Rinnetel on olukord suhteliselt rahulik, Venemaa armee pole suutnud viimase ööpäeva jooksul edeneda. Kuuldavasti olla neil suuri probleeme tankistide motiveerimisega, sest Javelinid tabavad lagedal pika maa tagant ning sisuliselt on tankiga rünnakule minek võrdne surmaminekuga.
Kui Ukraina ametlikel andmetel räägitakse 700 Venemaa tankist, mis on kas purustatud või üle võetud, siis sõltumatute organisatsioonide koondhinnangul on selliste tankide arv suurusjärgus 430, mida on ka väga palju ehk siis sõja varasemas faasis nii 11-12 tanki päevas, nüüd natuke vähem.
Ja kui tankid ei julge rünnakule minna, siis jalavägi ilma tankide toetuseta hakkama ei saa. Jääb kaudtuli, aga kui nüüd ka selle vastu saab abi, siis läheb Venemaa armeel keeruliseks, sest sõdurite motivatsioon kontaktlahingusse minna on pehmelt öeldes madal. Kiievi alt väljaviidud üksuski viiakse kiirelt Donbassi lähistele, ilma neile puhkust andmata ja vaevalt seal ka tulevikus nende puhul võitlusvõimega hõisata saab.
Kramatorsk ja rünnak raudteevaksalile. Ukraina sõjaväelise eksperdi Oleg Ždanovi sõnul oli sellel rünnakul kaks eesmärki. Esiteks, tekitada paanikat elanikkonna hulgas ning hirmutada laiemas plaanis riigijuhte, et tekiks soov rahu järele iga hinnaga. Teiseks ja see on peamine, takistada elanikkonna evakuatsiooni, sest tsiviilelanikest tühja linna on Ukraina armeel palju lihtsam kaitsta.
On olemas videotõendid kahe Totška-U raketi väljatulistamisest Šahtarski rajoonist, mis on nn rahvavabariikide territoorium, see oli teadlikult etteplaneeritud rünnak, et tekitada võimalikult palju kahju tsiviilelanikkonna hulgas. Varem oli Venemaa armee rünnanud ka raudteed ennast, mistõttu evakuatsioon venis ja seetõttu oli korraga raudteejaamas koos väga palju inimesi. Halb on ka see, et neid Totška-U rakette on Venemaa armeel seal piirkonnas palju ning need raketid on küllaltki täpsed, kaldudes sihtmärgis mõnedkümned meetrit (Oleg Ždanovi andmetel). Ühe raketi korpusele oli kirjutatud "Laste eest!", seega on see ühene sõnum just rahvavabariigist endast. Ka saab selle korpuse järgi kindlaks teha kõik üksikasjad, kuni selleni välja, missuguse Venemaa sõjaväeosa relvastuses nad olid omal ajal.
Lõuna pool on rahulikum, Ukraina pool on natuke aktiivsem, aga hetkel veel suuremat pealetungi ei toimu, aga läbipäevil võib seal piirkonnas huvitavamaks minna. Mariupolis on Venemaa armee entusiasm selgelt langustrendis, lisaks on nad teinud vigu linnalahingus, kus näiteks kaks tanki võimaldasid ennast Ukraina armee soomukil selja tagant rünnata ning mõlemad tankid said tõsiseid kahjustusi. Sarnaseid olukordi on seal tihti ja Venemaa armee mõistus kipub otsa saama - jalavägi ei julge rünnata, soomustehnika saab kiirelt pihta, suurtükituli enam suuremat efekti ei anna, sest nagunii on enamus majasid rusudes, aga rusudes majad on kaitsjate jaoks linnalahingutes väga suureks eeliseks, sest nemad teavad rusudes võimalikke liikumistrajektoore, samas kui ründajatel see info puudub.
Majandusest natuke. Nüüd on sõja algusest möödas poolteist kuud ja mul oli huvitav kuulata kahe majandusteadlase, Sergei Gurijevi ja Maksim Mironovi mõtteid praeguse olukorra kohta. Mõlemad teadlased on ühel meelel selles osas, et sõltumata edasistest uutest sanktsioonidest, jääb Putini soov sõdida pühaks ning majandus selles osas takistuseks ei saa.
Sergei Gurijevi sõnul on iga päev Euroopast saadav raha energiakandjate müügist nii suur, et sellest piisab riigi äramajandamisest tänastes oludes. Maksim Moronovi sõnul ei muudaks ka embargo energiakandjatele müügile sõjalises plaanis midagi, sest olemas on Põhja-Korea näide - sõjavägi saaks ikka kõike, mida soovib, kannataksid siis esmajärjekorras kõik teised - õpetajad, arstid, teenistujad jne. Mistahes diktatuur hoolitseb alati esmajoones jõustruktuuride ja armee eest, kes aitavad diktatuuril püsida. Selles kontakstis on hea näide Valgevene - kui armeel tehnika piltlikult öeldes kiviaegne, siis julgeolekujõududel, kes halastamatult meeleavaldajaid piinasid-peksid, on parim võimalik varustus ning garanteeritud korralik sissetulek. Täna näeme, et Venemaal on seis samasugune.
Mõlema teadlase hinnangul avaldavad sanktsioonid oma mõju ja see saab pikaajaliselt olema Venemaa jaoks valus, aga need sanktsioonid ei muuda Putini suhtumist Ukraina nö erioperatsiooni suhtes ning seal saab määravaks eelseisev suur lahing Donbassi pärast.
Paari sõnaga ka rublast ja selle kursist. Sergei Gurijevi sõnul ei ole rubla enam vabalt konverteeritav, seega see ametlik kurss ei näita asjade tõelist seisu. Mingi ettekujutuse tegelikust kursist andvat see, kui osta kaupa Alibabast ning seal pidi olema kurss 125 rubla ühe dollari eest (ametlik kurss on suurusjärgus 80 rubla dollari eest). Kuna sularahadollareid Venemaale enam ei lubata viia, siis on sularahadollarite kurss veelgi kõrgem, kõikudes seal 160-200 vahel, mõnel pool isegi kuni 250 rubla sularahadollari eest.
Sergei Gurijevi sõnul oli inflatsioon 2% nädalas kolme nädala jooksul sõja algusest, hiljem langes see 1% peale nädalas ehk siis viie nädala jooksul on see olnud kokku 8%. Importkaubad kallinevad ja valik muutub kiirelt väiksemaks, aga mingil kujul turumajandus jääb ning poodide täielikult tühjaksjäämist karta pole, lihtsalt pakutav saab olema madalama kvaliteediga. Kui EL pikemas perspektiivis suudab täielikult loobuda energiakandjate ostmisest Venemaalt, siis saab see olema juba mõnekuulises perspektiivis Venemaa jaoks väga valus, aga sõjategevusele Ukrainas paarikuulises perspektiivis erilist mõju ei avalda.
Viimaste andmete kohaselt on FSB kindral Beseda, kes vastutas Ukraina eest ja kellelt saadud info põhjal otsustas Putin Ukrainat rünnata, viidud koduarestist üle Lefortovo vanglasse. Asi on tõsine ja Venemaa praktika puhul sellises olukorras nii kõrgel positsioonil elavad inimesed üldjuhul kaua ei ela. Tavaliselt ütleb siis süda lihtsalt üles.
Venemaa linnas Belgorodis, mis asub Ukraina piiri lähedal, on tänavad täis mürgitatud tuvisid, sest kohalikud inimesed on hoolega Venemaa telekanalitest uudiseid vaadanud ja seetõttu kardavad, et need linnud on Ukraina armee bioloogiline relv. Venemaa televisioonis oli lõik, kus näidati, kuidas ukrainlased väidetavalt lavastavad inimeste surmasid Butšas ja selles kontekstis nad seal ühte mannekeeni mudisid-murisid. Hiljem selgus, et tegemist oli hoopis ühe Venemaa filmi võtetega, aga rahva lollitamiseks sobib kõik.
Au Ukrainale!
Teet Kalmuse Facebooki postituse põhjal.
Teet Kalmus: Euroopast tulev raha on nii suur, et Venemaa saab sellest ära elada (9)
Eestlased Ukrainas | 09 Apr 2022 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Saksa kaupmehed on jätkuvalt vene gaasi usku....Nordstream.
Oma mugavustsoonis ei adu, et tekitavad mentaalset lõhet lääne- ja keskeuroopa vahel.
Business as usual....
Oma mugavustsoonis ei adu, et tekitavad mentaalset lõhet lääne- ja keskeuroopa vahel.
Business as usual....
... or Baltic States?
Hiina juba omab Kanaadat poolenisti. Siin pole, midagi arutada.
Eestlased Ukrainas
TRENDING
