedoves ning nüüd on selgumas huvitavad üksikasjad. Kuuldavasti oli just sinna viidud Berdjanski lennuväljalt helikopter KA-52, mida oli võimalik remontida, aga lõhkeainelao plahvatuse järel olevat seal lähedal asunud helikopter muutunud vanarauaks ning surma oli saanud ka mitmed helikopterite juhid. Taganrogi lennuvälja ründamise osas ei olnud veel täna hommikul minuni infot jõudnud võimalike tabamuste kohta.
Tänase ülevaate lõppu kaks anekdooti, sedakorda üks mõlemalt poolt rindejoont.
Kirill Sazonov:
Sõdur vaatab nutitelefoni ja ruumi sisenenud ohvitser tunneb huvi, mida sõdur loeb.
Sõdur: „See on ajalooline romaan!“
Positiivselt üllatunud ohvitser astub lähemale ja pettumuseveri libiseb üle tema näo.
Ohvitser: „See on ju porno!“
Sõdur: „Teie tulite just puhkuselt, teie jaoks on see porno, aga ma olen rohkem kui aasta puhkuseta rindel olnud, minu jaoks on see ajalooline romaan…“
Venemaa z-blogija „Filoloog hallis tsoonis“:
Venemaa droonioperaator jälgib nö hallis tsoonis (pole kummagi poole kontrolli all) toimetavat sõjaväelaste rühma, aga et on juba hämardumas ja sõduritel puuduvad selged eraldusmärgid, on ta kimbatuses ja ei suuda määrata, kas need on omad või ukrainlased. Viimases hädas küsib nõu ohvitserilt. Ohvitser vastab, et vahe tegemine on väga lihtne – kui sõdurid on koos nagu lambakari, siis on need meie omad.
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb
Teet Kalmuse Facebook postitusel.
