Rinnetel oli jätkuvalt kõige kuumem Donbassis ja Venemaa üritas mitmes kohas, nii Slovjanski, Siverski kui Bahmuti suunal. Paraku kordus mõne päeva tagune muster, sest ilma suurtükitule tulevallita on tulemuseks häving - nii kaotas Venemaa päevaga 18 tanki, 20 soomustransportööri, lisaks arvestatavad kaotused isikkooseisu osas. Ei ole välistatud, et lähiajal võib Venemaa üritada Donbassis suuremat pealetungi, aga siis kordub suure tõenäosusega täpselt sama stsenaarium - Javelinid ja teised sarnase otstarbega relvad lustivad või kui kasutada Venemaa propagandistide sõnavara, siis hakkavad kostuma plaksatused.

Ei saadud ka täna öösel läbi ilma uhke ilutulestikuta ja toimus see Luhanski oblastis Kadiijivkas. Minu hinnangul seninähtutest üks efektsemaid. Märkimisväärne oli ka järjekordne laskemonalao tabamine Nova-Kahhovkas, sedapuhku tehase Sokol territooriumil. Aga neid tabamusi oli veel ja veel. Venemaa poolelt on tulnud infot, et uutes oludes on nad sunnitud uued laskemoonalaod rajama rindejoonest palju kaugemale, armeekorpuse tasandi laod (sisuliselt kesklaod logistika mõttes) 150 kilomeetri kaugusele ja brigaaditasandi laod (vahelaod) 100 kilomeetri kaugusele rindejoonest.

See oleks suur muutus, sest nüüd oleks neil vaja kordades rohkem veoautosid, et tagada oma rindeüksuste varustatus, samas on suur puudus nii veoautodest kui veoautojuhtidest, sest see on üks kõige ohtlikumaid ameteid üldse praeguses sõjas, sest veoautod on kaitsetud ka käsirelvadega rünnakute eest. Lisaks tuleb arvestada, et USA mitmikraketiheitjate arv kasvab, suuremate ladude hävitamise järel liigub fookus veelgi rohkem Venemaa õhukaitse hävitamisele ning see annab Ukraina droonidele palju paremad võimalused nii tulejuhtimiseks logistika pihta kui ka teatud juhtudel droonidega rünnakute tegemiseks.

Ukraina liikuvsuurtükid ja haubitsad hakkavad järjest rohkem kasutama juhitavaid mürske, millega saab täpselt hävitada väiksemaid objekte. Väidetavalt on liikuvsuurtükid PzH200 juhitavate mürskudega SMArt 155 hävitanud juba rohkem kui 20 ühikut rasketehnikat. Kuuldavasti on nüüd Ukrainasse jõudnud ka haubitsad M777A2, millel on peal kogu varustus, mis võimaldab lasta ka juhitavaid mürske. Juhitavaid mürske suudavad lasta ka liikuvsuurtükid Caesar, Archer, Zuzanna2, KRAB. Kõik see kokku on tõsiseks peavaluks Venemaa armeele ja siis pole ka midagi imestada, et nad üritavad moodsate raskerelvade Ukrainasse toomist takistada. Mingil põhjusel valisid Venemaa eriteenistused sihtmärgiks prantslaste Caesarid ning Venemaa infooperatsioonide tulemusena levitati Ukraina armee diskrediteerimiseks infot, justkui olevad ukrainalsed müünud mustal turul kaks sellist liikuvsuurtükki venelastele. Loomulikult ei pea see kõik paika, aga ju siis on Venemaal lootus, et nii tegutsedes õnnestub Prantsusmaad mitte müüma rohkem neid suurepäraseid liikuvsuurtükke Ukrainale. Lootus aga olevat lollide lohutus või midagi sinnapoole.

Kuna HIMARSitega ei suuda Venemaa midagi ette võtta, siis teeb Venemaa armee jõuetus vihas seda, milles nad on head - tsiviilelanikonna terroriseerimisel. Järjekordne terrorismiakt leidis aset Vinnitsas, kuhu Venemaa tulistas erinevatel andmetel 5-8 tiibraketti Kalibr ning kuigi õhutõrje tulistas osa neist alla, jõudis siiski kolm kohale. Rünnaku sihtmärgiks oli kultuurikeskus nimega Ohvitseride maja, kus õhtul pidi toimuma ROXOLANA kontsert. Kaks raketti tabasid sihtmärki, aga kolmas läks mööda ning pihta sai hoopis kõrval seisev ärikeskus ja nii kurb kui ka see ei ole, siis suure tõenäosusega tõuseb rünnaku läbi hukkunute arv lähipäevil üle 70. See oli sihiteadlik terroriakt, rünnati keset tööaega piirkonda, kus puuduvad mistahes sõjaväelised objektid. Kõige klassikalisem nn Vene maailma ekspordi näide, kus suudetakse ainult hävitada ja tappa jõuetus vihas.

Kui Vinnitsat rünnati kalliste tiibrakettidega kaugelt Mustal merelt, siis Mykolaivi on Venemaa armee päevi järjest terroriseerinud rakettidega S-300. Kõlab kummaliselt, sest tegemist on õhukaitsesüsteemide rakettidega, millel on suhteliselt väike lõhkepea, sest raketi loomisel oli tal teine eesmärk, aga neid rakette saab kasutada ka maismaal asuvate objektide ründamisel. Tõsi, need raketid ei ole täpsed sellisel juhul, aga see vist polegi Venemaa jaoks eesmärgiks, sest erinevalt oma propagandakanalites räägitust (täppisrünnakud) on neil täiesti kama kaks, kuhu rakett kukub, peaasi, et ta terroriseeriks tsiviilelanikkonda.

Olukorrast okupeeritud territooriumil lõunas.
Kollaborant Igor Dmitriev rääkis probleemidest viljakoristamisel. Ukraina on suur riik, seal on väga suured viljapõllud ning traditsiooniliselt on viljakoristus toimunud läbi koopereerumise - lõunasse tulid üle riigi kokku kombainid, et siis koos vilja küpsemise taktis liikuda põhja poole. Nüüd ei ole põhja poolt kombaine tulemas, aga lõunast varastasid Venemaa armee marodöörid enamuse kombainidest ära ja nad veeti Venemaale, eriti palju neist Tšetšeeniasse, lisaks suutsid osad farmerid viia oma kombainid Ukraina kontrolli all olevatele territooriumitele. Ja isegi need põllumehed ei taha vilja koristada, kellel on veel kombainid alles - valitseva seadusetuse tingimustes ei ole üldse kindel, et kas vilja koristamiseks tehtavaid kulutusi oleks kuidagi võimalik tagasi saada, veel vähem vilja müügist teenida, sest okupeeritud territoorumilt koristatud vili on ekspordi mõttes nö toksiline. Ja siis ongi asi nii hull, et isegi kõige kremlimeelsemad kollaborandid hädaldavad, sest suurte viljapõldude hävingut on kõigil raske vaadata.

Nova Kahhovkas asunud laskemoona lao hävitamise järel näitasid Venemaa meediakanalid videoklippi, kus kohalik kollaborant räägib sellest, justkui olevat laos olnud humanitaarkaup. Järgnev põhjendus oli vägagi informatiivne - nimelt olevat seal asunud humanitaarkaup eluliselt oluline tervele regioonile, sest okupatsiooni algusest saadik ei olevat inimesed saanud palka oma töö eest ega ka pensione. Lisaks olevat suur puudus ravimitest. Küll aga jagavad okupandid Hersonis tasuta Venemaa telekanalite vaatamiseks mõeldud digibokse, sest Venemaa jaoks on inimeste vaimne zombistamine kõige tähtsam ülesanne üldse, sest Venemaa enda kogemus näitab, et kui inimesi hullutada juttudega impeeriumist, siis suudavad nad unustada kogu argiõuduse, mis neid igapäevaselt ümbritseb.

Rubla kurss on kunstlikult kõrgeks aetud ning nii on Hersonis kõige elementaarsemad laiatarbekaubad nagu šampoonid grivnades kolm korda kallimad kui Ukrainas ja seda olukorras, kus rahvas oma töö eest raha ei saa. Lisaks on sellesama Igor Dmitrijevi andmetel Hersonis toimumas täielik seadusetus, kus võimu juurde rünnanud kollaborandid jagavad ümber kohalike ettevõtjate vara - nii kinnisvara kui ettevõtteid.

Samal ajal toimuvad Hersonis karmid repressioonid, on kinnipidamiskohad, kus peetakse paljusid inimesi pikema aja jooksul kinni ning paljud neid kaovad jäljetult. Väga aktiivselt otsitakse läbi garaaže, arreteerimiseks piisavat isegi sellest, kui su kodust leitakse armeemustriga dressipüksid. Hersoni piirkonna teema kokkuvõtteks, et kui meie meedias keegi kirjutab, justkui olevat Hersoni piirkonnas elu tõusuteel, siis järeldused võib teha selle jutu osas teha igaüks ise.

Energiakandjate turul on ka huvitavad liikumised. Venemaa energeerikaekspert Mihhail Krutihhini sõnul ei olevat Kanadasse remonti saadetud turbiiniga seoses miskit erakordset, sest kompressorjaamas on neid kokku kaheksa ning need ei tööta kõik korraga, nende ükshaaval hooldamine on protsess, mis tavaliselt kompressorjaama tööd ei sega. Mis puudutab Nord Steam 1 hooldust, siis on Krutihhini sõnul Venemaal võimalus kasutada gaasi ekspordiks teisi olemasolevad gaasijuhtmeid, aga soovimatus seda teha näitab Venemaa soovi kasutada kujunenud olukorda santaažiks, et saavutada oma eesmärke ja vähemalt esialgu on see ka vilja kandnud, sest Saksamaa eestvedamisel taastatakse raudteetransport Kaliningradi oblastisse. Ka oli Saksamaa see, kes organiseerib sanktsioonide all oleva turbiini Kanadast Venemaale viimise, argumenteerides seda jutuga, et kui turbiin on Venemaale viidud, siis puudub Venemaal õigustus mitte taastada gaasitarned peale nn hoodusperioodi lõppu. Ilmselgelt on Venemaal kiusatus santaažiga jätkata, esimesed tulemused on olemas ning see annab neile ainult julgust juurde jätkata samal lainel.

Nafta osas on ka huvitavad arengud. Venemaa blokeeris küll Kasasthani nafta väljaveo läbi Novorossiiski sadama, kasutades selleks kohalikku kohtuvõimu, aga kohtu teises astmes keeld võeti maha. Ei tasu unustada, et tänaste teadmiste kohaselt näeb Venemaa veel ikkagi Kasasthani kui riiki, mille kaudu saab läbi viia nn paralleelimporti ja ega Kasasthanil ka veel tänasel päeval ei ole varianti, mis võimaldaks kogu naftatoodangu teisi torujuhtmeid pidi Venemaast mööda minnes sihtkohta saata. Kindlasti nad hakkavad sellel suunal nüüd kibekiirelt tööle, aga see kõik võtab aega.

Kui juunikuus Venemaa hõiskas, et nad on otsustavalt suurendanud naftatarneid Hiinasse ja Indiasse, siis juulis said need nö mesinädalad läbi. Hiina on suur naftatoodete importija ning oli väga oluliseks turuks nii Iraanile kui Saudi-Araabiale. Mõlemal riigil ei jäänud muud üle, kui hakata kujunenud olukorras oma turuosa säilitamiseks müüma Hiinale naftat suurte allahindlustega ja juulis on Venemaa eksport seetõttu Hiinasse juba oluliselt väiksem. Lisaks on selline turu nö solkimine välja vihastanud Saudi-Araabia ning hoolimata ülimalt keerulistest suhetest USA ja Saudi-Araabia vahel üritab USA saude saada järeleandmiste hinnaga nö oma paati, et seeläbi turgudele suunata rohkem Saudi-Araabia naftat. Ja ei taha ka Iraan riskida oma naftatoodete müügiga, nii jõudis minuni info, et Iraan ikkagi keeldus Venemaale droonide müümisest, sest nad loodavad kujunenud olukorras ka oma naftat rohkem maailmaturule müüa ning droonide müük Venemaale võiks sellele rasvase joone peale tõmmata. Hetkel liigub nafta hind seal 100 dollari ringis barreli eest, aga kuhu ta liikuda võib tulevikus, selles osas on ennustused seinast seina.

Natuke ka Venemaast. Kevadine armeeteenistusse kutsumine kukkus seal läbi, sest kohale ilmus ainult 17% kutsealustest. Kahuriliha on aga vaja, nii on regioonidele antud ülesanded, et iga regioon peab suutma komplekteerida ühe pataljon-taktikalise grupi jagu nö vabatahtlikke, kes läheksid sõtta lühiajalise lepinguga. Kokku oleks jutt siis 85-st PTG-st, mis teoorias oleks suur jõud, aga kui mõelda, et kõigile neile on vaja teha ka väljaõpet ja on vaja ka relvastust, siis on juba olukord palju nutusem, aga nii praegu Venemee oma varjatud mobilisatsiooni läbi viib.

Ural Airlines reis SVR-173 Peterburgist Jekaterinburgi sai ootamatu lõpu, kui lennu algfaasis läks rivist välja kogu lennuki navigatsioonisüsteem. Lennundusekspertide sõnul saavad sellised ohtlikud juhtumid aina igapäevasemaks Venemaal, sest lennukitele ei tehta tipptasemel hooldust ning puudub ka juurdepääs lennukite varuosadele, nende saamiseks toimub nö kannibaliseerimine ehk neid võetakste teistelt lennukitelt, aga nii kaugele ei lenda.

Eelmises postituses rääkisin värskest Maalehest, aga selgus, et toimetajate hinnangul minust tehtud lugu paberlehte ei sobinud ja nii on see olemas ainult Maalehe online versioonis. Maalähedase mõttelennuga maakas Maalehte ei mahu. :)

Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusele.

Märkmed: