Venemaa on viimastel päevade üritanud taas läänemaailma tuumateemaga ärritada ning nii näiteks anti teada, et Venemaa üritab juba 14. korda katsetada tuumamootoriga raketti (teadaolevalt kõik eelmised katsetused ebaõnnestusid). Paraku torpedeeris kogu Venemaa infosõja rünnaku üks inimene ning löök tuli sealt, kus seda kõige vähem osati oodata. Nimelt on Venemaa üks esipropagandiste Margarita Simonjan jätkuvalt vaimses šokis Ukraina drooni rünnakust Adleris, kus drooni sihtmärk oli kohe Simonjanile kuuluva maja vahetus läheduses ning seal majas elavad Simonjani sugulased. Mida siis propagandist soovitas? Simonjan soovitas lõhata tuumapommi kuskil Siberi kohal, et tuumaplahvatusega kaasnev elektromagnetiline impulss lööks maailmas rivist välja kogu elektroonika ning siis oleks tema arusaamist mööda maailm tagasi aastas 1993, kui ei olnud droone ning oli tore elada.

Ekspertide sõnul oleks elektromagnetilise impulsi mõjuraadius kuni 500 kilomeetrit plahvatuse epitsentrist ning selle mõju piirduks peamiselt Venemaa endaga, aga eks ole see Simonjani jutt väga kõnekas selles osas, et näitab Ukraina droonirünnakute mõju kasvu – kui juba propagandistid kardavad neid paaniliselt, siis on tehtud tööl käegakatsutav tulemus olemas. Venemaa kaitseministeeriumi andmetel ründas täna öösel Ukraina Venemaal sõjalisi objekte 31 drooniga ning see arv on vägagi soliidne ning Ukraina poole andmetel külmade ilmade saabudes see arv veel võib tõusta arvestataval määral. Paar päeva tagasi ründas Ukraina droonidega tehast Smolenskis, kus toodetakse lennukitele rakette H-59 ning praeguse info kohaselt tabati mitut tsehhi ning rakettide tootmise protsess on mingiks ajaks tugevalt häiritud.

Olukorrast rinnetel. Luganski oblastis on Venemaa liugpommidega kahjustanud nelja silda Kupjanski lähedal ning see on põhjustanud lisaprobleeme Ukraina armee logistikas, aga siiani saadakse hakkama, sest suurtükid on Oskili jõest lääne pool niigi ning rasketehnikat kasutatakse praegustes lahingutes vähe. Venemaa on natuke aktiviseerunud ka Svatove suunalt ning Kreminnast edela suunas, aga märkimisväärseid muutusi rindejoones ei ole.

Donbass. Bahmutist loode suunas (Berhivka suunal) muutusi ei ole ning seal on aktiivsem olnud isegi Venemaa armee. Küll on rohkem infot Bahmutist lõuna pool toimuva kohta. Nimelt kirjutati Venemaa meediaväljaandes Komsomolskaja Pravda, et Ukraina armee on muutnud Klišeejevka suunalt rünnates taktikat – Ukraina armee jalaväelased enam sisuliselt pealetungile ei lähe, selle asemel süsteemselt tulistatakse Venemaa kaitseliini suurtükkidest, miinipildujatest ja mitmikraketiheitjatest ning samas monitooritakse luuredroonidelt olukorda. Kui Venemaa sõjaväelaseid pole enam kaitseliini jäänud, alles siis tulevad Ukraina jalaväelased ilma rasketehnika toetuseta ning kiirelt nö kaevuvad maa sisse, kusjuures Venemaa poolel imestatakse, kuidas ukrainlased suudavad väga kiirelt korralikke kaitserajatisi luua.

Taktika muutus on ilmselgelt Ukraina jaoks seotud vajadusega oma sõjaväelasi säästa, sest eelnevates rünnakutes Klišeejevka pärast kandsid nad arvestatavad kaotusi elavjõus. Venemaa armee sõjaväelased aga kurdavad seal rindelõigus, et neil on laskemoona suurtükkidele nii vähe, et vasturünnakule minnes suurtükkidest tuletoetust ei olnud, suurtükid töötasi ainult Ukraina jalaväelaste rünnakute ajal. Klišeejevkast lõuna pool, Andriijivka juures, on Ukraina üksused raudteetammi oma kontrolli alla saanud ning nad üritavad Venemaa üksuseid välja suruda ida poolt olevast metsaviirust.

Nüüd mis puudutab Bahmuti võimalikku ümberpiiramist, siis minu ülevaadete püsilugejad peaks mäletama, et ma ei jaganud Ukraina armee kindrali Sõrski optimismi Bahmuti ümberpiiramise osas, küll aga olin nõus sellega, et Klišeejevkast lääne pool olevat kõrgustike enda kontrolli alla saamine on väga oluline, sest võimaldab Venemaa armee üksusi ära siduda olukorras, kus Ukraina armee asub palju parematel positsioonidel. Ukraina suutis seal rindel lõigus Venemaa armeele nii suuri kaotusi põhjustada, et z-kanalites oli rõõmu palju, kui Klišeejevka ebaõnnestunud kaitsmise ja hilisemate ebaõnnestunud vasturünnakutega seoses võeti alles hiljuti maha brigaadi komandör Andrei Sõtsevoi. Lahingutes on kulunud ka Ukraina üksused, nii et kiiret edenemist sealt suunalt ma ei oota, aga juba praegu on saavutatud häid tulemusi. Nii et soovitan regulaarselt minu ülevaateid lugeda, siis on Bahmutiga seoses põhjust emotsionaalseks ülesköetuseks vähem.

Lõunarindel on väga aktiivne lahingutegevus toimumas Robotine ja Novoprokopivka vahel. Venemaa dessantväelased üritasid rünnakut Robotinole, aga ebaõnnestusid ning see andsid võimaluse hoopis Ukraina armeele, kes vasturünnaku käigus edenes Novoprokopivka asulasse ning natuke edenesid ka edela suunas. Ukraina edenemise osas on omajagu vastukäivat informatsiooni, kuni selleni välja, et kogu asula on nö hallis tsoonis, aga reaalsem on variant, et rinne jääb pidama asulas oleva veetõkke juures. Novoprokopivka asukoht on äärmiselt tähtis, sest sealt edasi on Tokmaki suunas maapind laskuv ning kindlasti korraldab Venemaa seal veel palju vasturünnakuid. Ukraina sõdurite info kohaselt võiks neil seal lõigus olla rohkem 120 mm miinipildujaid ja suurtükimürske, aga selle kohta ütles üks Ukraina armee ohvitser naljaga pooleks, et kui suurtükiväelane ei kurda mürskude vähesuse üle, siis tuleks ta saata vaimse tervise kontrolli, sest sõjaväelaste jaoks on mürske alati puudu. Ukraina sõjaväelaste sõnul kasutab Venemaa ka seal ründelõigus palju rallidroone. Ukraina ründab peamiselt öösiti, kasutades ära olukorda, kus neil on rohkem nii öövaatlusseadmeid kui soojuskaamereid.

Berdjanski suunal üritab Venemaa parandada oma positsiooni Prijutnest kirdes, et jõuda välja veetakistusteni ning siis oleks neil talvele vastu minnes seal lõigus palju paremad kaitsepositsioonid. Venemaa ründab seal lõigus arvestatavate jõududega.

Tehnoloogiauudiseid ka. Nii USA kui Austraalia saadavad Ukrainasse suuri 3D printereid, et nende abil kiirelt vajaminevaid varuosasid printida, nii metallist kui plastikust. Austraalias toodetud WarpSPEE3D reklaamivad austraallased kui suurt 3D metalliprinterit, millega saab kiirelt valmistada kuni 40 kilogrammi kaaluvaid detaile. Ameeriklaste ja austraallaste nägemuses omavad 3D printerid sõjas suurt rolli, sest nendega saab kiirelt valmistada varuosasid sisuliselt kõigile relvadele ning see lühendab oluliselt sõjatehnika remondile kulunud aega ja raha. Eriti puudutab see nö nõukogude ajast pärit relvastust, millele varuosasid muud moodi ei saa, kui teiste relvade pealt võttes (kannibaliseerides). Ka võimaldavad 3D printerid kiirelt luua uue relvastuse prototüüpe, mistõttu märgatavalt lüheneb arendusprotsess.

Defence Expressi andmetel tuuakse Austraaliast selle aasta lõpuks USA poolt antava sõjalise abi raames 10 droonidevastase võitluse kompleksi Slinger, mida toodab Electro Optic Systems (EOS). Slingeri slogan on tõlkes "Üks lask - üks tabamus!" ehk siis drooni suunas lastakse välja üks lask 30 mm kahurist ning lõhkekeha plahvatab vahetult drooni ees ning plahvatusest tekkinud killud hävitavad drooni. Väikeseid droone "näeb" 355 kilogrammi kaaluvasse kompleksi kuuluv radar rohkem kui kilomeetri kauguselt. Hetkel pole veel teada, missugustele masinatele need kompleksid paigutatakse, aga seal on variante mitmeid. Arvestades viimaseid arenguid lahinguväljal, oleks Ukrainal neid komplekse võimalikult palju vaja (foto allpool).

Ukraina avaldas esmakordselt video, mis näitab modifitseeritud õhukaitserakettide S-200 tulistamist, millega tulistakse nüüd maapinnal asuvaid sihtmärke. Nendest rakettidest on räägitud palju, sest see on üks väheseid võimalusi Ukrainal rakettidega tulistada Venemaa territooriumil asuvaid sõjalisi objekte. Seitsme tonnise raketi lõhkepea kaalub ainult 217 kilogrammi, aga parem sellised raketid kui mitte midagi. Nende efektiivsuse osas usaldusväärne info puudub, sest Venemaa armee info kohaselt lasevad nad ju niigi alla 110% Ukraina poolt väljalastud rakettidest.
Poolas remonditi esimene partii Leopard 2 tanke, kusjuures töökorda said ka tankid, millel olid tõsised kahjustused. Omal ajal oli remondi osas palju probleeme, sest sakslased pidasid poolakate poolt küsitud summasid remondi eest liiga suurteks, aga nüüdseks on erimeelsused ületatud ja töö käib.

Armeenia parlament ratifitseeris lõpuks (lepingule oli allkiri varem antud juba) Rooma statuudi ja nüüd on Armeenia ühinenud Rahvuslahelise Kriminaalkohtuga ning nüüd on maailmas kokku 124 riiki, mis oleksid kohustatud Venemaa presidendi arreteerima juhul, kui ta nende riikide territooriumile siseneb. Pikkade aastakümnete jooksul lootis Armeenia Mägi-Karabahhi probleemi osas Venemaale, aga vahepealsel ajal aserid tegelesid aktiivselt oma armee relvastuse moderniseerimisega ning 2020. aastal toimunud lahingutegevuses näitasid aserid, et nende peamiselt Türgist ja Israelist pärit relvad olid tehnoloogiliselt Armeenia kasutuses olnud Venemaa toodetud relvadest nii palju üle, et Armeenia ei suutnud tõsisemat vastupanu osutada. Venemaa sõjalise võimekuse nõrgenemist kasutasid aserid tänavu sügisel uuesti ära ning Venemaa rahuvalvajad olid pigem aserite poolel kui kaitsesid Mägi-Karabahhi elanikke ning see oli Armeenia jaoks täielik reetmine.

Kuigi Armeenias kaalutakse ka Venemaa telekanalite edastamise lõpetamist, on nende majandus seotud tugevalt Venemaa majandusega, paradoksaalsel kombel on nad siiani sõjast võitnud, sest Venemaalt on sõja algusest saadik sinna liikunud nii raha kui inimesi, kes läbi üüride Armeenia majandusse on raha juurde toonud. Ja loomulikult oli Armeenial oluline roll ka sanktsioonidest möödahiilimisel, nii liikus läbi riigi Venemaale arvestatavas koguses erinevaid kaupasid. Loomulikult ollakse Moskvas nendest arengutest väga häiritud ning tagajärjed ei lasknud ennast ka oodata. Nii on Georgia ja Venemaa vahelises piiripunktis kinni peetud suurusjärgus 60 autokoormat armeenia konjakiga, sest Venemaa andmetel olid neile "laekunud" signaalid, et armeenia konjaki kvaliteet ei vastavat Venemaa kvaliteedinõuetele ning nüüd nad kontrollivat seetõttu kõiki partiisid, mida tahetakse Venemaale viia. Armeenia seis on keeruline.

Venemaal on puhkenud poleemika sõjas kasutatava sümboolika osas ning Z-tähe kasutamist taunivad nii ideoloog Dugin, politoloog Sergei Markov kui ka z-blogijad. Dugin soovitab nende tähtede asemel suurendada Venemaa õigeusu rolli ja nähtavust Venemaa armees, Sergei Markov aga väidab, et V ja Z aga olevat Volodõmõr Zelenskõi initsiaalid ja tema sõnul tuleks seetõttu Ukraina presidendi reklaamimine lõpetada. Z-blogija varjunimega Alex Parker Returns aga kirjutas, et z sümboliseerivat Venemaa armee kaotusi Kiievi, Harkivi ja Hersoni suundadel, see olevat Venemaa sõduri jaoks häbiväärne sümbol ning tema soovitab rohkem kasutada Novorossijat kui kujundit selle sõja kontekstis. Miks nüüd järsku on selline teema tõstatud, kusjuures Kremliga lähedalt seotud isikute kaudu? Venemaa sõjast väljumine eeldaks eelnevalt ühiskonnas sõjahüsteeria maharahustamist ja ehk on need esimesed arglikud sammud sinna suunas.

Sotsioloogiliste küsitluste usaldusväärsuses osas Venemaal on sõja jooksul olnud pehmelt öeldes palju küsimärke ning nii mitmedki eksperdid on soovitanud neid tulemusi analüüsida nii, et need näitavat Kremli ettekujutust olukorrast ühiskonnas sellisena, nagu neile sobiks. Valeri Fjodorov andis pikema intervjuu, kus ta rääkis viimase uuringu tulemustest, mis puudutas Venemaa elanike suhtumist Ukrainas toimuvasse nö spetsiaalsesse sõjalisse operatsiooni. Reaalne toetus sõjale olevat 10-15%, suurusjärgus 20% olevat sõja vastu ning ülejäänud olevat inimesed, kellele ei meeldinud, et Ukrainale kallale mindi, aga kui juba kord mindi, siis tulevat võidelda võiduka lõpuni, sest Venemaa ei kaotavat kunagi sõdades ehk siis mingil kujul on Venemaa ühiskonnas sõjale veel küllaltki laiapõhjaline toetus. Viimati nimetatud grupp inimesi pidavat olema passiivsed, Valeri Fjodorovi sõnul võib Venemaal olla kuni 20 miljonit inimest, peamiselt suurlinnade kesklassi hulgas, kes on nö vaimselt lukustunud, lülitades ennast välja kogu Ukrainas toimuva sõja temaatikast. Politoloog Sergei Markov kommenteeris neid tulemusi, et tõeliselt sõda toetavad inimesed on Venemaa keskvõimu jaoks probleemiks, aga siiani suudetavat olukorda veel kontrolli all hoida. Sõda mittetoetavad inimesed ei ole keskvõimu jaoks aga probleemiks senikaua, kui nad avalikult oma rahulolematust välja ei hakka näitama.

Venemaa meedia üritas kuumaks ajada nö uudist sellest, et Ukraina presidendi abikaasal olevat salaja tehtud Venemaa pass. Videos demonstreeriti passi ja kõik oleks kena olnud, kui poleks olnud ühte pisikest, aga see eest äärmiselt olulist nüanssi – nimelt on videos selgelt näha, et see pass on välja antud justkui aastal 2014, aga passis on foto, mis on presidendi abikaasast tehtud tänavu märtsis. Taheti parimat, aga välja tuli nagu alati.

Mul on kogunenud palju materjali Venemaa majandusest, ehk õnnestub reedel sellel teemal pikemalt kirjutada.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING