Nädalavahetusel toimus droonirünnak Kurskis asuvale sõjaväelennuväljale ning sellega seoses palju vastukäivat informatsiooni ja samas ka närvilisi reaktsioone Venemaalt. Ukraina poole väitel suutis Venemaa maha võtta 16-st droonist ainult kolm ja ülejäänud tabasid nii lennukeid Su-30, Mig-29 kui ka õhukaitsesüsteem Pantsir ja S-300. Kuna pildilist materjali neid väiteid tõendamas ei ole, võib tunduda see kõik liiga ilus, et olla tõsi. Kaeme siis vastaspoole meediakommunikatsiooni. Venemaal on tuntud z-blogija varjunimega Fighterbomber, kes on spetsialiseerunud lennundusele ning üldjuhul on ta jaganud asjatundlikku ja suures plaanis paikapidavat infot. Ta kinnitas edukate rünnakute toimumist (kohalikud elanikud muuseas lugesid kokku ka 13 suuremat plahvatust) ning ta väidab, et need rünnakud tegi Ukraina droonidega, mis on valmistatud peamiselt papist ja kummist.

Ukraina meedias oli juba neli kuud tagasi juttu, et Ukraina armee saab Austraaliast papist valmistatud droone, mida toodab SYPAQ. Milles on nende droonide võlu Ukrainale ja valu Venemaale? Peamine aspekt on asjaolu, et nad on Venemaa õhukaitsesüsteemide jaoks raskelt avastatavad, lisaks lendavad nad elektrimootoriga, mistõttu on vaiksed ja ei eralda peaaegu üldse soojust. Selline droon suudab kanda kuni viis kilogrammi lõhkeainet. Neid droone on suhteliselt lihtne toota juhul, kui on piisavalt elektrimootoreid ja elektroonikakomponente. Aga on ka aspekte, mis nende kasutamise teevad keerukamaks, millest peamine on lennu-ulatus, mis on sõltuvalt tingimustest 40-120 kilomeetri vahel ning õhus suudavad ka nad püsida 1-3 tundi ehk siis Venemaal asuvate lennuväljade ründamiseks peaksid need droonid üldjuhul startima Venemaa territooriumilt. Tähendab see spetsiaalse väljaõppe saanud erivägede sõdurite missioone, millega on ka seotud riskid, sest Kurski oblasti rünnaku kontekstis tähendaks 16 drooni lennutamine vajadust tehnika järele, mis neid transpordib. Kui aga operatsioon õnnestub, võib vaenlasele ta enda territooriumil tekitada vägagi arvestatavat kahju.

Ma olen igati nõus sõjalise eksperdi Agil Rustamzade seisukohaga, et edu saavutamise võti on Ukraina jaoks asümmeetriline sõjapidamine, sest Venemaal on elanikke rohkem ning ainult lahingutega Venemaad ei võida. Võitmiseks on vaja distantsilt hävitada vastase suurtükisüsteeme, logistikat, juhtimispunkte. Aga äärmiselt suur probleem Ukraina jaoks on asjaolu, et mitte eriti kaugel Ukraina piirist Venemaal on palju sõjalisi objekte, sealhulgas lennuväljasid ning kui Ukraina ei suuda sinna lööke anda, saab Venemaa kasutada probleemideta nii lennuväge kui jätkata mitmikraketiheitjatega Ukraina piiriäärsete piirkondade ründamist.

Rustamzade rääkis juba eelmisel suvel, et Ukraina peab edu saavutamiseks kordades-kordades suurendama droonide tootmist, millega saaks edukalt rünnata sõjalisi objekte Venemaal ja ka okupeeritud territooriumil. Kui arvestada, kui palju maksab üks lask mitmikraketiheitjast juhitava raketiga ning kui palju maksab papist droon (sõltuvalt konfiguratsioonist 670-3300 dollarit), siis oleks nende droonide tootmise suurendamine kümneid kordi majanduslikult mõttekas. Praeguse info kohaselt saab Ukraina armee iga kuu üle saja sellise drooni, aga võiks saada kordades rohkem.

Defence Expressi andmetel on nelja kuu jooksul papist droone edasi arendatud info alusel, mida on saadud Ukraina sõjaväelastelt rindepiirkondadest, kus need droonid on siiani täitnud peamiselt luureülesandeid, lennates ka Venemaa territooriumi kohal. Väidetavalt on nüüd edasi arendatud ka tarkvaralahendust, mis suudab rohkem kui 90% täpsusega määrata ära sõjaväetehnika liigi (tank, lennuk, õhukaitsesüsteem) ehk siis ilma igasuguse droonilt lähtuva andmesideta hakkab lendav droon otsima hävitamiseks sobivaid sihtmärke ning nende leidmisel muutub tapjadrooniks. Siiani on rünnak Kurskis asuvale lennuväljale kaetud suures osas saladuslooriga, aga tuleb loota, et droonide kasutamise osas on Ukraina armeel edusamme, sest see on edu saavutamise seisukohalt väga oluline.

Märkimisväärne oli ka Venemaa raketirünnak nädalavahetusel, kus Ukraina suunas lasti teele 8 raketti. Märkimisväärseks tegi rünnaku asjaolu, et sõjalise eksperdi Aleksander Kovalenko sõnul ei üritatud seekord rünnata sihtmärke, vaid raketid lendasid suunda muutes Ukraina kohal ringi. Ukraina laskis neli raketti alla, aga ülejäänud lendasid edasi, kuni lihtsalt ilma plahvatuseta maha kukkusid. Kovalenko sõnul oli tegemist suure tõenäosusega Venemaa sooviga kaardistada õhukaitse paiknemist Ukrainas ning sellele võib lähipäevil järgneda küllaltki massiivne raketirünnak.

Olukorrast rinnetel. Nädalavahetusel tõusis taas päevakorda Luganski rinne, mille osas üritas Venemaa oma kanaleid pidi edastada informatsiooni, justkui olevat neil seal rindel koondatud väga suured üksused, mis taas plaanivat pealetungile minna, et Kupjansk ära võtta. Aleksander Kovalenko tõi aga välja, et ehkki Venemaal on seal piirkonnas suurusjärgus 51000 sõdurit, olevat palju kõnekam olukord relvastuse osas, kus komplekteeritus mitmikraketiheitjate osas olevat 18%, jalaväe lahingmasinate osas 21%, suurtükkide osas 57% ja tankide osas 70%. Kovalenko sõnul näitavad need arvud pigem kaitsele orienteeritust, rünnak tähendaks peamiselt jalaväe surma saatmist, seda enam, et Ukrainal on kaitsepositsioonid looduslikult sobivates kohtades (kõrgendikud ja veetakistused) ning nad kasutavad kassettmoona. Kovalenko sõnul olevat Venemaa kommunikatsioon vaat et paaniline katse sundida Ukrainat sinna piirkonda tooma reserve teistest piirkondadest, aga siiani pole Ukraina seda teinud ning suure tõenäosusega ei teki selle järgi vajadust ka tulevikus.

Lõunarindel on jätkuvalt kõige aktiivsemad lahingud Robotine lähedal, nö Tokmaki/Melitopoli suunal. Ukraina ekspertide andmetel on olukord seal rindelõigus Venemaa jaoks nii kriitiline, et nad olid sunnitud käiku laskma oma strateegilise reservi, tuues Kreminna lähedalt Robotine juurde 76. õhudessantväe diviisi üksuseid. Robotinest lõuna pool asub Novoprokopivka küla, millest Venemaa armee üksused korraks taandusid, aga siis tulid uuesti sinna tagasi ja üritasid pealetungi põhja poole. Ukraina aga üllatas Venemaa armeed, minnes pealetungile Robotinest ida pool, mis asub madalamal kui kõrgustik, mis on suunaga Robotinest lõuna poole ning sealt suudeti mitu kilomeetrit edasi liikuda. Liikvel on info, et Ukraina armee on suutnud ka edeneda Verbove suunal, aga ametlikku kinnitust veel pole.

Kuigi Ukraina on suutnud edeneda, tuleb iga meeter raskete lahingute hinnaga ning Venemaa armee kaitseb visalt. Ukraina armee sõjaväelane Oleksandr Solonko kirjutas probleemidest, millega Ukraina seal kokku puutub. Mõlemal poolel on õhus palju luuredroone ning avatud maastikul on ainsad kaitset pakkuvad alad kitsad metsaviirud põldude vahel, kuhu Venemaa armee on rajanud keeruka kaevikute süsteemi, kus on ka tunnelid, kus sõdurid on ajal, kui Ukraina tulistab suurtükkidest kassettmoonaga. Venemaa armee on pannud ka maapinnale palju kaameraid, mis edastavad informatsiooni Ukraina sõdurite võimalikust edasiliikumisest.

Ukrainlased tulistavad neid metsaviirge, kuni puudel lehti enam ei ole, järgi on ainult postapokalüptiline maastik. Kui nüüd ukrainlased tõrjuvad Venemaa armee sõdurid seal välja ja liiguvad edasi, on nad olukorras, kus nad ise on heaks märklauaks. Venemaa armee on võtnud kasutusele taktika, et kui luureinfot ei ole, siis tulistada tasub alati Ukraina kontrolli all olevad metsaviirge, sest on päris suur lootus, et nii võid millelegi pihta saada. Lisame mineerituse ja Venemaa armee käsutuses olevad tankitõrjevahendid ning saabki selgeks, kui raske on Ukrainal sealt edasi liikuda, eriti olukorras, kus Venemaa armeel siiani kahuriliha puudust veel ei ole.

Kuna Venemaa toob Robotine alla reserve, võiks Ukraina järgmisena minna sellel nädalal suuremale pealetungile Berdjanski suunal, selles oleks oma loogika olemas.

Donbassis on Ukraina suutnud edeneda natuke Bahmutist lõuna pool Andriijivka suunal, aga edasi liikumine on Ukraina jaoks keeruline, sest vastasel on rajatud korralikud kaitsepositsioonid, arvestades pinnasereljeefi ning seal piirkonnas asuvaid ehitisi.

Avaldati esimene video rindel olevast tankist Leopard 1A5DK, aga eksperte pani imestama, et tankidele ei ole paigutatud reaktiivsoomust, mistõttu Venemaa tapjadroonidele Lancet saavat need olema kergeks saagiks.

Venemaa propagandasaadetes räägitakse pidevalt, et nad võitlevat Ukrainas fašismi vastu. Selles kontekstis on Venemaa jaoks äärmiselt ebameeldiv info Jan Petrovski vahi alla võtmisest Soomes. Tegemist on paremäärmuslasega, kes juhtis Ukraina vastu peetavas sõjas äärmusnatsionalistlikku rühmitust „Russitš“, mille ideoloogia on puhtakujuline fašism Venemaa kastmes ning nad on kurikuulsaks saanud oma äärmusliku julmuse läbi, piinates ja tappes ukrainlasi. Ukraina nõuab Soomelt Petrovski väljaandmist ja nüüd hakkas mehel surmahirm, mistõttu ta palub Soomest poliitilist varjupaika. Kärsahaisu tundes on ka Venemaa propagandistid (eeskätt Hodakovski) olnud sunnitud tõdema, et tõepoolest võitlevad Venemaa armee ridades Ukraina vastu puhtakujulised natsid ning eriti tragikoomiliseks teeb olukorra info, et „Russitš“ keelduvat lahingutegevusest seni, kuni Petrovski ei ole Venemaale üle antud. Ukraina jaoks ju hea variant. Ei ole vist liigne märkida, et likvideeritud Utkini keha kaunistasid ka natsi-Saksamaa sümbolid, aga tema oli kogu Wagneri sõjaliste operatsioonide juht. Teda kõrvaldades viis Venemaa läbi tõelist denatsifitseerimist.

Venemaa propagandakanalites elatakse tuliselt kaasa USA presidendivalimistele ning retoorikast jääb mulje, et ainult neile sobiva kandidaadi võit tähendaks võitu sõjas Ukrainaga. Ehk siis nad on kaotanud lootuse võita Ukrainat sõjaliselt ning jääb üle õlekõrs USA presidendivalimiste näol, kus nende absoluutne eelistus on loomulikult Donald Trump, kes propagandistide arvates kindlustaks juba esimesel ametiastumise päeval Venemaa võidu sõjas, sundides Ukrainat loobuma oma territooriumitest. Aga teades Trumpi probleeme, on Venemaa propagandiste lootused seotud ka DeSantise ja Ramaswany’ga, kellest viimati nimetatud kandidaadi seisukohavõtud Ukraina teemadel on Venemaa riiklikes telekanalites ülimalt populaarsed.

Ukrainas arendatakse sõjaväeliste peibutiste tootmist ning nüüd teeb "Metinvest" ka metallist peibutisi (lisaks puidule ja täispuhutavatele), mis on nii sarnased õigetele relvadele, et ekspertide sõnul ei olevat võimalik neid ka hea optikaga varustatud droonidelt eristada pärisrelvadest.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING