Rinnetel on Venemaa üritanud nii Donbassis kui Harkivi all, aga just Donbassis tänu HIMARSitele toimunud muutustele ei suuda Venemaa enam kasutada nn tulevalli ehk siis massiivse suurtükitulega nn tsoonide puhastamist ja selle hilisemat hõlvamist. Selle asemele on tulnud jalaväe rünnakud koos soomustehnikaga, aga praktiliselt kõik sellised rünnakud on tagasi löödud. Ainsa kohana on Venemaa natuke suutnud edasi liikuda Pokrovski juures, mis asub Bahmutist nii viis kilomeetrit kirdes. Huvitava infona võib lisada, et just sellelt suunalt saadeti ukrainlaste info kohaselt lahingusse inimesed, kes mobiliseeriti territooriumitelt, mille Venemaa natuke aega tagasi okupeeris. Ehk siis inimesed, kes jäid kohale ja kelledel osadel on arvatavasti hinges ka soojad tunded Venemaa osas, ei saanudki osa oodatud rahust, vaid nad saadeti kiirelt sõtta, eesliinile. Oodatud Russski Mir ei osutunudki rahuks, vaid hoopis imperialismiks.

Ukraina jaoks kõige olulisemad sündmused toimuvad aga lõunas, Hersoni piirkonnas. Olen sellest varem ka kirjutanud, aga ei tee paha veelkord natuke tausta avada. Herson asub Dnepri läänekaldal ja linna lähedal on ainult üks sild autode jaoks ja üks sild rongide jaoks. Antonovi sild. Antonovi sillast ülesvoolu on Nova Kahhovkas hüdroelektrijaam ja selle tammi lähedal on üks küllaltki väike sild. Rohkem seal piirkonnas võimalust Dneprit ületada sõjaväetehnikal maismaad pidi ei ole. Dnepri läänekaldal on Venemaal nii Hersoni kui Krivoi Rogi suunal kokku suurusjärgus 30 pataljon-taktikalist gruppi, mis on oluline sõjaline jõud, aga kui Ukraina suudaks blokeerida eeskätt Antonovi sillal liikluse, oleks Hersoni grupeering koheselt väga suurte probleemide ees.

Eile toimuski märgiline sündmus, kus Ukraina tulistas HIMARSitest peamiselt silda kaitsvaid Venemaa üksusi, aga kaks tabamust sai ka sild. Ei tasu luua illusioone, 90 kilogrammi lõhkeainet sisaldavate rakettidega M31 on ülimalt problemaatiline silda hävitada ja seda teavad ka ukrainlased, aga see oli pigem jõudemonstratsioon. Demonstreeriti, et Venemaa võiks tõsiselt mõelda hea tahte avaldusena Dnepri läänekaldalt lahkumise peale, sest stsenaarium, kus kogu Hersoni garnison jääb piiramisrõngasse ja on sunnitud alistuma, oleks katastroof Putini jaoks, sest Herson on siiani ainuke suurem oblastikeskus, mille nad on suutnud vallutada. Kusjuures kujunenud olukorra ohtlikkust tajuvad ka Venemaa sõjablogijad, kes süüdistavad Venemaa armeed selles, et nad ei ole kujunenud olukorras suutnud fookust paika panna ja kui nad nüüd üritavad korraga nii Donbassis kui Hersonis edukad olla, siis ei pruugi edu tulla kuskil.

Ukraina teab, et kõige olulisem on siiski hävitada Venemaa armee laod, juhtimispunktid ja mis vähemalt sama oluline, Venemaa õhukaitse. Kui õhukaitse on maas, siis on täiesti realistlik pommitajatega silda niipalju kahjustada, et liiklus sellel oleks sisuliselt võimatu. Selles seoses tuligi väga oluline uudis rindejoonest 100 kilomeetri kauguselt Skadovskist, kus ukrainlased suutsid hävitada Venemaa armee au ja uhkuse, alles aastast 2015 tootmisse läinud radarjaama Podlet K1. Nii S-300-l kui S-400-l on probleeme madalal lendavate kiirete sihtmärkide avastamisega ning see radarijaam loodi just seda kitsaskohta likvideerima. Võib öelda, et selline radarijaam on õhutõrje nö silmadeks ja kui see ei tööta, ei tööta ka õhutõrje. Sellise jaama mahavõtmine on väga märgiline.

Ukrainlaste edusammud ei piirdunud seal piirkonnas ainult sellega, Nova-Kahhovkas hävitasid nad kompleksi Krasukha-4, mis on EWS (electronic warfare system) ehk siis elektroonilise sõja pidamise kompleks. Selliste teoorias kõige väärtuslikemate ja idee järgi ka hea õhukaitse all olevate sõjaliste objektide hävitamine näitab seda, et tänasel päeval ei ole Venemaa armeel rohtu HIMARSite vastu. Kui õhukaitse maha võtta, saavad tööle asuda ka Bayraktarid ja pommituslennukid ning see annab Ukraina armeele seal piirkonnas mitu käiku juurde. Kusjuures kõnekas ongi see, et Venemaa armeed ei aidanud ka radarjaama viimine eeldatavast HIMARSi rakettide lennuulatusest kaugemale, järelikult kasutab Ukraina rakette, millel on pikendatud lennuulatus ning see on Venemaa jaoks kohe väga-väga halb uudis. Suuremad laod on hävitatud, nüüd tulebki keskenduda õhukaitse hävitamisele ning siis võib lõuna suunal olukord palju huvitavamaks muutuda.

Hersoni kollaborandid on hädas kohalike elanikega, kellel hulgas on vähe okupatsioonirežiimi pooldajaid. Sellega seoses valmistasid nad dokumendi, mille kohaselt tuleks Ukraina-meelne elanikkond saata okupatsioonivägede kontrolli alt olevalt territooriumilt välja. Olukord on kollaborantide jaoks seal nii eluohtlik, et nad kardavad avalikult kuskil väljas ringi liikuda, sest see on sõna otseses mõttes eluohtlik, partisanide liikumine on elujõuline. Nii et Hersoniga seoses on Venemaa igas mõttes lõhkise küna ees - neil saab olema suuri probleeme nii selle kaitsmisega kui ka elanikkonna meelsuse murdmisega, aga sealt lahkumine oleks võrdne kaotuse tunnistamisega sõjas.

Venemaa armee sõjaväelased on tunnistanud, et viimasel ajal on kiirelt kasvanud ukrainlaste võimekus suurtükiduellide pidamisel, sest tänu headele suurtükiradaritele suudavad ukrainlased kiirelt tuvastada Venemaa armee suurtükkide positsioonid ja üldjuhul tulevat vastutuli 1-1,5 minuti jooksul, aga selle ajaga nad positsioonidel lahkuda ei suuda. Ka olevat Venemaa haubitsate väiksem laskeulatus tinginud selle, et selle vahe kompenseerimiseks ollakse sunnitud oma suurtükkidega tulema vahetult rindejoone lähistele, aga seal ulatuvad nendeni ka ukrainlaste miinipildujad.

Ilma probleemideta pole ka ukrainlased. Kirjutasin sellest juba omajagu aega tagasi, et lääne tehnika saabumisel võib probleemiks saada selle nö kirjusus ehk siis rasketehnikat on nii paljudelt erinevatelt tootjatelt, et selle hooldamine ja remont võib probleeme tekitada ning nüüd olevat see olukord ka käes. Head lahendust olukorrale ei olegi, tuleb praegustes oludes hakkama saada.

Uudiseis ka paralleelreaalsusest. Nn Donetski Rahvavabariigi nn prokurör Aleksei Kutšurubenko esines Venemaa meedias ja rääkis nn uurimuse läbiviimisest Mariupoli draamateatris. Tema sõnul ei olnud hoone rusude alt tulnud kohutav laibalehk mitte seal surnud inimestest põhjustatud, vaid seal olevat olnud TÜNNID KALADEGA!!! Tünnid kaladega, mis siis halvaks läksid ning rusudest olevat leidnud nad ainult 14 surnukeha ja teatri olevat õhku lasknud üldse ukrainlased. Selline on tänase päeva Venemaa tase.

Hoolimata sõjast on Ukrinas valmimas väga hea viljasaak. 30-40% põllumaast on küll Ukraina riigi kontrolli alt väljas ning päästjad tegelevad pidevalt ka viljapõldude kustutamisega, aga sellest hoolimata prognoositakse viljasaagiks 60 miljonit tonni. Seda olukorras, kus paljudes piirkondades maailmas on viljasaak vilets. Ja näiteks Krasnojarski krais on viljapõlde tabanud ulatuslikud rändtirtsude rünnakud. Ahjaa, viimase nädala jooksul on Ukrainas olnud tavapärasemast jahedam ilm ning ise nimetavad nad seda arktiliseks, sest juulikuus on 20-25 kraadi sooja nende jaoks külm mis külm, aga viljasaagile sobib ning nüüd on kuumus ka seal tagasi.

Motivatsiooni tõstmiseks on Venemaa armee sõduritele määranud preemiad Ukraina sõjatehnika hävitamise eest, lennuki eest 300000 rubla, helikopteri eest 200000 rubla, tanki eest 100000 rubla ja drooni hävitamise eest 50000 rubla. Kõik see aga eriti ei mõju ning nii on Venemaa armee hädas järjest kasvava arvu sõjaväelastega, kes on otsustanud on oma lepingud lõpetada. Conflict Intelligence Team'i andmetel on nüüd järjest esinenud juhtumeid, kus Venemaa armees seda teha enam ei võimaldata ning sõjaväelased saadetakse rindele nende tahte vastaselt.

Venemaal on omajagu poleemikat põhjustanud uudislõik, kus näidati, kuidas sõjas hukkunud poja eest saadud kompensatsiooni eest ostis perekond uue auto, sõiduato Lada Kalina. Et oma eluunistuse täitmiseks tuleb lihtsalt laps suureks kasvatada ja ta sõtta saata, siis saad Lada. Selle kohta on ka musta huumori sõpradel üks tuntud ütlus pandud uue kuue sisse.

Venemaal on väga tuntud ütlus "Spasibo dedu za pobedu!" ehk siis tõlkes, et tänud vanaisale võidu eest (II maailmasõjas)! Selle uusversioon praeguse sõja kontekstis on "Spasibo dedu (Putin) za Kalinu!"

Olukorras, kus Venemaa võimud võitlevad viimasel ajal aktiivselt traditsioonilisest erineva seksuaalse orientatsiooniga, tuli nende jaoks nagu välk selgest taevast Venemaa naistennistetähe Darja Kassatkina aus ülestunnistus, et ta tuleb nüüd nö kapist välja. Ja et sellest veel vähe oleks, selgus, et tema elukaaslane on Eestis sündinud ja üles kasvanud iluuisutaja Natalja Zabijako, kes 20-aastasena läks Venemaale elama ning olümpiamängudel võitis ta ka hõbemedali. Nagu probleemidest Ukrainas veel vähe oleks, peab Venemaa hakkama sõdima ka nende naistega! Kassatkina suunas on juba Duumast tulnud vägagi karme avaldusi. Niipalju siis elust Venemaal.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING