Axios avaldas huvitava materjali kriisi kohta, mis tekkis seoses Zelenski soovimatusega allkirjastada USA poolt väljapakutud haruldaste muldmetallide kaevandamisega seotud lepingut. Ukraina poole väitel oli Ukrainasse sõitnud USA poolne esindaja Scott Bessent andnud Zelenskile lepinguga tutvumiseks ainult tund aega, peale mida oodati Zelenski allkirja, aga sellisel kujul kiirustamine ei olnud Zelenskile vastuvõetav Ukraina jaoks niivõrd olulise mõjuga lepingu osas.

Zelenski keeldumine päädis Trumpi krõbedate väljaütlemistega Zelenski aadressil, aga Trump on lõpuks siiski ärimees ning Axios’e andmetel edastati Zelenskile uus lepinguprojekt, kus oli võetud arvesse Zelenski nõudmisi ning mõistetakse ka Ukrainas suurepäraselt, et see on maksimum, mis neil on võimalik saavutada ning lepingu allkirjastamine parandaks oluliselt Ukraina positsioone võimalike rahuläbirääkimiste valguses, samas kui allkirjastamisest keeldumine muudaks Ukraina olukorra väga keeruliseks pikemas perspektiivis, sest mõjutusvahendeid on USA-l piisavalt, alustades näiteks relvastuse tarnimisest.

Kui Zelenski uue lepinguvariandi allkirjastab, siis päris suure tõenäosusega vajuvad jutud temast kui nn diktaatorist unustuste hõlma, samas suutis ta näidata ennast kui oma riigi huvide eest seisjana ning koguda olulisi plusspunkte, kasvõi tulevasi võimalikke presidendivalimisi silmas pidades.

Trump on oma jutus rääkinud erinevatest summadest, millega olevat Ukrainat toetatud ja kõige viimase versiooni järgi lausa 350 miljardi dollariga. Zelenski andmetel on Ukraina saanud sõja algusest alates USA-lt relvastust 76 miljardi dollari eest. Ukraina ajakirjanik Vassil Pekhno aga avaldas enda poolt temani jõudnud andmed nii USA kui Euroopa abist 2022. aasta veebruarist kuni 2024. aasta lõpuni. Tema andmetel on USA abi olnud kokku 114,2 miljardit dollarit ning abi andmise osas on olnud suuri kõikumisi. Kõike vähem anti abi oktoober 2023 – märts 2024, kui vabariiklased olid abi jätkamise vastu ning poole aasta jooksul tuli USA-lt abi ainult 1,7 miljardi dollari ulatuses.

Selles kontekstis on huvitav märkida, et vabariiklased muutsid oma lähenemist peale seda, kui Trump nägi, et pikemas perspektiivis võib selline tegutsemine vähendada tema võimalusi tagasi valitud saada, sest toetus Ukraina aitamiseks oli USA-s siis ja on ka praegu märkimisväärne. Kõige suurem oli USA abi 2024. aasta lõpus. „Tänu“ vabariiklaste hilisele ärkamisele kaotas Ukraina nii Avdiijivka kui ka küllalt arvestatava osa territooriumist linnast lääne pool, aga halvimast päästsid neid droonid.

Pekhno andmetel on samal ajal Euroopa riigid toetanud Ukrainat 132,5 miljardi dollariga ning see abi on läbi sõja-aastate olnud küllaltki stabiilne.

Kui viimastel päevadel on meedias päris tihti kasutatud Ukraina kontekstis isegi sõna „reetmine“, siis tegelikkuses oli Trumpil juba varem võimalik peatada sõjalise abi andmine Ukrainale, aga seda ei tehtud, sest sõja algusest saadik on USA olnud Ukraina liitlane ning Trump võib vaadata asja ka ärilisest aspektist ehk kui nad on nii palju investeerinud, siis sõjalise toetuse lõpetamine oleks kokkuvõttes nö äriliselt kehv otsus, mis pealegi näitaks ka Trumpi ajaloolises plaanis halvas valguses, sest Israeli analüütiku Igal Levini sõnul saaks seda vaadata kui isegi sõjas Venemaa poolele üleminekut ja tema sõnul puudutaks täpselt samas võimalikku Starlinki kasutamise piiramist vahetus rindejoone läheduses.

Starlinki teemat kommenteerisid nii Defence Express kui ka Ukraina elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestnõi. Defence Expressi andmetel kasutab Ukraina armee Starlinki alates 27. veebruarist 2022 ja hoolimata vahepealsetest vaidlustest selle teenuse kasutamise osas Krimmi suunal on see teenus olnud Ukraina armee jaoks väga oluline, sest see on toiminud. Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul on Ukraina armee käsutuses hetkel kümneid tuhandeid Starlinki terminale, kusjuures suure osa nende kasutamiseks on sõlmitud erinevate Ukraina toetajariikidega kommertslepingud tasuga 120 dollarit kuus terminaali kohta, mistõttu saavat Beskrestovi sõnul Starlink Ukrainast rohkem tulu kui ülejäänud Euroopast kokku, lisaks on see ka olnud teenusele suurepäraseks turunduseks.

Starlinki poolt pakutavad teenuse lõpetamine ei oleks Beskrestnõi sõnul Ukraina armee jaoks katastroofiks, sest näiteks Kurski oblastis nad seda teenust kasutada ei saa, aga saavad ka küllalki edukalt hakkama. Tema sõnul mõjutaks see otsus kõige enam sihtimist ja suurte droonide kasutamist, aga Ukraina kohaneks ka selle nö uue reaalsusega nende jaoks.

USA poolt antava relvastuse kontekstis tõi Ukraina erusõjaväelane Arty Green välja, et kui Bideni ajal olid erinevad piirangud USA-lt saadud relvastuse kasutamise osas, siis nüüd olevat need maha võetud. Tema sõnul saavad pikemas perspektiivis sõja jätkumise korral Euroopa riigid piiranguteta edasi osta relvastust USA-st ja seda Ukrainale üle anda.

Aserbaidžaani sõjaline ekspert Agil Rustamzade heitis tagasipilgu sõja-aastatele. Tema sõnul on jõutud nüüd olukorda, kus kummalegi poolele niipea selget võitu ei paista, sest lahinguväljal ei suuda kumbki pool teist nii palju mõjutada, et see oleks sunnitud kapituleeruma. Rustamzade on sõja algusest peale rääkinud, et Ukraina peab rohkem droone kasutama ning sõja kolmanda aasta lõpuks on tema sõnul droonid sõjapidamist väga suures osas muutnud.

1. Droonid on mõlemalt poolelt efektiivsed soomustehnika vastu, mistõttu on järjest keerukam soomustehnikat kasutada, aga klassikalistel nö suurtel läbimurretel on nn soomustehnika löögirusikatel olnud kandev roll.

2. Jalaväerühmade arvuline suurus on järjest kahanenud, mistõttu on nende vastu suurtükkide kasutamine järjest vähemefektiivne. Kui sõja esimesel poolel tekitati vastasele kaotusi elavjõus 80% ulatuses kaudtulega (suurtükid, miinipildujad, mitmikraketiheitjad), siis nüüd hävitatakse droonidega rohkem kui 50% tehnikast, elavjõu surmadest ja haavatasaamistest on 80%-i droonide poolt tekitatud.

3. Kuigi Venemaa domineerib sõjalennukite ja rakettide kasutamise osas, siis on pikamaadroonid jõudude vahekorda muutnud, mis võimaldab praegu Ukrainal selles osas isegi ülekaalus olla, sest Venemaa territoorium on väga suur ja kõigi oluliste objektide juurde nad õhukaitsekomplekse paigaldada ei suuda.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

4. Droonid on eriti viimase aasta jooksul vähendanud suurtükkide rolli. Rustamzade sõnul vähenes suurtükkide roll Ukraina armee jaoks juba 2023. aasta teises pooles, kui USA peatas sõjalise abi saatmise ning Venemaa poolt suurtükkidest tehtud laskude osas oli neil vahepeal isegi ülekaal 10:1. Nüüdseks olevat see vahe kahanenud 2:1 peale ja osades rindelõikudes on saavutatud isegi pariteet. Kuna Venemaa armeel on iseliikuvad suurtükid sisuliselt otsas, on nad sunnitud kasutama rohkem järeleveetavaid haubitsaid, mis aga on osutunud droonide ajastul droonidele lihtsateks sihtmärkideks, sest nende teisaldamine võtab liiga palju aega.

Lisaks on Ukraina kasutusele võtnud suunamikrofonidega varustatud droonid ehk kui väga hästi maskeeritud järeleveetavast haubitsast tehakse lask, siis mitme mikrofoniga droonilt saadud andmete põhjal määratakse lasu teinud suurtüki suund ja droonid lendavad kohale ning üldjuhul leidavad suurtüki üles küllaltki kiirelt. Sellised droonid asendavad kalleid radareid, mis on Venemaa jaoks prioriteetsed sihtmärgid.

5. Rustamzade sõnul liugpommid osutunud Venemaa armee jaoks nö päästerõngaks, mis üldse veel võimaldab neil pealetungi arendada, sest neil on nii lennukeid kui ka vanasid lennukipomme, millele nö antakse tiivad. Tema sõnul Venemaa poolelt tegeletakse pidevalt tootearendusega ning seetõttu on muutunud liugpommid täpsemateks ja suurenenud on nende lennu-ulatus, mistõttu saavad Venemaa lennukid liugpomme järjest kaugemalt rindejoonest visata. Vastumeetmena nägi Rustamzade kõige perspektiivikama variandina Venemaa liugpommide radarite abil avastamist, peale mida hävitatakse liugpommid kõrgtehnoloogiliste õhutõrjekahuritega. Rustamzade sõnul üritab Ukraina armee vähendada Venemaa liugpommide mõju, kasutades rohkem manööverkaitset.

Ukrainal armee saab tänavu igas kuus vähemalt 200000 drooni, millest väga suure osa moodustavad rallidroonid. Droonide tootmismahud kasvavad pidevalt ning lähikuudel peaks hüppeliselt kasvama ka valguskaablit kasutavate rallidroonide arv. Riiklikult investeeritakse tänavu Ukrainas droonidesse rohkem kui 1,11 miljardit dollarit, aga sellele lisanduvad erasektori poolt armeele üleantud droonid.

Natuke ka olukorrast rinnetel.
Ukraina põhja- ja ka idaosas on olnud küllaltki krõbeda külmaga ilmad, mis Vassil Pekhno sõnul on Ukraina armee jaoks kasuks tulnud Pokrovske suunal, samas kui Venemaa on sellest rohkem võitnud Kurski oblastis ja Kupjanskist põhja pool, kus saab tehnikaga nüüd üle jõgede sõita.

Pokrovske suunal tegi Ukraina armee edukad vasturünnakud Datšenske ja Lisivka vahel, kus nad võtsid enda kontrolli alla tagasi territooriumi 4,2 kilomeetri laiusel ribal. Ukraina sõjaväelaste sõnul on nad suutnud Selidovest lääne pool toimima saada nö surmatsooni (kill-zone), kus kogu vastase tehnika hävitatakse ning külma ilmaga on Venemaa sõjaväelased sunnitud jala käima üle kümne kilomeetri ja isegi rohkemgi. Kuigi Venemaa armee üritavat Selidove suunda koguda vägesid, et proovida arendada pealetungi Pokrevskest lõuna pool lääne suunal, siis hetkel see pole neil õnnestunud.

Kurahhivi nö taskust on aga Ukraina armee suures osas taandunud viimaste päevade jooksul ja nad üritavad rinnet pidama saada Kostjantinoopoli juures ning lahingud jätkuvad ka Ulakli juures. Ukraina armee jaoks on väga oluline pidama saada vastase edenemine põhja pool Andriijivka juures pikki kõrgustikku lääne poole.

Venemaa z-kanal Kremljovskaja tabakerka kurtis, et taaskord edastati nende suurele juhile ja õpetajale valeandmeid Kurski oblasti toimuva suhtes, mille peale Putin väitis, et Venemaa armee 810. brigaad olevat Ukraina kaitsest Žuralivka juurest läbi murdnud ja jõudnud Sumõ oblastisse. Ukraina poolelt edastati aga video sellest nö läbimurdest, mis seisnes kahe Venemaa soomusmasina miini otsa sõitmises, peale mida nad piiri ei suutnudki ületada.

Küll aga edenesid Venemaa üksused Sverdlikovos ning seeläbi lähenesid nad sellelt suunalt Sumõt Sudžaga ühendava maanteeni, siis oli ka enne seda edenemist Venemaa rallidroonide pidevate rünnakute all, aga nüüd võib olukord selles osas veelgi keerulisemaks muutuda.

Kurski oblastis sõdivad põhjakorealased olevat nüüd täiendava väljaõppe läbinud, mistõttu on omaks võtnud Venemaa armee taktika ning sõdivad nad väiksemate jalaväegruppidena, kus on varasema 50+ asemel 10-15 inimest. Kokkuvõttes oluliselt rohkem peavalu Ukraina armee jaoks, lisaks kasutavad põhjakorealased nüüd ka tankitõrjevahendeid Bulsae-4.

Esmaspäeval, vabariigi aastapäeval kirjutan tagasivaate kolmele sõja-aastale, mille jooksul olen iga päev materjali kogunud, mille baasilt ülevaateid kirjutada.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING