Palju kõneainet nii Ukraina kui ka Venemaa sotsiaalmeedias on pakkunud informatsioon Põhja-Korea sõjaväelaste võimaliku osalemise kohta Ukraina vastu peetavas sõjas. Ukraina jaoks on see suurepärane võimalus laiemat infooperatsiooni läbi viia, sest on äärmiselt keeruline kontrollida edastatud info paikapidavust, aga saab näidata, et Venemaa armee on nii nõrk, et nad pole võimelised oma jõududega Ukrainast jagu saama, mistõttu tuleb paariariigist abiväge kutsuda.

Ukraina meedias avaldati Ukrainaska Pravdas materjal, mille nad olevat saanud läbi Ukraina luure ning selle kohaselt olevat Venemaa 11. brigaadi koosseisus moodustatud põhjakorealastest pataljon, mis jälgede segamiseks olevat nimetatud Burjaatia pataljoniks ning väljaõppe käigus Kurski oblastis olevat põgenenud 18 põhjakorealast, keda nüüd mööda metsi taga otsitavat. Tuleb tunnistada, et minu jaoks kõlab see kõik väga kummaliselt, aga samas selle info paikapidamist ka välistada ei saa.

Pigem võib küsida, et miks peaksid Putin ja Põhja-Korea diktaator üldse sellele teele minema, sest mõlema jaoks on see tee seotud suurte riskidega. Putini jaoks on peamine risk näida nõrgana, nii siseriiklikult kui ka välismaailma silmis. Riik, kes nimetab agressiooni sõjaliseks erioperatsiooniks ning kus meedia on kogu sõja jooksul rääkinud, et Ukraina armee on nõrk ja ukrainlastel puuduvat motivatsioon sõdimiseks, on sunnitud appi kutsuma sõjaväelasi riigist, kellesse ka Venemaal veel mitte eriti ammu suhtuti samuti kui paariasse. See oleks alandav ja seda on selgelt väljendatud ka z-kanalites, kuigi seal leidub ka neid, kelle arvates oleks see alandav jah, aga ikka parem, kui mitte midagi.

Teine probleem Putini jaoks oleks otseselt teise riigi kaasamine sõjapidamisse Ukrainas, see muudaks nö sõja konfiguratsiooni, sest siiani on mõlemalt poolt kasutatud teistest riikidest tulnud eraisikuid, aga sellega on kõik ka piirdunud. See seaks halba valgusse ka Hiina, sest levinud arvamuse kohaselt on Põhja-Korea Hiina jaoks selline keti otsas olev mitte just kõige arukam koer, kes peremehe käsu korral haugub kõvasti ja häirib naabreid, aga sellega asi ka piirdub. Laskemoona saatmine Põhja-Koreast Venemaale ei saanud tulla ilma Hiina vaikiva heakskiiduta ning täpselt sama puudutaks ka Põhja-Korea üksuste sõtta saatmist Ukrainasse. Ka ei muudaks isegi 3000 põhjakorealase kasutamine rünnakutel suures pildis eriti midagi, arvestades selle sõja mastaape.

Põhja-Korea diktaatori jaoks aga on suur risk selles, et nende riigist saadetud sõjaväelased ei saaks lahinguväljal hakkama, aga selle diktatuuri jaoks on müüt nende võitmatust sõjaväest sama oluline, kui oli Venemaa armeel enne sõda Ukrainas jutud analooge mitteomavatest relvasüsteemidest. Põhja-Korea diktaatorile sobiks, kui nende üksused toimetaksid tagalas, kuskohast saaks teha ülistavaid reportaaže, aga Putinil on vaja kahuriliha. Ka väljuks Põhja-Korea senisest nö mängust, kus nad lärmavad kõvasti, aga sellega kõik piirdub, Venemaa otsese abistamise korral halveneks nende rahvusvaheline positsioon veelgi.

Kokkuvõtvalt – minul on keeruline uskuda, et põhjakorealased reaalselt lahingutes osalema hakkavad, samas ei välistaks ma osade nende üksuste väljaõpet Venemaal.

Veebiväljaande BRIEFLY andmetel olevat Venemaa armee juhid nördinud Lukašenka käitumisest, kes kõigiti põiklevat kõrvale Valgevene sõjaväelaste kasutamisest Venemaa sõjas Ukraina vastu. Jah, sõda algas Venemaa üksuste rünnakuga Valgevene territooriumilt ja Valgevene on andnud oma ladudest Venemaale nii laskemoona kui sõjatehnikat, aga oma armee kasutamisest ta on hoidunud ja eks ole teada ka põhjus – lisaks veelgi suurema rahvusvahelise isolatsiooniga koos selguks, et Valgevene üksustest ei oleks Ukrainale vastast ning kui Valgevene peaks alustama rünnakuga Ukraina territooriumile, oleks see Ukraina armeele suurepäraseks võimaluseks teha edukas vasturünnak riiki, kus tõsiseltvõetavat kaitset poleks ning see võiks Lukašenka jaoks kokkuvõttes lõppeda väga kurvalt.

Mitmedki analüütikud on arvanud, et Venemaa üritas teha Valgevenest endale samasuguse keti otsas kurjalt klähviva koera, nagu on Põhja-Korea Hiina jaoks, aga Venemaa jaoks on osutunud probleemiks see, et koera asemel on keti otsas hoopis rebane, kes mõnikord ka natuke üritab haukuda, aga peamiselt tegeleb mõtlemisega, kuidas oma toitja käest oma nö töö eest võimalikult palju head sööki saada ning siiani on see ka suurepäraselt õnnestunud.

Täna öösel toimus Venemaa suur droonirünnak, milles osales Ukraina meedia andmetel 136 Shahed-tüüpi drooni, aga väga kõnekas oli olukord seisuga kell 7.30 hommikul – alla tulistatud 51 drooni, 61 drooni sunniti maanduma elektroonilise sõjapidamise vahendeid (EV) kasutades, kaks drooni lendas Venemaa suunas ning tervelt 20 drooni tiirles veel taevas ehk siis nad kukuvad alla siis, kui kütus otsa saab. Ukraina kasvanud võimekus EV vallas on selgelt näha.

Olukord rinnetel.
Kurski oblasti osas on viimase päeva jooksul kõige rohkem kõlapinda saanud hoopis Rõlski rajoonis maanteele paigaldatud nö draakonihambad, mis on põhjustanud omajagu avariisid. Alguses hakati z-kanalites nende paigaldamises süüdistama Ukraina luurerühmasid, aga leidus ka natuke teravama mõistusega isikuid, kelle sõnul mitmetonniste draakonihammaste paigaldamine sellisel kujul tee peale nõudis eritehnika kasutamist ning nende arvates oli vähetõenäoline, et seda said teha ukrainlased, pigem oli see ikka Venemaa enda poolne tegutsemine, lihtsalt päevavalgelt neid draakonihambaid paigaldades ei tuldud selle peale, et drooni ajastul sõidavad masinad pimedas võimalikult suure kiirusega ja minimaalse valgusjõuga esituledega, mistõttu rohkem kui sajakilomeetrise tunnikiirusega sõitva masina juht suudab takistust märgates parimal juhul masina suunata teisele sõidurajale, aga ka seal on kümnekonna meetri pärast teine rida draakonihambaid ja ikka toimub kokkupõrge.

Venemaa z-kanal Troika kirjutas, et lühikese aja jooksul olevat nende draakonihammaste otsa sõitnud masinates surma saanud lausa 40 Venemaa sõjaväelast, aga neid andmeid on keeruline kontrollida ning minu enda jaoks kõlavad need ikka päris uskumatult suured, aga ilmselgelt on Venemaa armeel selles osas probleem tekkinud ning kui nad edaspidi sõidavad öösiti aeglasemalt, on nad Ukraina rallidroonidele oluliselt kergem nö saak.

Kurski oblastis on Ukraina vägedel peale Venemaa vasturünnakut õnnestunud taastada logistika, aga sõjapidamist segab järjest rohkem alanud sügisene vihmade periood. Venemaa varasem pealetung toimus ida suunal mööda oru põhja, kus olevat ka enne vihmasid olnud maa vett nii täis, et ukrainlaste sõnul tuli peale paari labidatäit vesi vastu, mistõttu polnud võimalik kraave kaevata.

Kindlalt väljakujunenud rindejoont ei ole, päris suur territoorium on nö hallis alas, kus olukord muutub tihti, mõlemalt poolt üksused manööverdavad, mis annab Ukraina sõjalise analüütiku Aleksander Kovalenko sõnul nende üksustele parema võimaluse ära kasutada oma trumpe, samas vähendades Venemaa trumpide mõju ehk siis Ukraina dessantväelased saavad teha seda, milleks nad on väljaõppe saanud, samas ei Venemaa liugpommid ega suurtükid ei oma suurt efekti olukorras, kus vastane manööverdab.

Ukraina sõjaväelaste sõnul on neil muidu ka droonide osas Kurski oblastis suur ülekaal, aga järjest suuremat peavalu pidavat põhjustama Venemaa optilise kaabli otsas olevad droonid, mis pidavat lendama isegi suuremas männimetsas ning peale lehtede langemist muutuksid need oluliselt suuremaks probleemiks ka lehtmetsades.

Ägedad lahingud on viimastel päevadel toimunud Ukraina kontrolli all oleva Martinivka juures, kus Ukraina kaitse on siiani pidanud.

Ukraina poolelt avaldati video Venemaa soomuskolonni hävitamisest Žuralivkas Belgorodi oblastis, mis asub Ukraina piirist paari kilomeetri kaugusel. Hetkel on selle sündmuse ümber infomüra palju, sest pole teada, kas Ukraina üksused on sealt suunalt Venemaa territooriumile liikunud või mitte, aga Venemaa armee tehnikat pandi põlema omajagu ning see on kõige tähtsam.

Luganski rindel Venemaa üksused Pišanne suunal veel ainult mõne kilomeetri kaugusel Oskili jõest ning seetõttu hakkasid Ukraina võimud inimesi evakueerima nii Kupjanskist kui ka sellest ida pool olevatelt Ukraina armee kontrolli all olevatelt territooriumitelt, sest pideva Venemaa poolse tulistamise tingimustes ei ole võimalik tagada elanikele kütteperioodiks ei sooja ega elektrit, lisaks ka segavad rinde lähedal olevad elanikud kaitse korraldamist. Lõuna pool olevast Borovast aga evakueeritakse lastega perekonnad, teised võivad veel oma kodudesse jääda.

Siverski suunal on Ukraina üksustel keeruline olukord Bilohorivka juures, sest Venemaa ründab suurte jõududega, aga seni on kaitse pidanud.

Donbassis suutis Venemaa edeneda Toretskes, aga Ukraina omakorda võttis vasturünnakuga natuke maad tagasi. Pokrovske suunal edenes Venemaa natuke Selidovest nii põhja kui lõuna pool.

The Times’is kirjutas Tom Ball lahingutest Kurahhove suunal, kus Ukraina sõjaväelastel on äratus kell kolm hommikul, sest iga päev on Venemaa armee kõige aktiivsemad pealetungikatsed ajal, kui hakkab valgeks minema, sest siis on Ukraina poolt kasutatavate rallidroonide efektiivsus kõige madalam. Lisaks teevad Venemaa sõjaväelased ukrainlaste positsioonidelt 300 meetri kaugusel asuvate puudeviirgude juures suitsu, et see koos varahommikuse uduga võimaldaks edukamalt peale tungida.

Ukrainlased kasutavad kuulipildujaid ja kaudtuld ning kui kella kuueks udu ja toss hajuvad, on niigi kuumaastikuna mõjuv territoorium uusi Venemaa sõdurite laipasid täis.

Ukraina sõjaväelaste sõnul kordub see iga päev ning Venemaa poolelt saadetakse nn hakklihamasinasse vähese ettevalmistusega sõjaväelased, kellest neil pole kahju ilma jääda, samas kui Ukraina armee on ikkagi sunnitud kasutama nende hävitamiseks laskemoona ning et ukrainlaste positsioone tulistatakse ka Venemaa suurtükkidest, on ka nende hulgas nii hukkunuid kui haavatuid. Ukraina sõjaväelaste sõnul on ka neil probleeme elavjõuga, suve jooksul saadeti küll täiendusi mitmel korral, aga lisandunud sõjaväelaste motivatsioon pidavat olema tunduvalt madalam kui neil, kes tulid veel eelmisel aastal.

Lõunarindel oli Venemaa armeel edenemine Prijutnest lääne poole.

Droonidest ka natuke. Elektroonikaekspert Serhii „Flash“ Beskrestovi sõnul on meedias omajagu segadust selle osas, et kuidas oleks võimalik vastase droonide juhtimiseks kasutatavaid sagedusi võimalikult efektiivselt maha suruda. Beskrestovi sõnul ei olegi võimalik ühegi seadmega määrata, mis sagedust kasutatakse droonide juhtimiseks, sest droonid ise edastavad ainult videosignaali ning kuigi hetkel veel kasutatakse tema sõnul rohkem kui 95% Venemaa rallidroonide juhtimiseks nö standardsagedusi ja nende sageduste mahasurumiseks paigaldatud EV vahendid on efektiivsed, on siis ka droone, mida juhitakse teistel sagedustel ning ei olevat mõeldav ehitada mobiilset EV süsteemi, mis suruks maha kõiki sagedusi, see oleks suur, kallis ning kohmakas kasutada.

Kyiv Postis ilmus artikkel, mis kirjutas edusammudest nn tehisaru kasutatavate droonide kasutamisel. Luuredroon SAKER kasutab lisaks GPS-le juhtimiseks inertsiaalset juhtimissüsteemi, mis võimaldab luuredroonil edukalt tegutseda ka vastase tugeva EV piirkonnas ning droonide töö aluseks olevat mudelit on treenitud andmetega, mis võimaldavad droonil lisaks sõjatehnikale ära tunda ka näiteks Venemaa armee sõdureid.

Kui algaja droonioperaatori droonirünnakute edukuse määr pidavat olema 10% ja kõige parematel droonioperaatoritel kuni 50%, siis tehisaru kasutavate rallidroonide osas olevat jõutud efektiivsuse osas lausa 80%-ni. Siin tekivad ka eetilised dialemmad ehk siis kas võib ikka kindel olla selles, et droonid ründavad ainult Venemaa armee sõjaväelasi. Kui aga Venemaa sõjaväelased panevad selga nö erariided, mis siis saab?

Ka on teoreetiline oht, et need droonid suudetakse üle võtta õhus vastase poolt ning pole välistatud, et keerulises olukorras võtab tehisaru vastu nö valesid otsuseid. Ometi on Ukraina poolel tehisaru kasutavate droonide areng olnud viimasel ajal väga kiire ning juba niigi head tööd tegevaid mudeleid treenitakse järjest lisaks uute andmetega veelgi paremateks. Selles sõjad edukaks olemiseks peab Ukraina olema vastaselt tehnoloogiliselt parem ning sellised droonid on üheks selliseks trumbiks.

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Märkmed: