Nädalavahetusel toimus nii mõndagi nii rinnetel kui väljaspool seda. Suurelt üldistades saab öelda, et Ukraina jätkab põhja pool seal, kus asjad on pooleli ehk siis tegevus eesmärgiga vabastada eduka vasturünnaku järgmise faasina Harkivi oblast täielikult ning sealt edasi jätkata Luganski oblasti vabastamisega. Peale Izjumi vabastamist oli omajagu infomüra Ukraina võimalike edenemiste kohta. Kupjanskis oli hävitatud sild, mis ühendas linna lääne- ja idaosa, seega puudus Ukrainal võimalus seal rasketehnikaga edasi liikuda. Siiski oli võimalik sillast üle pääseda jala ja seda võimalust ukrainlased ka kasutasid, aga need olid pigem luure eesmärkidel tehtud käigud, et saada parem ülevaade vaenlase positsioonidest. Selgus, et seal piirkonnas on vähe Venemaa armee üksusi, mis oli selgeks indikatsiooniks, et Venemaa ei plaani kaitset rajada ülespaisutatud Oskili jõe idakaldale. Täpselt samamoodi käisid ukrainlaste luurerühmad Borovas, aga suuremat sillapead ei saanud seal luua, sest polnud võimalik rasketehnikat üle veekogu tuua.

Selle nädalavahetuse ajal aga suutsid ukrainlased teha Kupjanski piirkonda pontoonsilla ning viia rasketehnika Kupjanski idaosasse, luues sinna sillapea, mille baasilt saaks edasi liikuda itta. Laekunud info kohaselt on Venemaa loomas kaitseliini joonele Troitsk-Svjatove-Rubežne. Samal ajal on Ukraina seal edenemas ka lõuna suunalt, nii on jõutud Limanini lõunast. Sõjaväelise eksperdi Roman Svitani sõnul on Ukraina eesmärgiks liikuda Limanist kirdes asuvast Jarovast itta, peale mida oleks Limani kaitsvatel vaenlase üksustel suur oht kotti jääda ja nad peaksid lahkuma. Samal ajal on viimastel päevadel Ukraina üksused liikunud Bilohorovkast itta (koht, mida Venemaa üksused üritasid kuulsusetult omal ajal forsseerida) ja lähenevad Lõssõtsjanskile. Venemaa armeel on probleemid isikkooseisuga ning seega nad tänaste teadmiste kohaselt Luganski oblastisse täiendavat abi ei saada. Ja reaalses elus on asi veel kummalisem - Venemaa on kuhjanud arvestatava osa oma jõududest Donetski suunda, et seal üritada pealetungi ukrainlaste poolt tugevalt kindlustatud Bahmuti ja Avdiijvka suunal, kaotades seal palju sõdureid ja tehnikat, samal ajal kui on oht, et Ukraina võib võtta tagasi enamuse Luganski oblastist ja jõuda nii okupeeritud Donetski oblasti territooriumini ka põhjast. Miks Venemaa nii tegutseb, sellele ei oska eriti keegi mõistlikku seletust anda, ainukese variandina kõlab, et Putin vajab hädasti mingitki edu ja näiteks väga suurte ohvrite hinnaga äravõetud Bahmut võiks olla propagandamasinale mahlakaks kondiks, mida eetris närida. Osad eksperdid on ka arvamusel, et Venemaa on juba teinud otsuse, et Luganski oblastit nad ei suuda olemasolevate jõududega kaitsta, aga et tuleb pidada kaitselahinguid koos aeglase taandumisega, et vältida sõjatehnika ja isikukoosseisu kaotust. Seda piirkonda tasub tähelepanelikult jälgida, seal võib nii mõndagi lähimal ajal juhtuda.

Omajagu juttu on olnud ka Hersoni läänekaldal toimuvast. Eriti Hersoni linna suunal on Ukraina vägedel raske, sest seal on niisutuseks tehtud kanalite süsteem, mis väga oluliselt raskendab Ukrainal rasketehnika kasutamist, samas kui Venemaa üksused on seal pikema aja jooksul loonud korralikud kaitseliinid. Hästikindlustatud positsioonide ründamine tähendaks suuri kaotusi Ukraina jalaväelaste hulgas, lisaks on seal Venemaal piisavalt lahinguvõimelisi üksusi, mis võimaldavad kaitseliine hästi kaitsta. Ukraina taktika on seetõttu eeskätt logistika halvamine (nädalavahetusel uputati näiteks praam koos 60 sõjaväelase ja 5 ühiku soomustehnikaga) ja kaitsjatele surve avaldamine, et nad kasutaksid ära oma laskemoonavarud. Kõige keerukam ongi pealetung vahetult Hersoni juures, samas Suhhoi Stavoki juurest on Ukraina üksused liikunud omajagu kilomeetrid edasi lõunasse, Berislavi suunas. Venemaa kaitseliini kiiret kokkukukkumist on ka sellel suunal raske ette näha, aga Ukraina liigub seal vaikselt edasi.

Zaporižžja suunal on hetkel suhteliselt kõige vaiksem, Venemaa on koondanud sinna palju üksusi, sest nad kardavad Ukraina pealetungi ning nn Krimmi koridori hoidmine on nende jaoks ülimalt oluline. Ukraina jaoks on samas mõistlik kommunikeerida, et nad plaanivad just seal pealetungi, see sunnib Venemaad oma üksusi seal hoidma ja nii ei saa neid kasutada mujal, mistõttu on Ukrainal eeskätt Luganski oblastis kergem. Ja meeldib see paljudele siis või mitte, aga vabastatud maa-ala suurus on Ukraina toetajate jaoks väga oluline ning Luganski oblasti kaotamine võib ka Venemaal käivitada protsessid, mis Putinile kohe üldse ei meeldi.

Izjum. Linn, mille elanikkond oli enne sõda 50000, aga nüüd on seal veel alles 10000 inimest. Linn, mida Venemaa pommitas nii aktiivselt (sh 450 raketilööki), et 80% hoonetest on kas hävinud või muutunud elamiskõlbmatuteks. 1000 surnut, kellest paljusid oli enne surma ka piinatud. Inimesi, eriti mehi, tapeti tänanatel ka lihtsalt seetõttu, kui nägu ei meeldinud Venemaa armee sõduritele. Nii olid mehed seal kuude kaupa korterites, naised käisid väljas ainult äärmise vajaduse korral. Kõikjal toimus marodööritsemine, väidetavalt oli palju peksmisi, vägistamisi. Tõeline õudus maa peal, mida nad ise nimetavad russki mir'iks. Venemaa üksuste põgenemine Izjumist tõi aga Venemaale ootamatud probleemid, sest nüüd on sinna üle maailma kokku sõitnud sajad ajakirjanikud ja kui ajakirjanikud on haudade lahtikaevamise juures, kuskohast leitakse kinni seotud kätega Ukraina sõjaväelasi, kellele on kuul kuklasse lastud, siis ei saa seda kuidagi võltsinguks nimetada, isegi kui väga tahaks. Harkivi operatsioon koos Izjumi sündmustega muutis palju hambutumaks Putini katse aktiviseerida Euroopas oma mõjuagendid, kelle ülesanne oli rääkida kogu Euroopa eelseisvast ärakülmumisest.

Nagu alandusest Harkivi oblastis veel vähe oli, järgnesid löögid ka Samarkandis. Kesk-Aasia on libisemas Venemaa mõju alt Hiina mõju alla, Armeenia sai teada, et Venemaa reetis neid ja et see Venemaa eestvedamisel loodud nö anti-NATO on ainult hulk tühje lubadusi, reaalses elus neid keegi ei kaitse, sest Venemaa võitlusvõimelised üksused on Ukrainas. Kuna USA-s on väga mõjukas armeenlaste kogukond, siis tuli Armeeniasse hoopis Nancy Pelosi ja see oli järjekordne hoop Putinile.

Omajagu huvitavat toimub ka Venemaal. Nii olid propagandistid marus, et Venemaad ei kutsutud Suurbritannia kuninganna matusele ja siis nad üritasid oma peremehele truudust välja näidata. Aga ka siin suutsid propagandistid halvas mõttes üllatada, nii näitas Olga Skabeejeva oma saates aastast 1899 pärit filmilõiku, kus Prantsuse kolonisaatorid Aasias viskasid lastele raha, aga Skabeejeva jutu järgi oli see Elizabeth II, kes aja sündis alles 27 aastat hiljem. See oli nii üle võlli suur vale, et kurjaks said isegi paljud Putini toetajad, aga kui samad inimesed usuvad jutte hanedest kui biorelvadest, siis huvitav jah, miks selline lennukas vale peale ei läinud. 🙂

Nukralt läks teisel tuntud propagandistil, Kisseljovil, kellel põletati Krimmis maha kaks autot. Ja nagu hädadest veel vähe oleks, esines Venemaa legendaarne laulja Alla Pugatševa avaldusega, kus ta palus ennast ka tunnistada välisagendiks, sarnaselt tema abikaasale. Lisaks oli seal veel jutu mõttetult surevatest venemaalastest, kes on Ukrainas illusioorsete eesmärkide saavutamise nimel ja seetõttu muutuvat Venemaa ärapõlatuks (izgoi) muu maailma poolt. Loomulikult oli kohe propagandist Solovjov (kes muide sai ka nö pasunasse vahepeal ja oli sunnitud ülestaotud näoga saadet juhtima) valmis lahingusse minema Alla Borissovna vastu, aga Allotška peamised toetajad on naised vanuses 35+ ehk siis needsamad, kes on ka ühed suurimad Putini toetajad. Näis, kuidas Kreml selle olukorra lahendab, lauljanna nö tühistamine võib anda soovitule vastupidise eesmärgi.

Lõpulause tuleb seekord Soomest, piiri äärest, kus kuuldavasti on Venemaa turistid hakanud enne Venemaale sisenemist raha (eurosid) maha matma, sest nad ei taha valuutast piiri peal ilma jääda. Kas rahapuud ka seetõttu seal kasvama hakkavad, ei oska öelda.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING