Nädalavahetusel jätkusid Venemaa armee rünnakud, aga omad helgemad hetked olid ka Ukraina armeel.

Lõunarindel on kiirelt halvenenud olukord Velika Novosilka juures, kus peale Venemaa armee poolt asulast lääne pool asuva Vremivka enda kontrolli alla saamist kaotas Ukraina armee viimase logistikakanali, Velika Novosilka on Venemaa armee poolt ümbritsetud kolmest küljest, samas põhja pool on ees Mokri Jali jõgi, nii et nii asulas olevat Ukraina üksuste varustamine kui ka sealt taandumine on pehmelt öeldes problemaatiline.

See olukord kujunes seal välja pikema aja jooksul ning tõsiseks tagasilöögiks oli põhja pool Novõi Komari kaotamine, millega koos kadus peamine logistikakanal. Ukraina analüütikutes on palju küsimärke tekitanud ka Ukraina armee kaitsestrateegia sellel suunal, sest Andrew Perpetua sõnul hoiab Ukraina jaoks nii olulisel lõigul kaitset ainult kuus lahingutes kõvasti rappida saanud territoriaalkaitse pataljoni ning seda on tema sõnul ilmselgelt liiga vähe, et paremini relvastatud ja oluliselt suurema sõdurite arvuga Venemaa brigaadidele edukalt vastu hakata.

Samas olid Ukraina üksused edukad teises väga olulises lõigus, nö Kurahhivi tasku suus asuva Zelenivka juures. Just sealt suunast kardeti Venemaa üksuste liikumist põhja poole ning kui nad oleks suutnud põhja poole liikuda kolm kilomeetrit, oleks ka läbi lõiganud ainukese Ukraina armeele jäänud suurema varustustee ida suunas. Ukraina sõjaväelaste sõnul on seal rindelõigul motiveeritud Ukraina sõjaväelased, kes teevad oma tööd väga hästi, samas kui Venemaa poolel olevat märgata motivatsiooni langust, lisaks olevat nö Kurahhivi tasku piirkonnast viidud Venemaa armee poolt lisajõude Pokrovske suunale.

Pokrovske suunal nädalavahetuse jooksul suuri muudatusi ei toimunud, kuid Venemaa üksused suutsid natuke liikuda Kotline suunas ja lõuna pool Slovjankast lääne poole. Ukraina armee jaoks on olulised kaitse tugipunktid Kotline ja Udatšne ning Kotlinest loodes asuvad kaevandusrajatised. Ukraina armee on Pokrovske kaitsele toonud palju üksuseid erinevatest brigaadidest ning linna suunas Venemaa üksused ei ole suutnud liikuda. Venemaa armee on üritanud linna saata luuregruppe ja selle baasilt on ka Ukraina meedias avaldatud vaat et paanilisi materjale stiilis, et vaenlane on Pokrovskis, aga hetkel on asi sellest veel kaugel, sest kõik need grupid on likvideeritud.

Samas üritab Venemaa armee liikuda linnast mööda kahelt suunalt ning Ukraina jaoks ei ole heaks märgiks see, et ida pool on Venemaa armee liikunud Vozdviževkast loode poole. Kuigi Ukraina armee üritab, ei ole nad täielikult suutnud peatada vastase liikumist Pokrovske suunal. Venemaa armee kasutab seal suunas palju vähese väljaõppega jalaväelasi, soomustehnikat peaaegu üldse mitte ning Venemaa sõjaväelaste sõnul on just ülekaal elavjõus siiani võimaldanud neil edasi liikuda.

Toretskes on ukrainlased teinud head tööd linna lääneosas olevas Zabalka linnaosas, ometi olevat probleem sellest, et hoonetesse sisenevad Venemaa sõjaväelased panevad seal tööle elektroonilise sõjapidamise vahendid (EW), mis mõjutavad Ukraina rallidroonide lendu niipalju, et nendega ei saa täpselt aknaaukudest sisse lennata. Just sellises kontekstis on omal kohal valguskaabli otsas olevad droonid ning Ukraina poole andmetel tegelevat nende poolt selliste droonide arendamise ja tootmisega rohkem kui 10 ettevõtet.

Huvitava infona selgus, et Venemaa säästudroone Molnija 2, mis on varustatud TM-62 tankimiinidega, et saa välja lasta maa pealt, sest siis ta prantsataks lihtsalt maha, seetõttu tuleb neid välja lasta hoonete kõrgematelt korrustelt, mis aga piirab oluliselt nende kasutamist sellisel kujul.

Kui Pokrovske suunal pidi Venemaa armee kasutama palju vähese väljaõppega jalaväge, siis Tšasiv Jari juures olevat asjad teisiti, seal ründavad peamiselt oluliselt pikema väljaõppega dessantväelased ning nende oskused on oluliselt paremad, lisaks on neil ka parem relvastus. Seal rindelõigus kaitses olevate Ukraina sõjaväelaste sõnul on Venemaa armeel välja kujunenud omamoodi rütm, kus ühel päeval rünnatakse suurte jõududega Toretskit, järgmisel päeval Tšasiv Jari ja siis taas päev hiljem Toretskit ja nii edasi.

Keeruliseks on kujunemas Ukraina armee jaoks olukord Luhanski rindel Terni juures, kus Venemaa üksused liikusid Ivanivkast kaks kilomeetrit Lõmani suunas. Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul saadeti sinna rindelõiku 60. brigaadile appi 33. polgu üksused ning seetõttu saab Venemaa edasine edenemine sellest suunast olema oluliselt keerulisem. Kupjanskist põhja pool liikusid Venemaa üksused natuke Dvoritšnast põhja poole.

Kurski oblastiga seoses on Venemaa z-kanalites ärevust palju, seal ringi liikuva info kohaselt olevat Ukraina Sudža piirkonda viinud 73. brigaadi üksuseid, mistõttu võivat peatselt oodata Ukraina poolt uut suuremat pealetungikatset. Reaalsuses vast toimub hoopis roteerumine seal rindelõigus, sest erinevalt lõunarindest on Kurski oblastis toimuv Ukraina armee jaoks hetkel prioriteet.

Kurski oblastis suutis Ukraina tagasi võtta maad Sudžast kagus, mis on pidevate Venemaa armee rünnakute kontekstis korralik saavutus, sest on ka Venemaa sinna rindelõiku viinud oma parimad üksused, kellel on kasutada ka muidu sõjas nende poolt defitsiitseks kujunenud soomustehnikat, lisaks pidid Põhja-Korea sõdurid olema väga hea individuaalse väljaõppega, kes surma ei karda, mistõttu käituvad kohati rünnakule minnes lausa hulljulgelt.

Kindral Sõrskõi andis pikema intervjuu, millest saab välja tuua mõned aspektid. Kindrali andmetel on Venemaa kaotustes osas suhe surnute ja raskelt haavatute vahel 1:2, mis näitab äärmiselt suuri probleeme haavatutele abi andmise ja nende õigeaegselt eesliinilt äraviimisega ning pole vaja imestada, kui Venemaa kaitseministeeriumi andmetel jääb haiglasse jõudnud sõduritest suur osa ellu, sest suur osa haavatutest sureb lihtsalt enne haiglasse jõudmist ära.

Ja tegelikkuses on asi veel hullem, Ukraina pool on salvestanud Venemaa sõjaväelaste vestlusi, kus haavata saanud sõduritel lihtsalt keelatakse tagasi pöörduda, on olemas Ukraina droonidelt tehtud videod, kus näeb, kuidas tagasi pöörduvad Venemaa armee haavatud sõdurid lastakse lihtsalt maha.

Ja muidugi on omaette julmuse etaloniks juhtumid, kus needsamad haiglasse jõudnud sõjaväelased kirjutatakse enne tervekssaamist haiglast välja ja ohvitserid saadavad karkude najal komberdavad sõdurid üle põldude rünnakule, kus nad reeglina kiirelt surma saavad. Z-kanalites kommenteeritakse sellist käitumist nii, et võib ka nii olla, et ohvitserid tahavad nö muiduleivasööjatest kiirelt lahti saada, kes oma ringikomberdamisega oleks ainult jalus ehk siis kui pole inimest, pole ka probleemi.

Ukraina 28. brigaadi sõjaväelaste sõnul kasutatakse Venemaa poole jätkuvalt nn kaamelite süsteemi, millega nad tegid suuremas mastaabis algust Bahmuti all peetud lahingutes. Mõte on selles, et relvastuseta sõdur peab vedama endaga kaasa võimalikult palju laskemoona. Kui ta saab surma, tuleb järgmine, kes võtab eelmise kotid ja jookseb edasi. Kui niimoodi lõpuks on laskemoon soovitud kohta viidud, alles siis lähevad liikvele hea väljaõppega sõdurid.

Ukraina sõjaväelaste sõnul olevat sellise taktika efektiivsus oluliselt langenud seoses droonide tulekuga, ent Venemaa sõjaväelasi see ei segavat, sest inimesi, keda surma saata, neil jagub ning tihtipeale ongi nö kaameli rollis need sõjaväelased, kes on saanud varem haavata või põrutada ning kellest lahingutes seetõttu eriti asja pole. Ukrainalaste sõnul pannakse nn kaamelile selga võimalikult hea killuvest, et „kaamel“ liiga ruttu surma ei saaks.

Aga elavjõuga on väga suured probleemid ka Ukraina poolel, Sõrskõi sõnul mobilisatsioon ei ole katnud kõigi üksuste täiendamise vajadusi ehk siis jätkuvalt on palju Ukraina üksused alamehitatud. Sõrskõi sõnul nad väljaõppe läbinud spetsialiste eesliinile ei saada, küll aga viiakse sinna inimesi tagalateenistusest. Venemaa poolel kommenteeriti z-kanalites Sõrskõi sõnu nii, et nende poolel on sama lähenemist kasutatud 2022. aastast saadik ning nende poolt on saadetud hakkliharünnakutesse ka palju väljaõppinud spetsialiste, alates droonioperaatoritest ja suurtükiväelastest ja lõpetades õhutõrjekomplekside kasutamise spetsialistidega. Elavjõust on terav puudus mõlemal poolel.

Venemaal üritatakse suuri kaotusi maha salata ning nüüd lõpetati BRIEFLY andmetel ka Sahhalini saarel sõjas hukkunute nimede avaldamine kohaliku omavalitsuse tasandil. Uudist kommenteerinud ühe Pensa kooli õpetaja sõnul oli neil enne sõda koolis kaks nimelist lauda sõjas hukkunutele, üks Afganistani ja teine Tšetšeenia sõja ajast, aga nüüd olevat lisandunud tervelt 18 sellist lauda.

Venemaa poolelt avaldatakse järjest rohkem fotosid tsiviilsõidukitest, mida kohandatakse uue aja reaalsusele vastavaks ehk siis uksed üldjuhul eemaldatakse, et droonirünnaku puhul oleks võimalik võimalikult kiiresti masinast põgeneda. Ja tunnistavad Venemaa sõjaväelased, et tsiviilsõidukeid kasutatakse olude sunnil, sest esiteks soomustatud tehnikat ei jätkuvat enam kõikidele rinnetele ja teiseks tegevat ukrainlased neile kiirelt 1:0 üldjuhul enne, kui nad üldse rindejoone läheduseni jõuavad. Z-kanalis „Starše Edda“ kommenteeriti selles kontekstis ka Eestis sotsiaalmeedias levivat kummalist tabelit, mille kohaselt olevat Ukraina armee oma võimekuselt maailmas teise kümne lõpus.

Z-kanali sõnul olevat ukrainlased maailmas esimesel kohal droonide kasutamise oskuste osas ja arendamise osas, nemad olevat teisel kohal ja alles siis muu maailm ning z-kanali hinnangul on Ukraina armee maailmas hetkel üks võitlusvõimelisemaid armeesid koos reaalse lahingukogemuse ja võimega kiirelt adapteerida muutuvates oludes. Väga erinev jutt Venemaa riiklike meediakanalite omast, mille järgi ukrainlased ei oskavat sõdida. Ukraina probleem on pigem selles, et tänavu talvel on väga tihti olnud udused ilmad, mistõttu nende eelised droonide osas ei ole maksvusele pääsenud ja ka see asjaolu on võimaldanud Venemaa armeel edeneda Pokrovske suunal.

Ukraina armee suureks ebaõnnestumiseks oli 155. brigaadi formeerimine ja väljaõpe, kus osade sõjaväelaste väljaõpe toimus Prantsusmaal, aga ka seal olevat suurusjärgus 50 sõjaväelast omavoliliselt väljaõppelt lahkunud. Võrratult suuremad probleemid olid samal brigaadil Ukrainas, kus ajakirjanik Juri Butuzovi sõnul oli tervel 1700 sõjaväelast omavoliliselt lahkunud. Tuvastati suured probleemid väljaõppel, lahinguvõimekus oli madal, vähe oli droonioperaatoreid ja EW seadmeid.

Ukraina armee õppis sellest ning nüüd moodustati komisjon, kes inspekteeris 156. brigaadi ning selle käigus avastati omajagu puudusi. Suurima muudatuseni toodi brigaadi ohvitserid ja allohvitserid, kelle on reaalne sõjakogemus ning sellest kogemusest lähtuvalt muudeti väljaõpet, et see oleks rohkem vastavuses uue aja sõjapidamise realiteetidega. Lisaks suurenati oluliselt droonioperaatorite ja EW seadmete operaatorite väljaõpet, mis on kõik sammud õiges suunas. Loodetavasti läheb sellel brigaadil paremini, kui läks 155. brigaadil.

Ukraina korraldas öösel suurema droonirünnaku Kaasanis asuvate sihtmärkide pihta ning plahvatusi kostus piirkonnast, kus asub Venemaal omalaadne lennundusettevõtete klaster ehk siis seal on ligistikku kolm selle valdkonna ettevõtet. Päeva peale saab loodetavasti rohkem infot, aga on ülimalt kõnekas, et sõja kolmanda aasta lõpus lendavad Ukraina droonid sinna kohale sisuliselt ilma tõsisema Venemaa poolse õhukaitse tegevuseta.

Saab vist ainult järeldada, et olukorras, kus Ukraina hävitab edukalt rindel Venemaa õhutõrjekomplekse, on Venemaa viimases hädas sunnitud neid rindele ära viima just tagalast armeele oluliste objektide juurest, mistõttu Ukraina droonide rünnakud on viimasel ajal järjest edukamad. Nii edukad, et kipub juba arvestus sassi minema selles osas, kui palju naftabaase Venemaal hetkel põleb.

Seegi on selle sõja omamoodi õppetund – sul võib olla palju lennukeid ja õhukaitsekomplekse, aga droonide vastu sellest lihtsalt ei piisa, kui riik on nii suure pindalaga ja droone on palju. Kui nüüd mõelda ettepoole selles võtmes, et nii NATO-l kui Venemaal on korraga laskevalmis kümneid tuhandeid pikamaadroone, siis võib sellest välja kujuneda omamoodi täiendav heidutusmeede.

Täna asub ametisse USA uus president ja kui varem oli tal jutt sõja lõpetamisest 24 tunni jooksul, siis nüüd räägitakse sajast päevast ning eks see kõlab natuke realistlikumalt. Mina antud kontekstis mingeid prognoose ei taha teha, Ukraina pool on väljendanud valmisolekut kompromissideks, aga praegu lahinguväljal edukam Putin nõuab rohkem, kui Ukraina oleks nõus vastu talle tulema, nii et paljuski sõltub sõja lõpetamine Trumpi võimalustest Putinit survestada seda tegema.

Bideni sanktsioonid Venemaa naftatootmise ja transpordi osas oli samm õiges suunas ning Trumpil on võimalik selles suunas edasi minna, seda enam, et eelmise sanktsioonide paketi mõjul tõusis nafta maailmaturuhind ainult suurusjärgus neli dollarit barreli kohta.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING