Saksamaa ettevõte Helsing arendatav droon HX-2. Foto: Telegram
Venemaa armee aga võttis kasutusele kummipaadid ning kõigepealt loodi sillapea Dvoritšnest loodes (sellest külast läänes on kolme kilomeetri kaugusel küla Dvoritšna, mille kirjapildis erineb ainult viimane täht ja see küla on Ukraina armee kontrolli all) ning halli tsooni läks ka Novomlinsk. Järgmisena ületasid Venemaa üksused jõe lõuna pool Masjutivkast lääne poole ning oli oht, et nad lõikavad läbi ka tee, mis ühenda Kupjanskit Dvoritšnaga. Ukraina armee viis piirkonda täiendavaid jõude ning kõigepealt suruti tagasi Venemaa üksused tee vahetust lähedusest, aga eile läbiviidud operatsiooni tulemusena saadi täielikult enda kontrolli alla tagasi ala Dvoritšnest loodes.
Ometi oli see Ukraina armee jaoks täiendav jõupingutus, milleks tuli kohale tuua üksusi lisaks teistest rindelõikudest, aga selline see Ukraina armee olukord hetkel on, kus tuleb pidevalt nö tuld kustutada rindejoonel, mille pikkus on rohkem kui 1000 kilomeetrit.
Nii Venemaa kui ka Ukraina armee jaoks hetkel üks tähtsamaid prioriteete Kurski oblast, kus Venemaa tahab enne USA uue presidendi ametisse astumist kogu oblasti territooriumi enda kontrolli alla saada, samas kui Ukraina jaoks on sama oluline hoida selle kuupäevani peal enda käes territooriumi.
Tänaseks päevaks on Ukraina tõmbunud seal tagasi piirkondadest, mida oli maastiku ja logistikaprobleemide tõttu keerulisem kaitsta, Venemaa armee omakorda üritab soisel alal sügisvihmade perioodil edasi liikuda ning paratamatult peavad nad kasutama siis neid väheseid kõvema kattega teid, mis seal piirkonnas on ning see omakorda teeb ukrainlaste elu lihtsamaks.
Nii on Venemaa armee sunnitud kasutama teed, mis viib läbi Zelenii Šljahhi ning Ukraina armee hävitab sellel lõigul edukalt Venemaa armee soomustehnikat. Venemaa poolel on nimelt probleem selles, et roomikutel soomustehnikat napib, ratastel soomustransportööre suudetakse kiiremini juurde toota, aga nende maastikuläbimisvõime on tunduvalt viletsam, mistõttu tuleb nendega soisel alal sõita mööda teed ja seal on nad headeks sihtmärkideks, lisaks toimub nende teede pidev distantsmineerimine ukrainlaste poolt.
Ljubimivkast lõuna pool on Snagosti jõgi, millest ida pool olev territoorium oli Ukraina armee käes, aga vastupealetungi käigus suutsid Venemaa üksused mingi aeg tagasi Darino juures jõe ületada ning ka sillapea luua, aga kuuldavasti on Ukraina armee selle suures osas likvideerinud. Venemaa armee ründab suurte jõududega, aga neil olevat probleemid ka logistikaga ning Ukraina armee suudab oma positsioone hoida.
Viimastel päevadel üritas Venemaa armee ka uuesti Harkivi oblastis suurematega jõududega rünnata, aga edu see ei toonud. Ka on Ukraina suutnud stabiliseerida olukorra Donbassis Toretske ja Tšasiv Jari juures. Mälu värskenduseks niipalju, et Tšasiv Jari pärast käivad lahingud kevadest ning Toretske pärast juulist alates. Toretske suunalt on viimastel päevadel saadud luuredroonide vahendusel palju videosid, kus Venemaa sõdurid lõpetavad ise oma elu. Selliseid juhtumeid oli ka varem, aga nüüd olevat selline käitumine muutunud vaat et massiliseks.
Luhanski oblastis ka kaitse püsib, seega hetkel on Venemaa armeel jaksu suurte jõududega ründamiseks paaril rindelõigul ning Pokrovske ja Kurahhove suunal on nad suutnud edeneda. Ukraina poole info kohaselt pidavat Venemaa armee viima nüüd teistel lõikudelt sinna lisajõude, et jätkuks nö kahuriliha ning just eriti Pokrovske suunal kurdavad Ukraina sõjaväelased, et nad teevad kaitses head tööd, vastased kannavad väga suuri kaotusi eeskätt elavjõus, ometi järgneb üks väikeste jalaväegruppidega läbiviidud rünnak teisele ning lõpuks ikka jõuab mõni Venemaa sõjaväelane näiteks asulasse, kus kohe võtab koha sisse mõnes keldris ja jääb järgmistest lainetest abiväge ootama. Kui sõjaväelane on ennast hoonesse peitnud, on teda juba võrratult keerulisem seal kätte saada ning kui selleks peavad kohale minema Ukraina jalaväelased, on see nende jaoks seotud suurte riskidega.
Kõige keerulisem olukord on Ukraina armee jaoks aga kujunemas Kurahhove juures, sest Venemaa armee sai enda kontrolli alla Kurahhovest loodes asuva Starõi Terni, aga kui vaadata kaarti, siis on näha, et kuigi nad on Ukraina jaoks olulisest trassist ainult paari kilomeetri kaugusel, on see samas nende jaoks ikkagi problemaatilises kauguses, sest otsetee tuleb mööda veehoidla tammi, mis aga mingi aega tagasi õhku lasti ja lääne pool läheduses üle Vovtša jõe sildasid ei ole. Lõuna pool liikus Venemaa armee edasi Kostjanskinopolske asulani, lõigates sellega läbi kagus asuvate Ukraina üksuste peamise varustustee, sest põhja poole kulgeva trassi oli Venemaa armee läbi lõiganud varem Dalne juures.
Tõeliselt keeruline olukord, samas on seal lõigul ka Venemaa armee poolel probleemid, näiteks on sagenenud juhtumid, kus droonide hirmus ei julge sõjaväelased eesliinile viia süüa ning sellest kirjutas pikemalt z-kanal nimega „Zlõje orki“. Eesliini sõdurite jaoks mõeldud söök visati lihtsalt minema, aga mingil hetkel muutus näljaste sõdurite rahulolematus nii suureks, et tuli hakata olukorda uurima. Lihtsalt nö uue aja sõja reaalsus, kus kõige ohtlikum ongi eesliinile jõudmine ise, sest õhus on mõlemalt poolt palju droone ning kõrgelt visatavate lõhkekehade vastu ei aita ka seljakottides olevad elektroonilise sõjapidamise vahendid.
Lisaks on nüüd tekkinud küsimus, et millega üldse eesliinile süüa viia, sest Venemaa armee juhtkond on asunud võitlusesse erasektorist saadud sõiduvahenditega ning nii on Donbassist olemas juba ka videod, kus Venemaa sõdurid on viimases hädas kasutusele võtnud jalgrattad.
Väga keeruline on Ukraina armee jaoks olukord lõunarindel Velika Novosilka juures ning hinnanguliselt on Venemaa armee lõunarindele koondanud suurusjärgus 35000-40000 sõjaväelast ning sellest kontekstis on välja toodud, et nad võivad lähiajal rünnata mitmes võimalikus suunas ning selle teadmise valguses peab Ukraina ka seal rindelõigus hoidma piisavalt vägesid võimalike rünnakute tagasilöömiseks. Venemaa armee jaoks see sobib, kui Ukraina peab kaitses üksuseid võimalikult laia ala peale jagama.
Ukraina sõjaväelane Jevgeni „Šeik“ Ievljev andis intervjuu väljaandele „Segodnja“ ja tema sõnum oli, et kuigi Ukraina armeel on palju lahendamata probleeme, on hetkel suurimaks probleemiks elavjõu puudus ning ainult see olevatki põhipõhjuseks, miks vastasel õnnestub edeneda. Ievljevi sõnul ei ole Venemaa armee viimaste kuude jooksul muutunud oma sõjapidamise taktikat, ikka needsamad hakkliharünnakud koos vana tehnika kasutamisega, aga lihtsalt nüüd on pääsenud rohkem nende arvuline ülekaal maksvusele ning Venemaa jätkab sellise taktikaga, mis edu toob, sest ainult see on Putini jaoks oluline.
Droonid. Elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestov andis pika intervjuu väljaandele Liga.net, kus ta rääkis arengutest lahinguväljal eesolevat aastal. Tema sõnul võiks selle sõnastada lihtsalt kolme sõnaga „Doonid. Droonid. Droonid“, sest suurimad arengud on just sellega seotud, ühelt poolt droonide arendamine ja teiselt poolt nende vastu tegutsemine. Kuna elektroonilise sõjapidamise vahendid arenevad (EW), siis on droonide osas kaks peamist arengusuunda – need on autonoomselt tegutsevad ja optilise kaabli otsas olevad droonid (OKD).
Beskrestovi sõnul on OKD arenduses Venemaa olnud eespool, sest optilise kaabli kasutamine teeb drooni tunduvalt kallimaks, sest valguskaabli pool pidavat maksma suurusjärgus 500 dollarit tükk, aga raha on Venemaa armeel alati rohkem olnud. Kui alguses oli jutt, et valguskaablit keritakse poolile ainult Euroopas, siis Beskrestovi sõnul teevad seda nüüd ka Hiina ettevõtted, kuskohast Venemaa oli ühest ettevõttest tellinud oktoobris 1200 pooli, aga novembris olevat see tellimus olnud kordades suurem.
Beskrestovi sõnul alustas Venemaa armee nende droonide kasutamisega Kurski oblastis, aga nüüd on see kiirelt laienenud ka Pokrovski ja Kurahhove suunale, kusjuures Kurski oblastis pidavat Ukraina sõjaväelaste sõnul optilist kaablit olema põldudel nii palju, et pea iga korda näed seda. Beskrestovi andmetel saab sellise kaabliga droon lennata kiirusega 50 kilomeetrit tunnis ja teha ka õhus manöövreid.
Kasutab Venemaa armee neid peamiseks Ukraina soomustehnika vastu, kusjuures tihtipeale aku säästmiseks on selline droon tee kõrval maas ja ootab nö saaki ning efektiivset lahendust nende vastu võitlemiseks ei olevat, Beskrestovi sõnul üritavad nad leida võimalust, kuidas mõjutada sellise drooni kaamera tööd, aga selles osas ka hetkel mingeid töötavaid lahendusi ei ole.
Loomulikult oleks sõja tingimustes mõistlik kiirelt sellist lahendust hakata ise kasutama, aga Ukraina olevat Beskrestovi sõnul erinevatel põhjustel selles osas mahajääja, enda poolt lisan, et Ukraina poolelt on palju energiat pandud autonoomsete droonide arendamisse, sest seda peetakse perspektiivikamaks, samas kui autonoomselt tegutsevate droonide arendamine alles käib, samas kui Venemaa juba mitme kuu jooksul on põhjustanud valguskaabli otsas olevate droonidega Ukraina armeele palju pahandust.
Beskrestovi sõnul on Ukraina trumbiks olnud sõja jooksul suurte droonide kasutamine, mida kutsutakse Venemaa poolelt Baba-Jagaaks ning eelise annab just sidepidamiseks Starlinki kasutamine, millest on Ukraina jaoks olnud palju abi. Ometi olevat Venemaa armee õppinud teatud kohtades ka summutama Starlinki sidet ning selles kontekstis käivat Beskrestovi sõnul Ukraina poolelt katsetused, kus suurele droonile pannakse suur, kolm kilogrammi kaaluv optilise kaabli pool, millel on 20 kilomeetrit kaablit ning sellisel juhul ei suudaks Venemaa EW vahendid selle tööd takistada.
Autonoomsete droonisüsteemide arendamisest on viimasel ajal mitmel korral kirjutatud Defence Expressis, kus jutud on ühelt poolt positiivsust külvavad, samas on siiski tihtipeale tegemist alles arendustööga ning lahinguväljal Ukraina armee käsutuses ülearu palju selliseid droone ei ole. Ilma kaablita droon on siiski palju kiirem ja parema manööverdamisvõimega ning suuremahulise tootmise puhul oleks sellise drooni omahind ka oluliselt madalam.
Lancet operatiivtasandi droonid on Ukrainale palju peavalu sõja jooksul põhjustanud, samas ei ole tegemist Venemaa enda kontseptsiooniga, see on ühe Israeli drooni edasiarendus, mis on sõja jooksul ennast igati õigustanud. Ukraina armee nn Lanceti analoogidest on omajagu juttu olnud, aga massiliseks nende kasutamine siiani pole muutunud. Nüüd aga tõi Defence Expressi andmetel oma drooni HX-2 avalikkuse ette Saksamaa ettevõte Helsing ning drooni väliskuju on Lancetiga sarnane ehk siis nn X-kujuline droon.
Lendab see kuni 100 kilomeetri kaugusele kiirusega kuni 220 kilomeetrit tunnis, kaalub 12 kilo ning droonil olev kumulatiivne lõhkepea suudab ka soomustehnikat kahjutuks teha, aga selles kõige ei ole midagi eriti uut. Ehk on märkimisväärne nelja elektrimootori kasutamine sellisel droonil.
Küll teeb selle drooni märkimisväärseks autonoomne juhtimine ehk siis droon suudab ise orienteeruda maamärkide järgi ja leida ka vastase tehnikat üles. Samas peab praegu siiski lõpliku otsuse tegema inimene ehk droon leiab sihtmärgi ja lukustub sellele, aga rünnakukäsu annab siiski inimene. Kõiki detaile ei ole avaldatud, aga arvatavasti on droonil mitmekordselt dubleeritud juhtimissüsteem, mis võimaldab sidet pidada ka piirkonnas, kus vastase EW vahendid on aktiivsed.
Tootja sõnul on see droon juba tootmises ning suuremate tootmismahtude puhul saab selle hinna ka alla tuua. Praeguse info kohaselt pidavat Ukraina saama 4000 sellist drooni, mis oleks väga oluline täiendus, seda muidugi juhul, kui see võimalikult kiirelt toimuks, sest neid jutte tootmisest on sõja jooksul olnud omajagu, kus lubatud suurtele arvudele reaalses elus katet tihtipeale ei tule.
EW süsteemise osas aga sõna Serhii Beskrestov, et sagedusi on nii palju, mida vaja katta, et sõidukite katusele lihtsalt ei jätku nende jaoks ruumi, aga kuni kaheksa antenni kasutamisega peaks saavutatama olukord, kus EW süsteemid on efektiivsed 60-70% Venemaa rallidroonide vastu, selline on tänase päeva karm reaalsus.
Beskrestovi sõnul juba tänasel päeval on droonid pea asendamatud vahendid, sest nendega toimub ründetegevus, kaitsetegevus vastase operatiivtasandi drooni vastu, luuretegevus, mineerimine, logistika (toit, ravimid, laskemoon käsirelvadele), maapealsete droonidega nii rünnatakse kui korraldatakse logistikat. Beskrestovi sõnul on tulevikus mõeldav ainult selline väljaõpe, kus kõik sõdurid oleksid droonide temaatikaga kursis, eeskätt selles osas, kuidas kasvõi EW vahendeid kasutada, aga selles osas olevat tema sõnul ka Ukraina sõdurite hulgas teadmatust palju, aga ei ole mingit kasu abivahenditest, kui sa seda kasutada ei oska. Ukrainas juba käib nö tulevikusõda, kus innovatsioon droonide osas toimub iga päev ja eks sealt on palju õppimist ka meie sõjaväelastel.
Läksin droonide osas nii hoogu, et Süüriast ei jõua eriti palju kirjutada. Nii palju lisaksin, et Kremljovskaja tabakerka andmetel oli Venemaa kaitseminister välistanud lähiajal sinna suurema väekontingendi appisaatmise ning ka Hezbollah’i poolt olevat tulnud info, et nemad seekord Süüriale appi ei lähe. Iraan olevat valmis saatma maaväed, aga see oleks tulipunane rätt Israelile, sest sellisel juhul tuleksid Iraani maaväed väga lähedale Israeli piirile.
Lähinädal näitab, kaugele seal nn opositsioonilised jõud liiguvad, aga Assadi jaoks on tähtede seis vilets ning Süürias töö tõttu varasemal ajal mitu aastat töötanud Mihhail Krutihhin tuletas meelde, et opositsioonilised jõud on jõudnud Hama linnani, kus 1982. aastal Assadi isa juhtimisel suruti veriselt maha sunniitide mäss ning järgnes karistusoperatsioon, milles hukati erinevatel hinnangutel kuni 40000 inimest ning Krutihhini sõnul mäletavad linna elanikud seda hästi, seega ei ole Assadi venna juhitud üksuste seal seljatagune sugugi nii kindel.
Venemaa meediakanalid on muidugi Süüria teemal hala täis ja nn mässuliste edu taga ei olevat midagi muud kui Ukraina abi. See on ärritanud Venemaa z-kanaleid, sest sellese jutuga loodavat Venemaa meedias Ukrainast kuvand kui sõjalisest superriigist, kes suudab globaalselt tegusid teha. Igatahes droone kasutavad opositsiooni võitlejad osavalt ning sotsiaalmeedias on palju videosid rallidroonidega Assadi vägede soomustehnika edukast ründamisest. Eks nad ole lihtsalt sotsiaalmeediast videosid vaadanud ja sellest õppinud. Interneti ajastu ikkagi. Ostnud droone kohalikust poest ja nüüd kasutavad (iroonia).
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
