Kuidagi märkamatult on kätte jõudnud veebruar. Suured tänud kõigile toetajatele ja lugejatele, tänu teile on mul jätkuvalt motivatsiooni ülevaadete tegemiseks ja praegu tundub, et materjali puudust ei paista ka tulevikus. Ja kui tullakse kaubanduskeskuses ligi ja tänatakse tehtud töö eest, siis teeb see südame eriti soojaks.

Eelmise ülevaate all oli kommentaar, et kuidagi nukrakstegevad uudised olid, seekord tuleb oluliselt positiivsem ülevaade.

Krimm. Eelmise aasta üks suuremaid saavutusi Ukraina jaoks oli asümmeetrilise lahingutegevuse triumf Mustal merel, kus laevastikku mitteomav Ukraina suutis Venemaa laevad kas suruda Krimmis sadamatesse või pidid nad üldse Krimmist lahkuma ja lisaks taastus kauba väljavedu Ukraina sadamatest. Kui aga väljud Krimmi poolsaarel sadamast, siis võib hapralt minna, sest NATO riikide õhuluure toimib ning Ukraina armee saab väga operatiivset luureinfot.

1989. aastal ehitatud raketikaater Ivanovets otsustas mingil põhjusel avamerele minna ja see otsus sai kiirelt ära karistatud Ukraina armee poolt. Seda tüüpi raketikaatreid oli Venemaa armeel kokku 17, aga Mustal merel oli neist ainult kolm. Ette on see raketikaater nähtud merel liikuvate objektide ründamiseks ja nii oli ka Ivanovets relvastatud laevavastaste rakettidega P-270 Moskit, mille 300 kilogrammi kaaluvas lõhkepeas on 150 kilogrammi lõhkeainet ja lisaks on raketis terve tonn raketikütust.

Laeval olid ka kaks õhutõrjekahurit ja lisaks mobiilsed õhukaitseseadmed. Ukraina viis läbi läbimõeldud operatsiooni, kus rünnakus osales vähemalt kolm meredrooni. Esimene droon ründas laeva tagant ja vigastas sõukruvi, järgmine meredroon ründas külje pealt ja otsustavaks sai kolmas droon, mis tabas täpselt sama kohta mis eelmine droon, põhjustades laeva sisemuses plahvatuse, mis omakorda pani plahvatama laeval olnud vähemalt ühe raketi. Üks meredroon filmis eemalt võimast plahvatust ja laeva uppumist.

Laeva tabamise video põhjustas rahulolematuse tormi Venemaa z-kanalites, sest ei mõistetud, mida see raketikaater merele otsima läks. Ja palju küsimärke põhjustas ka laeva kaitsmine, kus meredroone tulistati ainult käsirelvadest, samas võimsad õhutõrjekahurid vaikisid. Kõik Ukraina meredroonid täitsid oma lahinguülesande (video edastamine sündmuskohalt on vaat sama oluline kui laeva tabamine!) ja Venemaa z-kanalites oli nukrus, et 40 meremeest kaotas täiesti mõttetu manöövri tulemusel oma elu. Ukraina jaoks ilmselge õnnestumine, aga see polnud ainus.

Krimmi ründamisel rakettidega on varasemalt eelnenud tüüpiliselt ettevalmistav periood, kus Ukraina keskendub kõigepealt Venemaa õhutõrjekomplekside ründamisele ning kui see õnnestub, siis avaneb teatud pikkusega ajaaken, mille jooksul Venemaa ei suuda õhukaitsevõimekust endisel kujul taastada. Selline rünnak eelnes kolmapäevasele suurele raketirünnakule ning kuuldavasti õnnestus kahjutuks teha üks kompleks S-300, mis asus küllaltki Krimmi põhjaosas. Pearünnaku käigus hävitati veel üks kompleks S-300 Belbeki lennuvälja lähedal ning järgmised raketid tabasid valitud sihtmärke. Maa peal said pihta Venemaa enda allikate andmetel kaks lennukit S-27 ja üks S-30 ning alguses oli omajagu parastavat rõõmustamist, et ukrainlased olevat täiesti mõttetult tulistanud paar raketti suvalisse kohta lagedal alal, aga õige varsti nende toon muutus, sest selgus rünnaku sihtmärk – maa-alune sidekeskus ja juhtimispunkt ning Venemaa enda allika andmetel olid tabamused täpsed ning selle lennuvälja nö aju sai kahjustatud ning niipea seal endisel kujul tegevus ei saa taastuda.

Venemaa poole väitel olevat Ukraina rünnanud rohkem kui 20 raketiga, millest kohale jõudis viis. Kohe kindlasti ei kasutaks Ukraina korraga nii palju SCALP/Storm Shadow rakette, küll aga võis esimeses rünnakulaines olla omajagu odavaid peibutusrakette ADM-160 MALD, mille ülesandeks ongi vastase õhukaitsekompleksid nö kuivale tõmmata enne õigete rakettide kohalesaabumist. Suurepärane operatsioon Ukraina poolt ning lisaks laevadele on Venemaa jaoks järjest problemaatilisem lennukite Krimmis hoidmine. Loomulikult põhjustasid raketirünnakud Krimmis (sest need toimusid ka teistes kohtades, aga seal on infot vähem) z-kanalites nõutust, sest Ukraina kasutab sama rünnakumustrit juba mitmendat korda, aga Venemaa ei suuda selle vastu rohtu leida.

Üks sündmus leidis veel Venemaa z-kanalites väga elavat vastukaja ning asi läks niikaugele, et sekkus isegi kurikuukus propagandist Solovjov, kes polnud rahul omakorda z-kanalite hädaldamisega. Teemaks Venemaa armee rünnak soomustehnikaga Novomihhailivkas, kus päevasel ajal sõitis 11 soomusmasinat (3 tanki, 2 jalaväe lahingumasinat ja 6 MTLB-d ehk siis õhukese soomuse, aga suurepärase läbivusega roomikutega soomustransportöör) ning neid tabas Ukraina rallidroonide rünnak. Natuke andmed lahknevad selles osas, et kas hävitati 9 või 11 soomukit, aga ukrainlaste poolt toodetud video külvas õudu kogu Venemaa sotsiaalmeedias, sest propagandistid võivad rääkida mida iganes, aga videomaterjali ees on nad ikkagi võimetud. Sellised videod on võimas psühholoogiline relv, sest kui hea montaažiga luuakse mulje vaat et apokalüptiliste tagajärgedega rünnakust Vene tehnikale, siis see võtab väga kõvasti maha soomukite juhtidel motivatsiooni lahingusse minna ja kui isegi lähevad, siis järjest tihedamini jäetakse masinad maha esimesel võimalusel.

Aga z-kanalites sõjaväelased analüüsisid videot ja tõid välja mitmed olulised aspektid. Ukraina rallidroonidel olid tankitõrjevahendi RPG-7 laskemoon PG-7VL, mida selle kuju järgi kutsutakse „morkovkaks“, mis on tõlkes porgand. Kui tankidel ja jalaväe lahingumasinatel on dünaamiline kaitse (ja nende masinatel seal oli), siis peaks Venemaa sõjaväelaste sõnul see piisavalt absorbeerima plahvatust, et vältida masinate hävinemist, aga videos olevat näha, et dünaamiline kaitse ei töötanud, järelikult olid dünaamilise kaitse nö tellised olnud tühjad, täpselt sama seis olevat olnud Venemaa soomustehnikaga ka Tšetšeenia sõdades ning ka Ukraina sõja alguses. Lisaks polnud ühelgi masinal elektroonilise sõjapidamise vahendeid ja rallidroonid said tegutseda täiesti muretult.

Elektroonilise sõjapidamise vahenditega seoses kirjutasid Venemaa sõjaväelased, et kõige viimase soomustehnikale paigaldatava mudeli võimsus olevat juba nii suur, et pidavat mõjuma soomustehnikas olevate inimeste tervisele ning seetõttu ei soovitata seda järjest pikalt sees hoida, aga lisaks pidavat neid seadmeid jaguma vähestele masinatele ning Ukraina olevat suutnud oma rallidroonid suures osas teha nende EW komplekside osas häirekindlamaks, nii et tehnika kaitsmine rallidroonide vastu olevat reaalsuses oluliselt keerulisem, kui võib esmapilgul tunduda.

Solovjovi omakorda ajas närvi, et z-kanalites seda videot jagati ning ta hakkas hüsteeriliselt nimetama jagajaid halvustava ukrainlaste hüüdnimega, aga z-kanalites ei jäädud võlgu ja anti vastutuld, et tüüp istub oma soojas stuudios ja ajab suust välja jama, millel pole reaalse olukorraga lahinguväljal vähimatki kokkupuudet. Viimaste päevade sündmuste valguses on ka kõige rašistlikuma meelestusega z-kanalid hakanud järjest rohkem kirjutama, et aitab valetamisest, sest tegelikult olevat Venemaa armeel seisud oluliselt viletsamad kui propaganda üritab näidata. Muuseas ironiseeriti ka Ukraina väidetava suurtükimürskude puuduse üle, sest kui Ukraina mingi üksus saavat päevas teha suurtükkidest 20 lasku ja Venemaa vastav üksus 30, siis arvestades vahet tabamistäpsus ei olevat Ukraina seisud sugugi nii hullud, kui nad üritavat välja näidata.

Igatahes z-kanalites süvenevad pessimistlikud meeleolud ja see on ainult hea. Dmitri Rogozin tõi lisaks välja Venemaa armee suurtükiväelaste kurva dialemma- nad suudaks täpsemalt lasta kuni 20 kilomeetri kaugusel rindejoonest, aga seal noppivat Ukraina droonid need kiirelt ära, aga kaugemalt lastes olevat need suurtükid jälle nii ebatäpsed, et sisuliselt olevat kasutu sealt nendega lasta.

Olukorrast rinnetel ka. Venemaa ründab aktiivselt Kupjanski suunal ning nad on hakanud palju rohkem kasutama liugpomme ja ka tulistama ukrainlaste positsioone S-300 õhutõrjerakettidega. Hetkel on nende edenemine Sinkovkast lääne pool peatunud, aga kindlasti nad jätkavad üritamist, sest jõudu selleks veel on. Venemaa sõjaväelased kurdavad, et ukrainlased on seal lõigus hakanud kasutama palju soojuskaameraga rallidroone, mida kutsutakse sõjas nahkhiirte ingliskeelse nime järgi „bat“ ning rünnakute sihtmärkideks olevat peamiselt blindaažid, kus Venemaa sõdurid ennast soojendavad.

Tabaivka juures suutsid küll Venemaa üksused oru põhjas osad ukrainlaste positsioonid enda kätte saada, aga eile ilmus palju videosid, mis näitavad, kui keeruline on droonide sõja faasis lagedal maal ennast kaitsta ja nii ründavad Ukraina rallidroonid kaevikutes olevaid sõdureid, kellel pole ennast mitte kuskile peituda ülevalt tuleva ohu eest. Droonide sõda käib kõikjal.

Kreminnast loode suunas ründas Venemaa suurte jõududega, kaotas väga palju tehnikat ja elavjõudu, aga suutis nende kaotuste hinnaga natuke liikuda Terni suunas. Terni asub orus, Venemaa positsioonid on ida pool kõrgemal ning neil on seal suunas eelis.

Donbassis ei toimunud suuremaid muutusi. Ukraina üritas likvideerida Avdiijivka kaguosas Venemaa varasemat edenemist, aga edu ei saavutanud. 47. brigaadi kõneisik Dmitri Vazutkin kommenteeris jalaväe lahingumasinate Bradley kasutamist Stepove juures. Tema sõnul järlitakse Venemaa soomustehnika liikumist ida pool ja kui Krasnogorivka juures hakkab tehnika liikuma, ründavad esimestena rallidroonid, teises laines suurtükid ja kui muud üle ei jää, siis Bradley’d. Vazutkini sõnul olevat seal piirkonnas soomustehnika jaoks piisavalt manööverdamisruumi (erinevalt lõunarindest) ja see andvat Bradley’le selge eelise Venemaa rasketehnika ees.

Hersoni rindelt kurdavad Venemaa sõjaväelased, et ukrainlased olevad oma paatidele pannud elektroonilise sõjapidamise vahendid, mistõttu nende droonid neid ei olevat suutnud takistada ja Ukraina armee oli toonud omajagu isikukooseisu juurde ning täna hommikul tuli z-blogijalt Romanov-Lait info, et Ukraina olevat parandanud oma positsioone Krinki lääneosas. Muidu aga tegevat Venemaa Krinkile tuima järjekindlusega lauprünnakuid, kaotavad elavjõudu ja taanduvad algsetele positsioonidele ja kõik pidavat iga päev korduma sama stsenaariumi järgi.

Laskemoona tootmine Venemaal. Sõja ajal on selgunud, et üheks probleemiks mürskude tootmise suurendamisel on püssirohu puudus ja seda nii Venemaal kui ka mujal maailmas. The Moscow Times avas tausta, kuidas Venemaal õnnestus nendes oludes importida materjali, millest saab teha püssirohtu. Väljaande andmetel on püssirohu kõige tähtsam komponent nitrotselluloos, mis moodustavat püssirohust 60%. Nitrotselluloosi saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappega väävelhappe kui katalüsaatori juuresolekul ja palju kasutatakse seda värvide ja lakkide valmistamisel.

2021 importis Venemaa 363,4 tonni nitrotselluloosi, 2022. aastal aga juba 2211,2 tonni ja eelmisel aastal 4006,7 tonni. See suurenemine on otseselt seotud püssirohu valmistamisega ning eelmisel aastal olid kõige suuremad selle kauba tarnijad Türgi ettevõtted, kokku 1893 tonni, järgnesid Hiina ettevõtted (1365 tonni) ja India ettevõtted (301 tonni). Türgi ettevõtted sealjuures aktiivselt re-ekspordivad nitrotselluloosi Venemaale, nii oli 2023 Venemaale viidud kaubast 27% pärit Taist ja 6% Saksamaalt.

Venemaal endal suurenes värvide ja lakkide tootmine (peale 2022. aasta langust) 10,5%, seega pea kogu nitrotselluloos läheb püssirohu valmistamiseks ning Türgi ja Hiina on andnud suure panuse selleks, et Venemaa saaks suurendada mürskude tootmist. The Moscow Times tuletas, et sissetoodud puuvillatselluloosi ja nitrotselluloosi koguseid ning teadaolevat Venemaa enda võimekust püssirohtu toota arvesse võttes suutis Venemaa eelmisel aastal toota 700000 suuremat suurtükimürsku ja see arv on oluliselt väiksem, kui meedias on välja hõigatud.

Nižnõi-Novgororis läks 24-aastane naine kohvikusse ja tal olid kõrvas rõõmsavärvilised kõrvarõngad, aga sellest tekkis ootamatu probleem, sest naine arreteeriti ja sai 5 päeva aresti, süüdistades teda LGBT propaganda levitamises. Selgus, et kõrvarõngastel olid vikerkaarevärvid, aga sealt edasi on tähtsad detailid. Nimelt olevat LGBT vikerkaar kuuevärviline, aga nendel kõrvarõngastel oli nö õige seitsme värviga vikerkaar, kus lisaks helesinine värv, mida LGPT omal ei olevat. Aga asjad on Venemaal nüüd niikaugel, et vikerkaar on põlu all. Ja üldse torkab silma, et Venemaal on LGBT kampaania kontekstis sihikule võetud just eeskätt naised, sest Venemaa konservatiivide arvates on iseseisvad ja haritud naised nende nö traditsiooniliste väärtuste jaoks kõige suuremaks ohuks ning naise õige koht olevat kodus, kus ta loobub karjäärist ja keskendub sünnitamisele.

Tatarstani aga panid z-aktivistid üles kasti, kuhu sai panna humanitaarabi nn rahvavabariikide elanikele ja Venemaa armeele ning kasti sisu on rohkem kui kõnekas. Selline ongi reaalne suhtumine Ukrainas toimuvasse paljude venemaalaste poolt.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING