Tänase ülevaate alguses pöördun tagasi nädala algusesse, kui ÜRO-s hääletati ühte resolutsiooni ning kus nimetati Venemaad kui agressorit. Venemaa siseriiklik propaganda on suures osas üles ehitatud väidetele, et nn kollektiivse lääne vastas on riigid, mis moodustavad suure osa maailma elanikkonnast ning et Venemaa on nende riikide seas üks liidritest. Nn mikrofü*reri (või hoopis nano?) Dmitri Medvedevi arvates oli nende poolt lausa 85% maailma rahvastikust ning peale Hiina liidri külaskäiku oli Venemaa meedia täis eufooriat – kui Hiina juht käis meil külas, siis Ukraina juhile ta ei helista, sest tegemist on USA marionetiga.

Suure eufoorias jäid venemaalastele märkamata kõnekad detailid – Hiina riigijuhi visiidi planeeritust varasem lõpp, Hiina-poolne selge rahulolematus Venemaa otsuse osas paigutada Valgevenesse taktikaline tuumarelv. Lõpuks Hiina kannatus katkes ja esmaseks märgiks oli Hiina ja Ukraina presidentide telefonikõne.

Propagandistid olid vaat et hüsteerias – nende sõnul oli Hiina juht kulutanud asjatult kolm päeva nende suure juhi, Putini, elust. Aga tõeline pomm plahvatas Venemaa jaoks nädala alguses, kui ÜRO-s toimunud hääletusel olid resolutsiooni poolt nii Hiina, India, Brasiilia kui Indoneesia, lisaks neile ka Armeenia ja Kasahstan. Propagandistidel ei jäänud muud üle kui kasutada oma pettumise väljendamiseks väljendeid „meid lasti üle (tõlge venekeelsest väljendist „nas kinuli“) ja „meile löödi nuga selga“. Venemaa pandi väga elegantselt paika ja anti rohkem kui selgemast selge signaal, et nad on suurt osa maailmast surmani ära tüüdanud ning Venemaa enam ei saa arvestada nende riikide toetusele senikaua, kuni Venemaa jätkab sõda Ukrainas. Samasse konteksti läheb ka LAV-i ootamatu meelemuutus Putini võimaliku vahistamise osas, kui see peaks augustis riiki külastama.

Miks ma sellest nii pikalt kirjutan? Venemaal on sõja jätkamiseks vaja kiirelt mitmekülgset abi, aga seda saab pakkuda ainult Hiina või siis saab komponente tuua riiki läbi nn paralleelimpordi. Hiina selges mõjusfääris on ka Iraan ja Põhja-Korea ning need riigid ei lähe mitte mingil juhul Hiina vastu. Venemaal on suured riiklikud programmid sõjatööstuse arendamiseks lähiaastatel, aga ilma importkomponentideta jääb see kõik jutuks paberil. Triljon rubla droonidele? Kõik on ju tore, aga ise pole Venemaa võimeline sellele kõiki komponente tootma ning see puudutab praktiliselt kõiki relvasüsteeme, kus on oluline täpsus – lennukid, tankid, mitmikraketiheitjad Tornado-S, suurtükid jne. Venemaa näeb käesoleva sõja õppetundidest, et tulevikusõjas teisiti ei saa, aga viimaste arengute valguses muutub armee moderniseerimine rohkem kui küsitavaks.

Hiina on selgelt teinud otsuse, et nad on nõus Putini jätkamisega, aga eeldus on see, et Venemaa viib oma väed okupeeritud territooriumitelt välja. Venemaa juhid võivad halva mängu juures head nägu teha, aga üksi maailma vastu olles nad majandusekspertide arvates üle aasta vastu ei pea. Venemaa on jäänud sisuliselt üksi, neil on jäänud ainult mõned Aafrika riigid, kus ühes korraldasid ka nn Surematu polgu marsi (Venemaal seda ei juleta teha, sest kardetakse, et väga paljud osalejad tulevad välja Ukrainas surnud sõdurite piltidega, sest totaalse ajupesu tulemusena arvavad paljud inimesed Venemaal, et nad nn vabastasid Ukrainat ja on seetõttu samal pulgal II maailmasõjas surnud sõduritega). Mis variandid diktaatoril on veel alles jäänud? Mitte ühtegi head ega halba varianti, vaid ainul väga halvad ja väga-väga halvad variandid tema jaoks.

Eelmises postituse kirjutasin plahvatustes Pavlogradis ning omajagu küsimusi jäi siis õhku, sest minu teada Ukraina armee ei tee kuskile suuri laskemoonaladusid, on väikesed laod ja nende kaotus ei ole sõja käigu jaoks määrava tähtsusega. Mis siis selgus. Nimelt sai raketitabamuse Pavlogradi keemiatehas, kuhu oli jäetud hoiule 1800 tonni raketikütust, mis olevat olnud vanade mandritevaheliste ballistiliste rakettide RT-36 (NATO järgi SS-18 Satan) moodulites (kokku 38 raketi komponendid). Ukraina olevat plaaninud seda raketikütust utiliseerida, aga rahapuudusel jäi see tegemata. Nüüd utiliseeris selle Venemaa ning plahvatustes said kahjustada eramajad, mis asusid kohe tehase kõrval. Ukraina lahingtehnika ning laskemoon nendes plahvatustes kannata ei saanud.

Venemaal on palju tähelepanu saanud ka kahel päeval järjest toimunud intsidendid Brjanski oblastis, kus viimati lasti rööbastelt vedur koos 20 vaguniga. Venemaa sõjamasin töötab ainult toimiva raudteelogistika tingimustes, Ukraina kombel maanteetransporti kasutades nad hakkama ei saaks. Mõlemad plahvatused olid korraldatud professionaalselt ning Ukraina pool väidab mõnuga, et seda tegid Venemaa partisanid. Infosõjas on need rünnakud oma efekti juba saavutanud – külvata venemaalastes arusaama, et varsti pole neil enam mitte kuskil turvaline olla.

Rinnetel toimuvast ka. Bahmutis on Ukraina võimalusel teinud vasturünnakuid ja edukalt, aga Venemaa on sinna piirkonda koondanud palju sõjatehnikat ning kuigi Prigožin kurdab laskemoona puudust suurtükkidele, siis Bahmuti kaitsjate sõnul pommitab Venemaa massiliselt nii miinipildujate, suurtükkide, mitmikraketiheitjate kui lennukipommidega. Niimoodi tegutsedes suudavad nad tulevalli-taktiga kiiremini maatasa teha just eramajade rajoonid ning sealt edasi liikuda. Ukraina sõjaväelise eksperdi Roman Svitani sõnul on aga Ukraina üksused sisuliselt taandumas esimese linnavälise kaitseliinini (suuremad teed linnast välja) ning nende taga on järgmised kaitseliinid kõrgustikel (Tsashiv Jar), kuskohast saab täpset suurtükituld anda, nii et võib korduda Marinkaga sarnane olukord, kus lagedamal alal Venemaa enam edasi liikuda ei suuda. Aga hetkel veel Ukraina hoiab enda käes linna lääneosa.

Marinka juures on Venemaa suurendanud oma rünnakute arvu ning kesklinnas on nad natuke ka edenenud. Linnast pole enam sisuliselt midagi järel ning edasiliikumine saab Venemaa jaoks tulla ainult väga suurte inimohvrite hinnaga, aga inimelul pole Venemaal kunagi ülemäära suurt väärtust olnud. Avdiijivka lähistelt tuleb vastukäivat infot ja palju on räägitud z-kanalite infole tuginedes Ukraina üksuste 1,5 kilomeetrisest edenemisest Troitske juures (Avdiijivkast põhja pool), mingit kinnitust nendele väidetele ei ole saadud ei Ukraina poolt ega ka kohalikelt elanikelt. Kreminna juures üritab Venemaa jätkuvalt moodustada nö löögirusikat uue pealetungi läbiviimiseks, aga Ukraina sõjaväelased on suutnud seda edukalt takistada. Viimastel päevadel on Ida-Ukrainas omajagu vihma sadanud, mis muudab pealetungide läbiviimise avatud maastikul keerukamaks mõlemalt poolel.

Ukraina kevadise pealetungi ootuses on palju juttu Venemaa neljanda põlvkonna lennukitest ning nendelt heidetavatest nn planeerivatest lennukipommidest. Defence Express’is ilmus materjal, mis avas teemat laiemalt. Kuigi Venemaa armees oli planeerivate lennukipommide temaatika ka varem päevakorral, siis midagi töötavat masstootmisse ei jõudnud (esinesid juhtumid, kus aktiviseeritud detonaatoriga pommidel tuli nö vest koos tiibadega ümbert ära ja lennukipomm kukkus alla ja plahvatas) ning Venemaa z-blogijate sõnul tehti aasta alguses nö põlve otsas uus lahendus, mida ei testitud põhjalikult, vaid hakati kohe kasutama (vaata fotot allpool). Mängu ilu seisneb Venemaa jaoks selles, et selliseid pomme on neil ladudes väga suures koguses olukorras, kus laskemoonast on nappus kätte jõudmas.

Nüüd saavad Venemaa sõjalennukid Su-34 ja Su-35 neid visata kuni 70 kilomeetri kaugusel Ukraina õhukaitsest ning siiani on alla tulistatud ainult üks Su-34 Donbassis. Ukraina andmetel on Venemaa hakanud viimasel ajal viskama päevas keskmiselt 20 sellist planeerivat lennukipommi (500 kilogrammised) ja isegi kui nad pole kõige täpsemad, tabavad osad siiski sihtmärki ja põhjustavad Ukraina jaoks suurt peavalu, eriti Ukraina põhjaosas. Suure laskekaugusega õhutõrjekomplekse Ukrainal napib, kaasaegseid hävitajaid neil ei ole, samas Venemaal neljanda põlvkonna lennukeid jagub ning juba lähiajal plaanivat nad planeerivate lennukipommide tootmist suurendada kaks korda. Selliste pommide puhul on Venemaa jaoks miinusmärgiga asjaoluks teadmine, et sihtmärkide jaoks on vaja koordinaate, aga luure osas on Venemaa armee olukord väga õnnetu.

Nn rahvavabariikide sõjaväelane ja z-blogija Andrei „Murz“ Morozov kurtis taas Venemaa relvastuse üle, nimelt oli seekordse kriitika sihiks tankitõrjevahendid. Nimelt olevat ladudest rindele toodud tankitõrjevahendid, mis toodetud eelmise sajandi kaheksakümnendatel ning nendest pidavat korralikult töötama ainult iga viiest või kuues. Sellega mured ei piirduvat, sest wagnerlased ostvat teiste üksuste ohvitserida heakskiidul neid tankitõrjevahendeid niipalju ära, et teiste üksuste olukord muutuvat veelgi õnnetumaks.

Venemaa tankitõrjerelvade teema jätkuks Ukraina suurtest droonidest (kvardokopterid), mida Venemaa sõjaväelased kutsuvad „Baaba-Jagaa’ks“. Selgus, et Ukraina kasutab seal tankitõrjerelva RPG-7 tandemlõhkepeaga laskemoona PG-7VR. Selle laskemoona probleemiks oli see, et kuna ta on raske, siis on RPG-7-t kasutades efektiivne laskekaugus ainult kuni 200 meetrit, aga ülevalt alla visates kaaluga probleeme ei ole.

Kui Ukraina sõdurid on hakanud oma sõjatehnika ümber ehitama droonide vastu võitlemisel terasvõrgust kaitset nii külgedelt kui ülevalt, siis Venemaa sõdurid on ülalt droonidelt visatavate lõhkekehade vastu kasutusele võtnud kõige tavalisemad väikesesilmalised kalavõrgud.

Viimastel kuudel on Ukrainas palju tähelepanu saanud nn First Person View (FPV) droonid, mida AK uudistes nimeti rallidroonideks. Drooni juhtimiseks on operaatoril peas spetsiaalne seade, need droonid on paremini manööverdavad, alluvad vähem Venemaa elektroonilise sõjapidamise seadmete vastutegevusele, on odavamad kui Hiina päritolu laiatarbedroonid, aga nende kasutamises meisterlikkuse saavutamine on palju raskem. Kui laiatarbedroonide kasutamise väljaõpe kestab Ukraina armees viis päeva, siis FPV puhul on see Defence Express’i andmetel minimaalselt 2-3 nädalat, aga ise peale väljaõppe läbimist suudavad kursuse edukalt läbida ainult 60-70% inimestest, kusjuures kõige edukamad on nende droonide juhtimises noored, kes on palju arvutimänge mänginud. Kuigi meedias on efektseid videosid, kuidas nende droonidega (lõhkekeha kaaluga kuni 1 kilogramm) lennatakse jalaväe lahingmasina või isegi tanki avatud luugist sisse, siis reaalses elus on selliseid õnnestumisi harva ning nende droonide põhiroll on rünnata vastase elavjõudu.

Lõppu mõned lühinopped.

ISW andmetel on Putin vahetanud sõjas kindraleid nende ametipostidel 17 korda.

Venemaal on suurt vastukaja saanud John Kirby info selle kohta, et Venemaa on kaotanud ainuüksi Bahmuti juures eelmise aasta detsembrist alates 20000 inimest surnute ja 80000 haavatutena. Kõmu oli isegi nii palju, et Peskov (kelle etteasteid naudivad osad inimesed kui stand-up’i, lisades iga paari lause tagant naerupahvakaid ja tuleb tunnistada, et nii asi töötab päris hästi) pidi sõna võtma ning ta selgitas, et see kõik on vale ja uskuda tasub Venemaa ametlikke andmeid. Millised avaldati viimati eelmise aasta septembris ja siis oli surnute arv nende järgi alla 6000.

Venemaal arreteeriti polkovnik Aleksandr Denissov, keda süüdistati üheksa tankimootori B-92S2 müügis, mis olid võetud tankidelt T-90 ja T-72B3 ajavahemikus november 2021 kuni aprill 2022. Kuigi otseselt välja ei öeldud, kuhu need mootorid müüdi, siis teadjamad inimesed selgitasid, et Venemaal ehitati nende mootorite baasil võimsad elektrigeneraatorid, mida kasutati piirkondades, kus elektrivarustusega oli probleeme. Võimalik ainult Venemaal, müüa veel sõja ajal tankidelt võetud mootoreid.

Umani tragöödiaga (9-korruselise elumaja ründamine tiibraketiga) seoses kirjutasin, et Venemaa propagandist Solovjov näitas videot ja rääkis, et seda tegid ukrainlased Donbassis. Täpsustusena lisan, et nii räägiti Rossija1 uudistesaates, Solovjov näitas intervjuud perekonnaga, kes said peale plahvatust klaasikildudest vigastada ja nendest rääkis Solovjov kui inimestest, kes said ukrainlaste raketirünnaku läbi viga. Venemaa propaganda jaoks pole mitte miski võimatu, nii räägitakse venemaalastele siiamaani, et Ukraina ise pommitas Mariupoli maatasa olukorras, kus nad olid linnast pea 100 kilomeetri kaugusele surutud. Uskujaid jagub. Tänapäeva Venemaa.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

PS Ajakirjanik Ivan Jakovina andmetel ründasid täna öösel viis Ukraina drooni Venemaa sõjaväelennuvälja Dubrovski rajoonis Brjanski oblastis ning kaks drooni tabasid sihtmärki ehk siis kahjustasid tugevalt transpordilennuki AN-124 Ruslan ühte tiiba.

PPS Venemaa andmetel oli Sevastoopoli kütusebaasi rünnanud kuus Hiina päritolu drooni, millest sihile jõudsid samuti kaks ehk siis nn drooniparvede meetod töötab Venemaa õhukaitse vastu.

Eestlased Ukrainas

TRENDING