Defence Express kirjutas, et need raketid ei erine oma tööpõhimõttelt Venemaa S-400 ja S-300 kompleksides kasutatavatest rakettidest ehk nad on analoogsed Patriot PAC-2 tüüpi rakettidega, mis plahvatavad õhus sihtmärgi kõrval ning mis on osutunud ballistiliste rakettide vastu vähe-efektiivseks ehk siis ei saa väita, et sellisel kujul üldse poleks võimalik ballistilise rakettide lennutrajektoori muuta, aga praeguses sõja faasis Venemaa PAC-2 tüüpi raketid ATACMS rakettidega hakkama ei saa ning ei ole reaalne, et nad suudaksid kiirelt välja arendada oma PAC-3 tüüpi raketid. Ukraina jaoks igati positiivne.
Olukord rinnetel.
Harkivi rindel on Venemaa armee Harkivi suunal kaitsesse asunud ning et Ukraina armeel on positsioonid kõrgendikel, siis on Venemaa armeel sellelt suunalt pealetungi arendamine keeruline. Ukraina sõjaväelaste sõnul on nad teinud edukaid vasturünnakuid Gliboke juures, aga rindejoones viimastel päevadel arvestatavaid muutusi ei ole toimunud.
Ukraina armee jaoks on keerukam seis Vovtšanskis, kus Ukraina poole varasema info kohaselt on nad linna põhjaosas edenenud, aga nüüd on selgunud, et hoopis Venemaa on enda kontrolli alla saanud vahetult Vovtša jõe ääres asuva tööstuskompleksi. Tõsi, väidetavalt on seal asuvad Venemaa sõjaväelased eraldatud oma põhijõududest, aga hetkel ei saa ka rääkida ümberpiiramisest, Venemaa üksusi eraldav ala on nö hallis tsoonis.
Mõlemad pooled kasutavad seal linnas liugpomme, aga omajagu on Ukraina poolel neid analüütikuid, kes ei ole päris lõpuni kindlad, et sellisel kujul oma eliitüksuste kasutamine linna põhja poole enda käes hoidmiseks on mõistlik, sest tuleb see suurte kaotuste hinnaga elavjõus ning selles osas on Venemaal niigi ülekaal, neile selline lahingutegevus pikemas perspektiivis sobib.
Ka on Vovtšansk reljeefi mõttes äärmiselt ebasobivas kohas, sest ta on orus ning linnast põhja pool olev kõrgendik on Venemaa armee kontrolli all. Vovtšankist põhja pool on Venemaa armee asunud aktiivselt rajama kaitseehitisi, kasutades selleks tehnikat. Ukraina rallidroonid hävitavad seda suurtes kogustes, aga Venemaa sellest ei hooli, saadab purukslastute asemele järjest tehnikat juurde.
Harkivi suunal tuli Ukraina armeel veel üks tagasilöök, nimelt ründas Venemaa armee Mirgorodis asuvat sõjaväelennuvälja Iskander-M ballistiliste rakettidega ning Ukraina analüütikute andmetel sai pihta üks Su-27 ja õhutõrjekompleksid S-300 kaks laskeseadest ning kahjustada said ka teised komponendid. Mirgorod on 150 kilomeetrit piirist ning Iskander-M rakettidele andis koordinaadid Venemaa luuredroon, mis sai vabalt seal piirkonnas tegutseda. Kuna Iskander-M laskeraadius katab kogu Ukraina, on Venemaa luuredroonide temaatika äärmiselt tõsine, eriti F-16 võimaliku Ukrainasse toomise kontekstis.
Donbassis on Venemaa armee viimastel päevadel suutnud liikuda edasi lõuna poolt Siverski poole, mööda raudteetamm Viimka poole ning enda kontrolli alla võeti ka Razdolivkast lõuna pool olevad alad. Otšeretine juures jätkuvad Venemaa armee aktiivsed rünnakuüritused Pokrovski suunal. Seal lõigus olevate Ukraina sõjaväelaste info kohaselt pidavat Venemaa üksused alustama iga päev rünnakutega varahommikul kell 4, lisaks kasutavat nad väga palju rallidroone ning Venemaa lennukid viskavad omajagu liugpomme.
Kuna USA jätkuvalt ei luba tulistada ATACMS rakette Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide pihta, siis täna öösel korraldas Ukraina armee massiivse droonirünnaku Rostovi oblastis asuva Morozovski sõjaväelennuväljale, kus asuvad lennukid, mida kasutatakse liugpommide viskamiseks. Kuigi kuberner andis teada, et nad kangelaslikult hävitasid kõik 70 Ukraina drooni, siis olemas on video, mis näitab vähemalt ühe drooni plahvatust sõjaväelennuvälja piirkonnas, peale mida seal puhkes tulekahju. Lisaks tekkisid Morozovskis probleemid elektriga. Loodetavasti tuleb päeva peale rohkem infot selle droonirünnaku tulemuste kohta.
Mujal oli muudatused rindejoones väga väikesed, aga hetkel on initsiatiiv pea kogu rindejoone ulatuses Venemaa armee käes ning nad on eriti aktiivsed Donbassis ning see on ka mõistatav, sest praegu saab Venemaa armee veel pea takistamatult liugpomme visata ning see on nende käes tugev trump, sest kuigi nad ei ole väga täpsed, siis suures kauguses põhjustavad Ukraina armeele suuri probleeme ning 1500 kilose liugpommi plahvatus põhjustab korralikku hävingut. Siinkohal on huvitav märkida, et ühe Venemaa sõjaväelase sõnul peavad nad kiirustama ka seetõttu, et varsti suudavad Ukraina elektroonilise sõjapidamise vahendid nii efektiivselt liugpommide navigatsiooni segada, et need võivad suures osas muutuda kasututeks.
Venemaa armee kardab tõsiselt F-16 lennukite saabumist ning nad üritavad pidevalt rünnata Ukraina lennuväljasid. Ukraina jaoks on peamine probleem sellest, et sõjaväe lennuväljade jaoks ei jätku õhutõrjekomplekse, millega saaks alla lasta ballistilisi rakette. Ka on Venemaa moderniseerinud oma tiibrakette H-101, kus lennu-ulatuse vähendamise hinnaga (aga ka siis katab raketi lennuulatus kogu Ukraina territooriumi) on suurendatud raketi lõhkepead kaks korda ning sellised raketid kasutavad kassettmoona, mis on efektiivsed just lennuväljadel.
Kuna hetkel Ukraina poolt ei ole efektiivset lahendust Venemaa luuredroonide ja ballistiliste rakettide probleemile, siis selles kontekstis on mõistetavad mõtteavaldused stiilis, et ehk oleks õigem osasid Ukrainale antud F-16 hoida hoopis naaberriikides. Venemaa armee pingutab väga tõsiselt, et takistada Ukraina armeel F-16 lahingutes kasutada, sest nad mõistavad, et selle tulemusel võivad neid väga tõsised probleemid tekkida.
Viimaste nädalate jooksul olen mitu korda kuulnud kurtmist, et kahju, et ülevaadetes on nii vähe positiivset, et Venemaa muudkui võtab maad juurde. Selles kontekstis ma ise arvan, et Ukraina on viimase rohkem kui poole aasta jooksul suurepäraselt hakkama saanud, sest ilma USA abita suudeti vastast tagasi hoida ning hilisem USA abi on olnud suureks abiks. Iga päev hävitatakse suures koguses nii vastase tehnikat kui elavjõudu, samas oli teada, et vastase pealetungi teravik ongi mais - juunis ning kui väga suurte jõududega rünnata, siis natuke ikka suudad edasi liikuda, aga see ei saa nii kaua kesta.
Ukraina on suutnud rallidroonidega Venemaa logistikat nii palju häirida, et kohati saab seda nimetada vaat et halvatuks, sest Venemaa sõjaväelaste sõnul tehnika lihtsalt ei sõitvat eesliinile välja, enne ta hävitatakse ära. Kuuma ilmaga on seetõttu hakatud Venemaa sõjaväelastele eesliinile joogivett ja energiarikast toitu saatma droonidega, aga ka nendest pidavat nad suures osas ilma jääma. Nii ei olevat harvad juhtumid, kus eesliinil on sõdurid logistikast sisuliselt äralõigatuna isegi mitu nädalat.
Ja kasutab ka Venemaa palju droone ning suudavad ka nemad Ukraina armee logistikat häirida. Kui Ukraina suudaks Venemaa armee liugpommide probleemi kasvõi osaliselt lahendada, oleks Venemaa sõjaväelaste sõnul droonide sõja reaalsuses ülimalt problemaatiline kuskil edasi liikuda.
USA kehtestas omajagu uusi sanktsioone ning seda puhku oli sellel mõju isegi paljudele Venemaa kodanikele, kes kiirustasid rublasid dollariteks ja eurodeks ümber vahetama. Reaalses elus puudutavad need sanktsioonid eeskätt Moskva börssi ja kommertspankades peaks kõik jätkuma edaspidi nagu varemgi, aga venemaalastel on meeles varasemad probleemid rubla kursi kukkumisega ning selles kontekstis on ka z-kanalis VDV za tšestnost i spravedlivost avaldatud murelik positus, et kas kuskilt on veel võimalik dollareid osta ja mis kursiga, sest sõjaväelase sõnul ei tahaks sellise olukorra kordumist nagu 90-ndatel, kus rubla oma väärtuse suures osas kaotas. Ehk siis hinge põhjast USA-d vihates on peas ainult üks mõte, et kuskohast saaks võimalikult hea kursiga rublade eest dollareid osta.
Samas valuutakurssidega on Venemaal juba mitu aastat see teema, et kuna valuutavahetusele on piirangud ja nüüd peavad ettevõtted kohustuslikus korras välisturgudelt teenutud valuuta rublade eest ära müüma, siis majandusekspert Vladimis Milovi sõnul ei väljendanud ka praegu Venemaal kehtivad valuutakursid reaalset asjade seisu ning edaspidi võivat asjad veelgi absurdsemaks minna, näiteks ametliku kursi järgi rubla tugevneb veelgi dollari vastu, aga vabalt dollareid suurtes kogustes osta ei saa.
Või et sul on pangaarvel dollarid, aga ainuke võimalus nende kasutamiseks on need ametliku kursi järgi rubladeks vahetada. Suurimat probleemi Venemaa majandusele näeb Igor Lipsits kujunenud olukorras selles, et importijad peavad hakkama kulutama rohkem raha kaupade eest ostmisele, see aga omakorda kajastub hindades ning seetõttu kiireneb inflatsioon.
Suurem võiks sanktsioonide mõju olla hoopis Venemaale tarnitava kauba puhul, mida saab ka kasutada sõjatööstuses. Siin on USA kehtestanud karmid reeglid ehk kui pank või ettevõte teeb äri sanktsioonide all oleva ettevõttega, siis järgneb karistus. Sanktsioonide alla sattusid ka Venemaa pankade filiaalid Hiinas, millistest olid kujunenud olulised tegijad sanktsioonidest möödahiilimisel. Majanduslikult saab Venemaa hakkama, eriti kui ei teki probleeme energiakandjate müügil, aga vähemalt teoorias võiksid uued sanktsioonid hakata mõjutama Venemaa võimekust kasvõi näiteks rallidroone või mobiilseid elektroonilise sõjapidamise vahendeid toota, sest mõlemate puhul on enamus komponente Hiinast toodud. Võiks see puudutada ka näiteks DJI toodangut, mille toodetud droonid aitavad Venemaa armeel rindejoonel luuret teha.
Eestis on aga hakanud omaette elu elama arv 1,6 miljardit eurot, sest just nii palju olevat vaja raha, et laskemoona osta. Mind pani eriti imestama info, et see arv olevat paika pandud juba eelmise aasta keskpaiku, sest vahepealse aastaga on Ukraina sõjas toimunud sõjapidamises täiemahuline droonirevolutsioon ning see jätkub. Me oleme niigi oluliselt suurendanud kaitsekulutusi, aga kui me paneksime nüüd ülisuure summa ainult laskemoona alla kinni, välistaksime selle raha kasutamise uues reaalsuses tekkivate väljakutsete lahendamiseks. Ka on laskemoona ostmine majanduse jaoks halvasti kulutatud raha, sest see ostetakse sisse ning mingit täiendavat kasu ühiskond sellest ei saaks, samas näiteks kohapeal erinevaid droonisüsteeme arendades jääks raha riiki ja tekiks kompetents.
Hetkel on laskemoona hind turul piltlikult öeldes kosmoses, suure nõudluse korral tekib turumajanduses varsti olukord, kus nõudlust asutakse aina uute ettevõtete poolt rahuldama ning laskemoona hindades on allatulemise ruumi palju, eriti juhul, kus aktiivne sõja faas otsa saab (aga iga sõda saab ükskord otsa). Ehk siis meil on vaja küll laskemoona, aga samavõrra on vaja droone ja vahendeid vastase droonide vastu võitlemisel. Riigikaitsesse on vaja vahendeid juurde, aga minu arvates võiks enne otsuste tegemist toimuda arutelu, et mille peale seda oleks kõige mõistlikum kujunenud olukorras kulutada.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
