Eelduse põhja poolt läbi nö Surmaoru edenemiseks andsid Venemaa armee jaoks keerukad ilmastikuolud, kus koos soojema õhu saabumisega püsisid mitmeid päevi järjest udused ilmad, mis ei võimaldanud Ukraina armeel vastase liikumist jälgida ning luureinfo puudumisel ei saadud efektiivselt kasutada ei rallidroone ega ka suurtükke. Venemaa armee hoidis Avdiijivka ründamisel osa kõige võitlusvõimelisemaid üksuseid reservis, kes aga nüüd saadeti lahingusse peale seda, kui peamiselt eksvangidest üksused olid udu varjus nö Surmaoru ületanud ja nö tee lahti teinud.
Lahingutes osaleva Ukraina 3. brigaadi komandöri Volohhovi sõnul on kaitses olla väga keeruline, sest vastane on sellel suunal saatmas järjest ja järjest uusi sõdureid ning tema hinnangul on Venemaa armee arvuline ülekaal sellel lõigul kuni 7:1. Volohhovi sõnul kasutab Venemaa armee udu hajumise järel oskuslikult ka suurtükke, rallidroone ja kvadrokoptereid, nii et Volohhovi hinnangul on Venemaa armeel seal rindelõigus isegi paremad üksused, kui olid Bahmutis. Ometi suutis 3. brigaad ka nendes oludes Volohhovi andmetel likvideerida eilse päeva jooksul rekordilises koguses vastase elavjõudu ja tehnikat.
Tänu massile suutis Venemaa armee edeneda lõuna poole, ületada peamise ukrainlaste varustustee ning edasi liikudes ei ole nad enam kaugel ka veel viimasest allesjäänud kruusakattega suuremast varustusteest, mis kulgeb Avdiijivkast Severnesse. Allpool on Deepstate kaart Avdiijivkast, siis saate parema ülevaate. Venemaa armee pealetungi saadavad liugpommid, mis on sihitud peamiselt koksitehase ja Avdiijivka suuremate korterelamute pihta. Venemaa armee kannab väga arvestatavaid kaotusi, aga hetkel on neil vaja täita poliitiline ülesanne enne valimisi linn enda kätte saada, seega kaotustest nad ei hooli.
Avdiijivka kaguosas lahkusid Ukraina armee sõdurid sisuliselt viimasel hetkel Zenit’i nime kandvast kaitseliinist ja Venemaa z-blogijate hulgas põhjustas see omajagu rahulolematust, sest terve sõja ajal on nad väga paljudel kordadel rääkinud vastase nö kotti võtmisest, aga siiani pole see kordagi loodetud kujul õnnestunud.
Mis saab edasi? Kui vastane oma kõige võitlusvõimelisemate üksuste ärakulutamist probleemiks ei pea, siis ei ole välistatud Ukraina armee linnast väljatõmbumine juba lähimal ajal. Samas ei ole kõik nii probleemitu ka Venemaa jaoks. Venemaa ei ole suutnud lõuna poolt, Opõtne juurest edasi liikuda ja kui vaadata kaarti, siis on näha, et põhja poolt on moodustunud edela suunas küllaltki kitsas lõik, mida on võimalik hästi tiibadelt rünnata ja kui Venemaa edenemine peatub, siis ei ole nende seis üldsegi mitte roosiline.
Samas Ukraina armee olukord on hetkel ikkagi keerulisem, sest kui nad jääksid ilma viimasest varustusteest, siis muutuks nende olukord väga keeruliseks. Hetkel on olukord kiirelt muutuv ja ehk saab esmaspäevaks olukorrast parema ülevaate.
Ukraina sõjalise eksperdi Sergei Grabski sõnul oli Avdiijivka kaitmise nö võlu Ukraina armee jaoks ka selles, et kolme brigaadiga (hinnaguliselt 10000-12000 sõjaväelast) suudetakse kinni hoida suurusjärgus 40000 Venemaa sõjaväelast, kusjuures Venemaa ründab pidevalt ja kannab võrratult suuremaid kaotusi nii elavjõus kui tehnikas. Avdiijivkast taandumise järel peaks tema sõnul Ukraina sama efektiivse kaitse ülesehitamiseks linnast lääne pool kasutama pea kaks korda rohkem sõdureid.
Venemaa poolelt kommenteeris olukorda ka sõjaväelane ja z-blogija Morozov, hüüdnimega „Murz“, kelle sõnul ei oma suures plaanis Avdiijivka äravõtmine nende jaoks erilist tähtsust, sest kui ukrainlased suudavad õigeaegselt lahkuda, siis ei olevat Venemaa armee peale väga suurte kaotuste elavjõus ja tehnikas suurt midagi saavutanud, samas ukrainlaste kaitsevõime ei muutu, kuigi Venemaa meedias pidavat juha kõlama võidurõõmsad hõisked stiilis, et Ukraina armee kaitse kukkuvat kokku ja Zelenski põgenevat riigist.
Morozovi sõnul jätvat Venemaa meedia rääkimata sellest, et iga edenemine on praegu tulnud Venemaa jaoks väga suurte kaotuste hinnaga, eriti pealetung põhja suunalt ning varsti ollakse olukorras, kus lihtsalt ei ole piisavalt võitlusvõimelisi üksusi, et suuremaid pealetunge läbi viia. Ta lisas iroonia võtmes, et pidevalt tuuakse juurde kuubakaid, nepaallasi, inimesi erinevatest Aafrika riikidest, aga need ei mõista vene keelt ja nemad eriti mitte inglise keelt ning lahingutes neist erilist kasu ei olevat ehk siis kui Venemaa uut mobilisatsiooni läbi ei vii, ei tasu rääkida mingist suurest võidust tulevikus.
Kui juba jutt nepaallaste peale läks, siis väike kõrvalepõige sellega seoses. Z-kanal Dontstopwar (kõnekas nimi, kas pole) kirjutas juhtumist, kus lahinguväljalt oli vaja evakueerida raskelt haavata saanud sõdur, aga polnud kedagi muud saata kui nepaallased. Läbi suure häda suudeti neile üldse selgeks teha, mida on vaja teha, aga kui nad olid haavatuni jõudnud ja hakkasid seda ära kandma, tuli see teadvusele ja läks hüsteeriasse, sest arvas, et Ukraina armee tumedanahalised välisvõitlejad tulid teda kinni võtma. Nepaallased ei suutnud vene keeles seletada, et on omad ja vastaspoole vormi kannavad väga tihti mõlema poole luurerühmad. Nepaallased olevat kiirelt omandanud väga heal tasemel ainult vene keeles vandumise ja sellest haavatu veenmiseks ei piisanud. Haavatu arvas viimase hetkeni, et teda kannavad vastaspoole sõdurid ja nö lõpuks omade juurde jõudes oli ka psühholoogiliselt täiesti läbi.
Ukraina jaoks on olukord keeruline ka Novomihhailivka juures, aga ukrainlaste sõnul on siiski tunda pea kogu rindejoone ulatuses, et Venemaa on vähendanud eeskätt liugpommide viskamist muudel rindelõikudel peale Avdiijivka. Meediasse leidis omajagu kõlapinda ka uudis, justkui olevat Venemaa armee koondanud Robotine suunda samuti vähemalt 40000 sõjaväelast ja nad plaanivat ka sealt suuremat pealetungi, aga mitmed eksperdid on nende üksuste võitlusvõime osas kahtleval positsioonil. Krinkis muudatusi ei ole, eile Venemaa armee lauprünnakuid ei teinud, sest väidetavalt keeldusid sõdurid rünnakule minemisest.
Merepõhja läinud dessantlaeva Tseesar Kunikovi võimaliku lasti osas on versioone mitmeid ja ühe neist esitas ka z-kanal „Kremljovkaja tabakerka“, kes on varasemal ajal silma paistnud hea informeeritusega. Z-kanali andmetel olid lisaks tankidele olnud laeval ka Põhja-Koreast suurusjärgus 20 ballistilist raketti ja rohkem kui 1000 suurtükimürsku, saadetist olid saatnud kolm Põhja-Korea sõjaväe spetsialisti, kes rünnaku tagajärjel hukkusid. Z-kanali andmetel sai just põhjakorealaste hukkumine saatuslikuks Musta mere laevastiku juhile admiral Viktor Sokolovile, kes jäi ametist ilma. Lisan juurde, et see on üks versioon mitmest, peamine on see, et laev merepõhjas on. Mõned sellised dessantlaevad on Venemaal veel Musta mere piirkonnas alles, nii et ukrainlastel tööd jagub.
Eile korraldas Venemaa taas raketirünnaku ja kasutas erinevat tüüpi rakette, nagu viimasel ajal tavaks on saanud. Kokku lasti välja 25 raketti, millest Ukraina õhukaitse tulistas alla 12, sealhulgas mõlemad Kalibr-tüüpi tiibraketid ja 12-st h-101/H-555/H-55 tiibraketist 8. Huvitav on märkida, et ballistiliste rakettide osas oli Ukraina poolel kirjas Iskander-M/KN-23 (Põhja-Korea ballistiline rakett) ja kuuest sellisest raketist suutis Ukraina alla võtta ühe Kiievi lähedal.
Põhja-Korea rakettide kasutamine on mitmekordselt juba kinnitust leidnud ning Defence Expressi andmetel analüüsivad rahvusvahelised organisatsioonid leitud Põhja-Korea rakettide detaile, et neid oleks võimalik hiljem kasutada tõendusmaterjalina.
Ukraina sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko juhtis tähelepanu Kalibr-tüüpi tiibrakettide väga vähesele kasutamisele viimastel kuudel ning tema sõnul on see eeskätt seotud sellega, et Venemaa armeel oli nende tiibrakettidega seotud tegevused koondunud Sevastoopolisse, aga kuna nüüd on Venemaa laevastik sunnitud „tänu“ Ukraina meredroonidele olema peamiselt Novorossiiski juures, siis seal olevat probleeme tiibrakettide hoolduse ja laadimisega.
Kui jutt rakettidele läks, siis enda poolt ka väike repliik. Sõja algusest saadik on inimesi huvitanud, et kui palju Venemaal veel rakette järel on ja palju nad neid suudavad juurde toota. Sõja esimestel kuudel kasutas Venemaa väga palju rakette, ballistiliste rakettidega rünnati isegi sõjaväe veoautode kolonne. Mingi prognoosi tegemisel ei ole eriti muud varianti, kui vaadata rakettide kasutamist ja lähtuda eeldusest, et sama aktiivne kasutamine jätkub ning 2022. kevadel mitmed eksperdid rääkisid just sellest lähtuvalt, et kui Venemaa nii jätkab, on neil varsti raketid otsas.
Mis siis juhtus. Venemaa lõpetas massiivsed raketirünnakud, loomulikult jäi neil mingi osa rakette alles ja nad suutsid neid ka juurde toota, seega nad olid sunnitud lõpetama raketirünnakud sellisel kujul just seetõttu, et reservid kuivasid kiirelt kokku. Küll aga ei pannud seda tähele mitmed kriitikud, eeskätt konservatiivsema maailmavaatelise poole pealt, kes meedias ei osanud siis ja ei oska ka praegu analüütikute halvustamiseks öelda muud, et Venemaal pidid ju raketid otsa saama. Tänavuse talve tagasihoidlik kasutatud rakettide arv võrreldes nii sõja alguse kui eelmise talvega aga näitab, et ega see juurde tootmine neil vist niiväga lõbusalt ei lähegi ja laoseisud ei tundu ka ülemäära suured olema. Põhja-Korea ballistiliste rakettide kasutamine näitab, et seisud peavad olema ikka päris hapud.
Venemaa ähvardab oma jutu järgi tuumarelva viia kosmosesse, kus selle abil tekitatava elektomagnetilise impulsi abil viia vajadusel rivist välja nö vaenulikud satelliidid. Sellega seoses on huvitav infokild, nimelt eelmise aasta 18. mail kirjutas Venemaa välisminister Lavrov koos Uganda välisministriga alla dokumendile, mille kohaselt mõlemad riigid esimesena relvi kosmosesse ei paiguta. Nüüdne retoorika muutus näitab, et Venemaal ei ole seis sugugi nii hea, kui nad ise üritavad välja näidata. Lisaks tuleb arvestada, et praegu on kõik teoreetilise mõttemängu tasemel ja eks ole kosmoses väga palju ka näiteks Hiina satelliite ja elektromagnetiline impulss ei tee vahet, kelle satelliidiga tegemist on. Mis järgmisena, teade, et Venemaa teeb koostööd UFO-dega, saades neilt analooge mitteomavaid tehnoloogiaid?
Nii USA-d kui Euroopa Liitu on süüdistatud selles, et nad ei ole piisavalt aktiivselt sulgenud kanaleid, mille kaudu sanktsioneeritud kaubad jõuavad Venemaa sõjatööstuseni. Aga asjad arenevad ja eriti just USA on viimaste kuude jooksul astunud samme, mis oluliselt raskendavad sanktsioneeritud kaupade Venemaale jõudmist. Aga kui tegu tehtud, siis on USA kohtusüsteemi eest keeruline pääseda, nagu juhtus ka Kanadas elava Instagrami suunamudija (influentseri) Kristina Puzõrevaga, kes The Insider’i andmetel vahendas Venemaale 7 miljoni dollari väärtuses komponente droonide ja rakettide tootmiseks. Kokku saadeti Venemaale 298 saadetist ning nüüd ähvardab naist kuni 20-aastane vangistus, lisaks on uurimise all tema elukaaslane ja veel mitmed teised inimesed. Naise sõnul olevat ta tahtnud lihtsalt rikkaks saada. Nüüd peab arvatavasti leppima ainult rootsi kardinatega.
Venemaa naftatootmise mahtusid ootab lähiaastatel kiire kukkumine teadaolevate varude ammendumise tõttu, see oli teada aastaid tagasi ning Venemaa üritas ellu viia programme, et saada lahti nö riigi kui „suure bensiinijaama“ kuvandist. Nüüd on sõjaga seoses asutud väheseid naftavarusid veel aktiivsemalt kasutama, seega võib juba mõne aasta pärast naftatootmine olla oluliselt väiksem. Sellega seoses üritas Venemaa suurendada muude kaupade eksporti. Andmed eelmise aasta kohta aga näitavad, et ka selles osas on toimunud arvestatav tagasiminek.
Kui 2018. aastal seadis The Moscow Times’i andmetel Putin eesmärgiks, et aastal 2024 peab muude kaupade (selle arvestuses ei ole nafta ja naftatooted ning maagaas) ekspordimaht jõudma 250 miljardi dollarini, siis eelmisel aastal kukkus see 23%, rahalises väärtuses 44,1 miljardit dollarit ja langes 146,3 miljardi dollarini. Kui aga analüüsida seda osa ekspordist, siis kõrge lisandväärtusega tooted moodustavad ainult 5%, peamine on metallid (60 miljardit dollarit), keemiatooted (27,9 miljardit dollarit) ning puit. Maagaasi varud on Venemaal maailma suurimad, aga sellest teadmisest on vähe kasu, kui nad kaotasid kõige suurema ja tulusama turu – suure osa Euroopast, kusjuures on maagaasi hinnad kiirelt langenud ning oma panuse sellesse andis ka Ukraina, võimaldades oma hoidlates ladustada tänavu talvel kolm miljardit kuupmeetrit maagaasi ning tulevikus saaksid nad seda mahtu tõsta Euroopa jaoks 15 miljardi kuupmeetrini.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
