Rahutu oli täna öösel ka Mustal merel, kus Venemaa kaitseministeeriumi info kohaselt rünnati pealveedroonidega kahte Venemaa sõjalaeva ning väidetavalt kõik pealveedroonid hävitati. Samas tasuks meenutada viimast sarnast rünnakut Venemaa dessantlaevale, mis Venemaa kaitseministeeriumi info kohaselt samuti pihta ei saanud, ometi oli hiljem meedia täis videosid tugevas kreenis laevast. Isegi kui Venemaa suutis need pealveedroonid hävitada, on rünnak ise väga kõnekas ning näitab, et Venemaa armee laevad ei või tunda ennast Mustal merel turvaliselt. Loodetavasti käib Ukraina poolelt pealveedroonide ehitamisega paralleelselt ka arendustegevus, mille käigus ehitatakse pealveedroone, mida on vaenlasel järjest raskem tabada.
Paar päeva tagasi väljus Odessa sadamast konteinerlaev Joseph Schulte, mis sõidab Hong Kongi lipu all ning täna jõudis laev RBK-Ukraina andmetel Istanbuli lähedal asuvasse sadamasse. Kusjuures laeva lasti osas väidavad ukrainlased, et osa konteinereid olevat täidetud viljaga. Igatahes Venemaa armee ei tülitanud konteinerlaeva tema teekonnal.
Olukorras rinnetel. Ukraina on edenenud nii Melitopoli (Robotine) kui Berdjanski (Urožaine) suunal. Kuna Ukraina armee kasutas Robotinest põhja pool palju soomustehnikat, tõi Venemaa nende vastu asulast lõuna poole helikopteri KA-52. Venemaa õnnetuseks oli Ukraina edenenud ka Robotinest ida poolt, nii osutus KA-52 helikopter 47. brigaadi sõduritele piisavalt lähedal olema ning Rootsis toodetud mobiilse õhutõrjekompleksiga RBS-70 võeti helikopter ka maha. Ukraina armee sai need kompleksid selle aasta aprillis ning ma olen neist varem ka kirjutanud, aga nüüd on olemas video, mis näitab sellise kompleksi edukat kasutamist. Linki videole ma ei lisa, sest pärast tabamust on omajagu väga „mahlakaid“ venekeelseid väljendeid, aga Ukraina sõjaväelaste rõõm on ehe. RBS-70 on sarnane brittide Starstreakiga ehk siis tegemist on laserjuhitava raketiga, mida ei ole võimalik peibutusrakettidega kõrvale juhtida, ka ei jää raketi lennust sisuliselt järgi suitsu, mistõttu on vaenlasel laskekohta keerulisem avastada.
Sealsamas Robotine piirkonnas kurdavad Venemaa sõjaväelased, et ukrainlased on hakanud kasutama Leopard tanke kui omamoodi snaiperrelvasid, hoides neid Venemaa sõdurite poolt kasutatavate tankitõrjevahendite laskeulatuses eemal, samas lastes eemalt väga täpselt, põhjustades nii Venemaa sõduritele rohkelt peavalu.
Robotinest on infot, et Ukraina edeneb nii asula sees kui asulast lääne pool, kus väidetavalt ollakse kaitseliinist ka läbi murtud ning nii mitmetegi ekspertide sõnul võib Ukraina isegi selle nädala lõpuks asula ära võtta. Loomulikult üritab Venemaa kindlasti veel aktiivselt vasturünnakuid korraldada, aga Ukraina kasutuses olevate kassettmürskude vastu jalaväega minek on neil siiani küllaltki halvasti lõppenud ja see saab samamoodi olema ka tulevikus.
Urožainest lõuna poole liikumine tähendaks Ukraina armee jaoks hetkel seda, et nad liiguksid edasi oru põhjas, samas kui orgu ümbritsevad kõrgendikud oleksid Venemaa armee kontrolli all, seega on Ukrainal kõigepealt liikuda edasi kõrgendikel ning seda on nad ka teinud, liikudes edasi Urožainest ida pool.
Oleksii Arestovitš sõnul on Ukraina suutnud luua lõunarindel olukorra, kus Venemaal on reservidega järjest suuremad probleemid ning neid pidevalt liigutatakse rindel edasi-tagasi sõltuvalt sellele, kus on nende jaoks olukord kõige kriitilisem, aga Ukraina ründab tõsisemalt kohast, kuskohast on Venemaa armee operatiivtasandi reservid olude sunnil mujale viidud. Ukraina armee rünnakud Hersoni rindel sundisid Venemaa armeed ka seal piirkonnas oma väeüksusi tugevdama ning selle võrra saab neid üksusi kasutada vähem lõunarindel.
Luganski oblastis on olukord mõnes mõttes sarnane, aga seda Venemaa poolt vaadates. Venemaal on seal rindelõigus vägagi arvestatavas koguses nii elavjõudu kui tehnikat ning nad pidevalt ründavad erinevaest kohtadest, sundides nii Ukrainat oma reserve rinde ulatuses liigutama. Viimastel päevadel aktiviseeris Venemaa armee rünnakuid Kreminnast lõuna pool asuvates Serebrjanski metsas, kus neil õnnestus ka natuke edasi liikuda. Ukraina omalt poolt viis vastuseks sinna Azovi brigaadi, kus võitlevad ka Türgist koju pääsenud Azovi juhid eesotsas Denis Propopenkoga.
Kupjanski suunal vähendas Venemaa survet Sinkovka suunal, selle asemel mindi suurte jõududega rünnakule asulast ida pool ja natuke suudeti ka edeneda, aga seda peamiselt nö hallis tsoonis.
Kindlasti üritab Venemaa selles rindelõigus rünnakuid intensiivistada, vastukaaluks Ukraina armee tegevusele lõunarindel.
Donbassis suutis Ukraina armee natuke edasi liikuda Klišeejevka juures, aga seal sõltub olukord palju ka sellest, kuivõrd otsustab Venemaa oma jalaväelasi surma saata, sest kui nad korraldavad väga ohvriterohkeid vasturünnakuid, siis ei suuda ka Ukraina edeneda, aga vastase armee hävitamine on sõjas olulisem kui territooriumite kiire tagasivõtmine, sest kui pole enam võitlusvõimelist armeed vastas, siis saad territooriumi niigi enda kontrolli all.
Eelmises ülevaates kirjutasin USA ladudes seisvates juhitamatutest kassettmoonaga rakettidest M26, mille osas käivat arutelu, kas neid saata Ukrainasse või mitte. Aastal 2006 oli USA-l sellist laskemoona (DCIPM ehk dual-purpose improved conventional munition) vähemalt 365000 ühikut ning nad planeeriti esialgsete plaanide järgi kõik utiliseerida. Väidetavalt jõuti suurusjärgus 100000 raketti ära hävitada, kui selline tegevus lõpetati ning tekkis plaan kasutada M26 raketimootorit juhitava GLSDM laskemoona tootmisel, millised pidid ka Ukraina armee käsutusse jõudma, aga siiani neist palju räägitud ei ole lahingute kontekstis. Samas võiks USA probleemideta tarnida Ukrainale kiirelt isegi kümneid tuhandeid M26 kassettmoonaga rakette, mis lendavad kaugemale kui suurtükkidest lastavad mürsud.
Aga on ka väike probleem, nimelt saavat neid rakette lasta ainult USA-st toodud mitmikraketiheitjatega, sest Euroopa riikidest toodud mitmikraketiheitjatel on selliste rakettide laskmine tarkvaraliselt piiratud. Viimased nädalad on näidanud, et Ukraina edenemisel lõunas on põhiroll olnud kassettmoona kasutamisel ning seda tuleks võimalikult kiirelt suurtes kogustes veel juurde tuua. Kusjuures Venemaa arme polkovniku Šuvalovi sõnul olevat Ukraina korraldanud mitmeid edukaid rünnakuid kassettmoona sisaldavate mürskudega ka laskemoona vedavate veoautode vastu, sest plahvatusel pidavat rivist välja minema veoautod päris suurel maa-alal.
Ukraina armee jaoks on Venemaa armee tapjadroonid ja ka rallidroonid suureks peavaluks ning sellega seoses arendavad ukrainlased vahendeid, mis kaitseksid nende ohtude eest. Ukraina armees paigaldatakse masinatesse kompleksi „Piranha - Armored Vehicles Dome 360“, mis asub masinas sees ja väljapool asub ainult antenn. Teoorias peaks kompleks suutma segada Venemaa tapjadroonide Lancet ja rallidroonide sidet operaatoriga kuni 700 meetri raadiuses igas suunas, aga seda pole väljaandes Defence Express avaldatud materjalis välja toodud, et kas kompleks põhjustab häireid ka Ukraina armee poolt kasutatavate seadmete töös.
Kuigi Venemaa poliitikute sõnade järgi on Venemaa alternatiiv nö roiskuvale läänele, on Venemaa elanikud läänest tulevate ahvatluste vastu jätkuvalt võimetud. Venemaa kinodesse enam enamik Hollywoodi kassahitte ei jõua, aga tung nö patust lääne elu näha on nii suur, et on arendatud mitmed skeemid nende filmide näitamiseks kinodes nö mitteametlikult. Üks variant on näidata mingit Venemaa lühifilmi, millele eelneb „tutvustusena“ täispikalt näidatud kassahiti piraatkoopa näitamine ehk siis raha maksad sa lühifilmi eest, mida vaatama lähed, muu on nö tutvustus.
Teine variant on kinosaalid välja rentida ettevõtetele, kes piraatversioone näitavad. Teema kerkis Venemaa päevakorda taas filmi „Barbie“ näitamisega, kus Venemaa regioonides näidatakse väga madala kvaliteediga piraatkoopiaid ja asi olevat nii hull, et peale seansi algust enamus inimesi lahkuvad ja tunnevad ennast petetutena, kusjuures noored naised on tihtipeale riietatud roosasse. Tjumenis nõuti sellise filmi vaatamise eest 300-500 rubla, mis on Venemaal omajagu raha kinopileti eest. Venemaal on üle riigi tasemel kinosaale palju ning inimesed jõudsid ära harjuda kvaliteetse kinoelamusega, aga nüüd ollakse sisuliselt tagasi jõudmas üheksakümnendate algusesse, aga kui siis tundus võimalus näha lääne filmide piraatkoopiaid viletsas pildikvaliteedis imena, siis nüüd seesama variant imeb. Venemaal on kinosaale 2200, millest piraatfilme näidatakse suurusjärgus 600-s kinos. Tuleb aga lisada, et kolm Venemaa suurimat kinoketti piraatfilme ei näita, see on rohkem väiksemate tegijate ja regioonide rida.
Järgmine ülevaade esmaspäeval (võib tavapärasest lühem tulla).
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
