Alustan olukorrast rinnetel. Palju elevust põhjustas info Ukraina uue sillapea loomisest Dnepri vasakkaldale. Seal on väike küla, mille nimi tõlkes tähendab „kasakalaager“, aga meedias levivad nii erinevad kirjapildid, nii Kazatši Lager kui ka Kozatši Laher. Mis siis juhtus. Seoses Ukraina aktiviseerunud pealetungiga Robotinole viis Venemaa armee sealt piirkonnast Robotino lähistele dessantväelased, kes asendati mobiliseeritutega. Ukraina armee kasutas olukorda ära ning eriväelased, kes oleks pidanud läbi viima luurelahinguid, suutsid mobiliseeritud põgenema sundida ning esialgu võtsid nad enda kontrolli alla küla põhjaosa. Ukraina ei rünnanud suurte jõududega, räägitud on suurusjärgus 50-60-st sõdurist, Ukraina pool ei taha anda mingit informatsiooni, Venemaa poolelt alguses infot tuli, aga siis muutus ka nende poolt vaiksemaks. Liikvel on väga vastukäivat infot, alates ukrainlaste kiirest lõunasse liikumisest kuni selleni, et olukord pole vahepeal muutunud.

Ootusi ei tasu kõrgele ajada, sest luurelahingutes osalevate sõjaväelaste arv on väike ja nende tegevusel on üldjuhul teised eesmärgid, sillapea hoidmise ja suurendamise jaoks oleks kiirelt vaja juurde nii elavjõudu kui tehnikat. Kui sõdureid on veel võimalik kaatritega päris kiirelt juurde tuua, siis rasketehnikaga on olukord keerulisem. Sellelt suunalt ründamise suur pluss oleks aga asjaolu, et piirkond on vähem mineeritud, sealt on Krimmi kõige lühem maa ning lisaks ei pidavat maastik kaitsetegevust soosima, sest Kozatši Laherist lõuna pool suur liivane maa-ala, mida kutsutakse ka liivakõrbeks ning seal pidavat väga keeruline olema kaitsetegevust organiseerida. Jälgime arenguid, aga dessantväelaste äraviimine võib olla indikatsiooniks, et Venemaa armeel on Zaporižžja piirkonnas võitlusvõimeliste reservidega olukord mitte just kõige parem.

Lõunarindel toimuvad ägedad lahingud nii Melitopoli kui Berdjanski suunal. Olemasoleva info kohaselt proovisid ukrainlased arendada pealetungi nii Robotinost lääne kui ida poolt, aga lääne poolt lõppesid need katsed edutult. Ida pool oli edenemine, Ukraina armee ohvitseri Serghi Kuzmini sõnul suutsid nad Venemaa esimese kaitseliini ületada ning nüüd liiguvad teise suunas, aga edasiliikumist takistavad nii miinid kui ka õhutoetuse puudumine. Venemaa on omakorda just sinna rindelõiku saatnud juurde dessantväelasi, sest nad mõistavad, et kui nad lasevad Ukrainal sealt lõigust läbi murda, võib see nende jaoks lõppeda vägagi kurvalt.

Berdjanski suunal üritab Ukraina enda kontrolli alla saada Urožaine küla ning kui esimesed kolm rünnakukatset suutsid Venemaa üksused tagasi lüüa, siis neljandal korral suutis Ukraina küla põhjaosa enda kontrolli alla saada. Mitmete ekspertide sõnul on Venemaa-poolne tegevus nende selle küla kaitsmisel inimeludest mittehooliv, sest küla pidavat asuma oluliselt madalamal kui Ukraina armee suurtükkide laskepositsioonid, seega neid pidevalt tulistatakse kassettmoonaga, peale mida tuuakse surnute ja vigastatute asemel lihtsalt uued ning kurbmäng jätkub. Venemaa ei loe oma sõdurite elusid, aga selline tegevus muudab Ukraina edenemise keerukamaks.

Luganski rindel on Ukraina suutnud suruda Venemaa üksuseid tagasi Karmazinivka suunas ning pole välistatud, et nädala lõpuks on pea kogu Žerebretsi jõest lääne poole jääv territoorium taas Ukraina vägede kontrolli all tagasi. Põhja pool on aga oluliselt aktiivsem Venemaa armee. Piirkonnast laekunud info kohaselt ründasid nad tankide toel Novoselivsket ning asula pidavat olema nüüd nende kontrolli all. Kupjanski suunal suutsid Venemaa väed natuke edeneda Liman Pervõist ida pool ning rasked lahingud jätkud. Olukorra keerukusest Kupjanski suunal annab märku ka Ukraina kindral-polkovnik Oleksandr Sõrskoi piirkonda saabumine. Venemaa ründab seal piirkonnas, et sõjalise eksperdi Aleksandr Kovalenko sõnul sundida Ukrainat tooma eeskätt suurtükk ära lõunarindelt.

Donbassis on Venemaa olnud aktiivsem pool nii Avdiijivka kui Marinka juures, aga edeneda pole nad suutnud. Avdiijivka suunalt on olemas video, kus Ukraina lennutab rallidrooni otse Donetski lennujaama sellesse osasse, kus Venemaa droonioperaatorid parajasti aktiivselt tegevuses on. Nüüd saab öelda, et olid.
Rallidroonidega seoses on liikvel informatsioon, et Ukraina on suutnud rallidroonide efektiivset tegevusraadiust suurendada varasema mõne kilomeetri asemel lausa 15 kilomeetrini, mis ühelt poolt võimaldab armee jaoks äärmiselt väärtuslikke droonioperaatoreid rindejoonest kaugemale tuua ja neid paremini kaitsta, teisalt ulatuvad need droonid oluliselt kaugemale Venemaa rindejoone taha lööke andma. Droonidega seoses on veel huvitavaid uudiseid. Ukraina asekaitseminister Hanna Maljari sõnul suutis Ukraina armee augusti esimese nädala jooksul alla tulistada lausa 37 Lancet-tüüpi tapjadrooni, mis jätkuvalt Ukraina armeele suurt peavalu põhjustavad. Millega seoses niivõrd suur efektiivsuse kasv on saavutatud, pole teada, aga hea ongi, peaasi, et neid maha võetakse, ainult see on oluline. Täna ilmus sotsiaalmeediasse video, kus Ukraina piirivalvurid demonstreerivad Venemaa uusimat ja nn analooge mitteomavat mitmeotstarbelist (nii luure- kui rünnakudroon) drooni Eleron T-16, mis sunniti maanduma kõige tavalisema droonivastase relvaga.

Jätkuvalt on palju teadmatust ja spekulatsioone Mustal merel toimuva kaubavahetuse perspektiivide kohta lähimal ajal. Peale viimaseid rünnakuid Venemaa armee käsutuses olevatele laevadele andis Ukraina kaks nädalat aega, et merel olevad kaubalaevad saaksid Venemaa sadamates kauba peale võtta ja lahkuda, peale mida ei soovita Ukraina pool enam ühelgi kaubalaeval Venemaa sadamatesse minna. Huvitava infona võib lisada, et ajakirjanik Ivan Jakovina sõnul jätkub vilja laadimine Ukraina sadamas Izmailis, mida Venemaa ründas Shahed-tüüpi droonidega, aga nende tabamused ei olevat kuigivõrd mõjutanud vilja laadimist.

Venemaa Musta mere sadamate kaudu toimub suurusjärgus 20% nafta ja naftatoodete ekspordist ning tervelt 70% Venemaa viljaekspordist. Reutersi andmetel maksab juba tänasel päeval sama koguse vilja kindlustamine Venemaa jaoks Musta mere sadamates päevas 10000 dollarit rohkem võrreldes Bulgaariast ja Rumeeniast väljaveetava viljaga, aga see vahe võib lähiajal suureneda. Ka on Venemaal probleeme laevade leidmisega, millega vilja vedada, sest mitmedki suurtegijad ei ole huvitatud vilja vedamisest Mustal merel ning seetõttu kasutavat Venemaa ka vilja veoks nn varilaevastikku, mis on vanemad ja väiksemad ning mida mitmed sadamad vastu ei võta, samas Türgi ja Hiinaga ei pidavat selles osas mitte mingisuguseid probleeme olema. Aafrika riikidesse vilja müümiseks tahab Venemaa luua võimaluse, et need riigid saaksid maksta oma rahvusvaluutas ja seda olukorras, kus Venemaal on terav puudus dollaritest ja eurodest, mis omakorda tõukab tagant Venemaa rubla nõrgenemist nende valuutade suhtes (juba lähimal ajal pole välistatud, et dollari eest saab 100 rubla, tänane kurss on 97,2 rubla dollari eest, aasta tagasi samal ajal oli see 60 rubla dollari eest).

Venemaa rubla kiire nõrgenemine on märk sanktsioonide mõjust, sest kui aasta tagasi oli Venemaal energiakandjate müügist nii palju dollareid ja eurosid, et seetõttu ka rubla tugevnes, siis nüüd pidavat ainult suurusjärgus kolmandik energiakandjate müügist saadavast rahast olema dollarites ja eurodes, osa müüakse jüäänides ja ruupiates, mis ei ole vabalt konverteeritavad ning osa müüakse bartertehingutega. Kaupade impordil tahavad aga paljud välisfirmad Venemaa ettevõtetelt tasumist dollarites ja eurodes ning just nende valuutade nappus Venemaal on peamine põhjus rubla kiirel nõrgenemisel.

Saudi Araabias toimunud kohtumise toimumine ja Venemaa ürituselt puudumine olid ülimalt märgilised sündmused ehk siis Venemaa on lõplikult ära tüüdanud oma väidetavad suured BRICS-i sõbrad, kelle abil nad soovivad nö maailmakorda muuta. Venemaa eemalejätmine on äärmiselt kõnekas, see on Venemaa diplomaatia fiasko, kui maailma väidetavalt üks mõjukamaid riike peab Saudi Araabia ja Hiina esindajatelt lunima ülevaadet sündmustest. Venemaad ei kutsutud, sest nende esindaja oleks lihtsalt pannud järjekordselt oma plaadi peale ja hakanud süüdistama lääneriike ja Ukrainat.

Üritusega liitus lõpuks ka Hiina, kelle majandusest tulevad ärevad signaalid, nii vähenes juulis eksport aastases võrdluses 14,5% ja import 12%, mis veel hullem, eksport USA-sse on vähenenud aastaga 23,1% ja Euroopa Liitu 20,6%. Hiina majanduse senised vedurid on olnud kaupade tootmine ja kinnisvaraarendus, nüüd on kinnisvaraarendus tõsiste probleemide ees ning kui eksport ka nö kinni kiilub, ähvardab riiki deflatsioon ning pikaajaline paigaltammumine, aga sellist stsenaariumi ei saa riigi juht endale lubada. Huvitav on siinkohal märkida, et Hiina kaupade eksport Venemaale kasvas esimesel poolaastal väga oluliselt, sest nüüd tekkis võimalus võtta üle turgu, mis jäi tühjaks peale arenenud riikide ettevõtete turult lahkumist. Kasvav kaubavahetus Hiinaga võimaldab Venemaal riigil sõja ajal majandust toimimas hoida, lisaks liigub sealt Venemaale ka palju sanktsioonide all olevat kaupa.

Hiina roll suureneb Venemaa jaoks lähiajal veelgi, sest Euroopa Liit on lõpuks ometi sulgemas sanktsioneeritud kaupade Venemaale liikumise kujul, mida nimetatakse ka Euraasia karuselliks, kus Euroopa Liidu liikmesriigist saadetakse kaup paberite järgi transiidina läbi Venemaa, aga sihtriiki see kaup ei jõuagi. Septembrist alates sellisel kujul kaupa Euroopa Liidust enam läbi Venemaa vedada ei saa. Palju on räägitud sanktsioneeritud kaupade vedamisest läbi Türgi, aga ka seal ei pidavat asjad nii roosilised olema Venemaa jaoks, sest türklased soovivat eeskätt müüa Venemaale Türgis toodetud kaupu ning paralleelimpordi osas olevat nad viimasel ajal järjest tõrksamad.

Saudi Araabia kohtumisel olid osad BRICSi liikmed jäänud eriarvamusele ainult selles osas, kui palju peaks Venemaa maksma Ukrainale raha sõja käigus tekitatud kahjude eest ning kuidas käituda sõjakuritegudes osalejatega (ei maksa unustada, et Putin ise on tagaotsitav), territoriaalse terviklikkuse osas probleeme ei ole. Ainuke ja seni ületamatu probleem on Putini isik, sest ta lihtsalt ei saa lubada kaotust selles sõjas. Aga kui ta edaspidi nii jätkab, siis saavad saudid kiirelt tõsta nafta tootmist ning Hiina vähendada oma kaupade eksporti Venemaale. Kui need riigid ka tegelikult soovivad sõja lõppu.

Venemaal saavad tänavu ülikoolidesse eelisjärjekorras noored, kelle vanem on kas sõdinud Ukrainas või sõdib siiani. Nii avaldas üks õnnelik noormees video, kus teatas, et hakkab sügisest ülikoolis füüsikat õppima, kuigi sisseastumiskatsetel sai üle kahe korra vähem punkte kui oli miinimumlävend. Nii tegutsedes hoiab Venemaa andekamad noored ülikoolidest eemal, nende kohad võtavad endale mitte niivõrd nö teravad pliiatsid. Äraspidine selektsioon, protsess, mis on Venemaal toimunud vaat et aastasadu ning selle tulemusena ongi see riik seal, kus ta hetkel on – rahvusvahelises isolatsioonis olev ülimalt agressiivne riik, kelle ainsad allesjäänud tõelised sõbrad on samasugused riigid.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING