Eelmise ülevaate lõppu kirjutasin lühikese lõigu raketirünnakust Ukrainale, aga antud hetkel oli infot vähe ja üldjuhul kulub mitu päeva, enne kui selguvad rünnakutega seotud täiendavad asjaolud. Tunnistan ausalt, et minul oli alguses keeruline uskuda, et seekord murdsid Venemaa tiibraketid H-101 Kiievi ešeloniseeritud õhukaitsest läbi, aga hilisema info põhjal saab öelda, et seekord nii juhtus. Seni oli Kiievi õhukaitse töötanud väga hästi ja tegelikult oli see omamoodi ime, et varem rakette läbi ei tulnud, sest õhukaitsel on keeruline alati 100% edukust rakettide allatulistamisel garanteerida.

Ballistiliste rakettidega sai Kiievi õhukaitse ka seekord hakkama, samas suutis Venemaa armee seekord eri tüüpi rakettide üheaegse väljalaskmisega Kiievi õhukaitse viia olukorda, kus Kaspia merelt välja lastud, Tšernigivi ja Sumõ oblastitest Ukraina õhuruumi tunginud H-101 tiibrakettidest osad lendasid takistamatult Kiievisse ning on olemas ka video, mis näitab lühikese aja jooksul nelja raketi lendu ja plahvatust Kiievis. See oli esimene kord, kus Kiievi õhukaitse jäi sellisel kujul hätta ning loomulikult üritasid analüütikud leida seletust olukorrale, kus ballistiliste rakettidega saadi hakkama, aga õhukaitse jaoks lihtsamad sihtmärgid, tiibraketid, lendasid sihtmärkideni.

Ukraina õhujõudude kõneisik Juri Ignat nimetas põhjustena Venemaa poolset tiibrakettide moderniseerimist, mistõttu need lendavat veel madalamalt kui varem, lisaks kasutavat soojuspeibutisi. Soojuspeibutistest H-101 kontekstis kirjutasin ise juba eelmise aasta alguses ning madalal lendamine ongi tiibrakettidele omane. Ukraina armeele tõsine analüüsi koht ning täpselt sama käib ka NATO kohta, sest Ukrainas omandatud kogemusi kasutab Venemaa vajadusel ka tulevikus.

H-101 raketid on päevavalguses lennates täpsed, sest rakett võrdleb maapinna elemente enda mälus olevate kaartidega ning sellise raketi lendu EW vahenditega pole võimalik mõjutada. Nüüd teadaolevad rakettide sihtmärgid Kiievis olid sõjatööstusettevõte, erakliinik ADONIS ja lastehaigla Ohmatdet (lühend, tõlkes „Emade ja laste kaitse“).

Õhukaitse tööd rakettide lennu lõppfaasis märgata ei ole, seega lendasid nad eelnevalt programmeeritud sihtmärkide suunas ning kahe meditsiiniasutuse rünnak moodustas selge mustri, see oli tahtlik, selge sihiga rünnak. ADONIS-e puhul saab juba nimest tuletada, et selle erakliinikute võrgustiku üks peamisi tegevussuundi oli viljatusravi ja Ohmatdet on lastehaigla Ukrainas, kuhu tulevad üle riigi ravile kõige raskema diagnoosiga lapsed, seal toimub nii laste vähiravi kui ka dialüüsi tegemine. Lapsed, kellele saatus on juba elu alguses õlule asetanud ebaõiglaselt suure ja raske koorma.

Venemaa armee lastud raketi haigla tabamine on korraliku kvaliteediga videos nähtav ning seal on selgelt äratuntavad H-101 spetsiifilised detailid, eriti mootori osa ning juba on leitud sündmuspaigast ka raketi H-101 detaile. Venemaa ei oleks Venemaa, kui ta ei hakkaks kohe valetama, sest see on nende ühest kolmest suurest traditsioonilisest väärtusest (3V), mida okupatsiooni ajal ka Eestisse ida poolt toodi, need on siis valetamine, varastamine ja vägivald.

Venemaa poolt tehti videost stoppkaader, seda töödeldi nii, et see paistaks välja nagu NASAMS õhutõrjekompleksist välja lastud AIM-120 AMRAAR rakett ning Venemaad ei häirinud üldse see lisafaktike, et AIM-120 lõhkepea kaalub ainult 20 kilogrammi ehk siis sellise raketi plahvatus suurele hoonele tõsiseid kahjustusi ei teeks, erinevalt H-101 raketist, mille lõhkepea kaalub 450 kilogrammi.

Venemaal oli seda võltsingut vaja eeskätt nö sisetarbimiseks, et õigustada oma järjekordset sõjakuritegu ning paljud inimesed Venemaal jätkuvalt ususvad propagandat ning on selle poolt nii üles keeratud, et The Moscow Timesi andmetel oli Levada-Tsentr’i poolt läbiviidud viimase küsitluse järgi 34% inimestest nõus tuumarelva kasutamisega Ukrainas, kusjuures viimase aasta jooksul on see kasvanud 5% ning pole vist eriti üllatav, et kõige rohkem on tuumarelva kasutamise toetajate hulgas vanemaealisi, kes saavad oma peamise informatsiooni Venemaa riiklikest telekanalitest.

Palju on arutletud selle üle, et miks Putin selle rünnaku tegi (haiglate ründamine ei toimu ilma teama teadmata) ning miks ta tegi selle just nüüd, kui tal oli külas India peaminister ning USA-s algas NATO tippkohtumine ning Orban üritab mingit omamoodi rahulindu mängida.

Välja on toodud mitu võimalikku eesmärki.

1. Ukraina meditsiinisüsteemi kahjustamine.
2. Ühiskonnas šokiseisundi tekitamine.
3. Lääne riikidele oma sõjalise võimekuse demonstreerimine.

Kõik need on kokku ühe ja sama eesmärgi teenistuses – sundida Ukraina kapituleeruma Venemaa poolt esitatud tingimustel ning selles kontekstis on lastehaigla ründamine verejanulise diktaatori jaoks mõistetav, arusaadav käitumismuster, sest temas ei ole enam mingit inimlikkust järgi, temasuguste kohta öeldakse mitteinimesed ehk vene keeles „neljudi“, teda erutab ainult võimulpüsimine ning selle jaoks on kõik vahendid head ning tema nägemuses on Ukraina kapitulatsioonile sundimine ainuvõimalik tee.

India peaministriga aga tal paraku soovitult ei läinud, sest Putin seadis India peaministri äärmiselt ebameeldivasse olukorda (aga sellisel tasemel ei tohiks idee järgi võõrustaja teise riigipeaga nii teha) ning viimane väljendas seda ka sõnades ning tema visiit jäi kokkulepitust lühemaks.

Kõrvalepõikena natuke tema visiidi taustast – Venemaa jaoks on väga suur probleem nafta müügist saadud ruupiate kuhjumine Indias olevatele arveldusarvetele (üle 40 miljardi dollari, räägitakse ka juba 50 miljardist dollarist), sest seda raha ei ole võimalik Indiast välja kanda ning sanktsioonide hirmus seda India dollariteks ei konverteeri ning kõik need väljahõigatud koostööprojektid Indias on Venemaa jaoks sundkäik, et oma teenitud rahaga India majandust arendada.

Nüüd plaaniti vähemalt halva mängu juures head nägu teha ja seda presenteerida kui suurt kahe riigi vahelist suhete arendamise projekti, aga asi lõppes halvasti ning vist jäi Putinile ikkagi mõistmatuks, et miks India peaminister ei osanud vääriliselt hinnata Ukraina haigete laste ründamist (muuseas, ühe sellise raketi ehitamiseks kulunud vahendite eest oleks Venemaa regioonides saanud ehitada uue väiksema lastehaigla).

Haiglas olnud laste (rohkem kui 600) ja nende vanematega läks kokkuvõttes olusid arvestades küllaltki hästi, sest õhuhäire oli pool tundi enne raketitabamust ning valdav enamus oli seetõttu varjendites peidus. See ebainimlik rünnak aga liitis vastupidiselt Putini lootustele veel rohkem nii ukrainlasi kui ka nende toetajaid kõikjal maailmas.

Olukorrast rinnetel. Harkivi rindelt on järjest rohkem kostma hakanud Venemaa sõjaväelaste hädaldamist ning nende jaoks on seal hirmu külvamas vaat et mütoloogiline tegelane Madjar koos oma surmakülvavate lindude armaadaga. Ukrainlased on suurte oktokopterite (nn Baba-Jagaa) kasutamisel võtnud kasutusele uue taktika – nende peamine roll on nüüd Venemaa kontrolli alla olevatel territooriumitel teede mineerimine tankitõrjemiinidega, peamiselt TM-62-ga. Venemaa armee jaoks olevat olukord juba nii keeruline, et nad väldivad suuremaid teid ja proovivad liikuda ka tehnikaga maastikul, mis aga omakorda aeglustab nende edasiliikumist ning siin tulevad mängu rallidroonid.

Rallidroonide õudust kirjeldas üks sellises rünnakus ellujäänud sõjaväelane, kelle sõnul on Madjari linnud võtnud kasutusele erinevatel sagedustel sidet pidavad droonid, mille vastu olevat nende elektroonilise sõjapidamise vahendid valdavalt kasutud ning ainuke variant ellujäämiseks olevat lehtmetsa peitmine, aga ka see ei aitavat, sest peale metsa põgenemist pargitakse rallidroon maapinnale ootama, aga kui mingi aja jooksul Venemaa sõjaväelased liigutama ei hakka, siis droonidelt saadud koordinaatidele lastakse kassettmürske.

Venemaa sõjaväelase sõnul olevat Madjari lindude droonioperaatorid nii osavad, et kui nende sõjaväelased peitsid ennast ühte torusse, lendas rallidroon sinna järele. Madjari Telegram-kanalil on palju väga karmi kraami ka üles laetud ning tema hüüatus eduka rünnaku järele – Badaboom! – on Ukraina laialdaselt käibele läinud ning tähendab see üheselt okupantide edukat hävitamist.

Venemaa jaoks hakkavad asjad käest minema ka Ukrainaga piirnevas Belgorodi oblasti osas, kus iga päevaga on riiki järjest vähem, aga seda enam on marodööre ja omavolitsevaid sõjaväelasi. Nüüd on kogu oblastis lisandunud probleemid elektriga varustamisega, sest mingid tundmatud droonid on hakanud vägagi edukalt elektri alajaamasid ründama ning rohtu nende vastu ei ole. Sotsiaalmeedias on video 81-aastasest naisest, kellele anti suur tulekustuti soovitusega ise piiri lähedal vajadusel tulekahju sellega ära kustutada, sest päästeteenistused sõja tõttu enam sinna piirkonda ei sõida. Ehk siis taheti teha nn sanitaartsooni Harkivi oblastis, aga nüüd kujuneb see välja hoopis Belgorodi oblastis.

Luganski oblastis hakkasid Venemaa üksused üle pikema aja taas aktiivselt ründama Kupjanski suunal ning Sinkivkast ida pool oli neil ka väike edenemine.

Donbassis üritasid Venemaa sõjaväelased Toretski suunal taas ühte toru üllatusrünnakuks kasutada, aga suur oli nende üllatus, kui maale väljapääsu juures ootasid neid Ukraina 95. brigaadi sõdurid, kes kiirelt ohu likvideerisid. Toretskist lõuna pool õnnestus Venemaa armee üksustel natuke põhja poole liikuda ning nad jõudsid Nju-Jorki asulani ning osa asulast on nüüd nende kontrolli all. Mujal eile rindejoones muudatusi ei toimunud.

Droonid on hakanud järjest rohkem ründama ka Lõuna-Venemaal asuvaid elektrivõrkusid ning kütuseterminaale. Seal piirkonnas on niigi kuumalaine tõttu (sooja rohkem kui 40 kraadi) elektrivarustusega probleeme, sest ajakirjanik Ivan Jakovina sõnul on elektri edastamise infrastruktuur Lõuna-Venemaal amortiseerunud ning lisaks olevat palju ebaseaduslikke ühendusi ehk maakeeli öelduna elektri varastamist.

Alajaamasid on moderniseeritud, aga et seal on valdavalt lääne päritolu seadmed, siis asendada neid on keeruline ning sanktsioonide hirmus ei julgevat Hiina ettevõtted vastavaid seadmeid Venemaale enam tarnida. Nüüd lisandusid veel droonirünnakud ning niigi ülekoormuse käes vaevlevad süsteemid võivad seetõttu täiesti kokku kukkuda. Kuna Venemaa on hakanud rohkem kaitsma oma naftatöötlemise ettevõtteid, on droonirünnakute sihtmärkideks saanud kütuseterminaalid ning pole midagi öelda, Venemaal toodetud kütus põleb kenasti küll. Elektritaristut ja kütusehoidlaid Venemaa kaitsta ei suuda, sest seda kõike on liiga palju nende jaoks.

Venemaa armeesse on jõudnud suures koguses Põhja-Korea laskemoona ning kui miinipildujamiinide osas olevat praaki palju (nii oli juhus, kus 15-st väljalastud miinist ükski ei plahvatanud), siis suurtükkidele on uue partiiga toodud nö värskemat toodangut ning need 122mm ja 152mm mürsud pidavat olema tunduvalt paremad, lisalt nendel olevat palju solidooli ning mürskude laskmiseks ettevalmistamisega muret rohkem, lõhkemata jäävat iga sajas mürsk.

Venemaa omakorda aga pidavat The Moscow Times andmetel hakkama Põhja-Koreast ostma seepi, šampooni ja teksapükse, kuigi ÜRO 2017. aasta resolutsiooni kohaselt ei tohi Põhja-Koreast tekstiilitooteid eksportida, aga eks ole ju Venemaa jaoks lepingud ja kokkulepped nõrkadele, nemad on harjunud ainult toore jõu peale lootma, kui see neid endid puudutab, aga samas ajavad näpuga järge igas dokumendis, kui neile tundub, et lääne riigid on millegi vastu nende arvates eksinud.

Mõned uudisnupud ka Venemaalt. The Moscow Times andmetel olevat Venemaa automüüjad mures, sest juba pikema aja jooksul ei õnnestuvat neil autode eest raha Hiinasse kauba tarnijatele kanda ehk siis raha liigub Hiinasse panka, kus see lihtsalt seisma jääb ja kuude kaupa kuhugile edasi ei liigu. Hetkel olevat Venemaal müügis ainult 14 autobrändi toodangut, millest 11 on Hiinast ning ka paljud nö Venemaa autod on Hiina autod, millele on Venemaal pandud näiteks Moskvitši embleem. Putini külaskäik Hiinasse ei olevat probleemi rahade liikumisega vähendanud, pigem vastupidi, järjest keerukam olevat raha Hiinasse liigutada läbi vahendajariikide.

The Moscow Timesi andmetel väheneb lähema kahe aasta jooksul sõjatööstusega mitteseotud teaduse rahastamine riigieelarvest 25%, langedes protsendina SKP-st viimase 20 aasta madalaimale tasemele. Sealjuures on ka selle vähese raha jagamise Putin võtnud oma isikliku kontrolli alla ja eeskätt saavad raha need, mis tema arvates seda rohkem väärivad. Analooge mitteomav lähenemine, samas saab Putin veel lisaks üle võtta omaaegse Stalini kogemuse ehk siis arreteerida teadlased ning siis töötaksid need edaspidi täiesti tasuta (sarkasm).

Aleksandr Djukov käis Putini jutul ja kurtis, et naftapuurimisel on olemasolev tehnika amortiseerumas, aga läänest asemele uut ei saa ning parandada pole ka seda enam võimalik, samas Hiina ei julge sanktsioonide hirmus ka vastavat sisseseadet müüa. Djukovil oli muidugi lahendus välja pakkuda – andku Putin neile triljon rubla ja siis on neil kolme aasta pärast antud valdkonnas positiivseid arenguid. Kes aga Venemaa realiteetidega kursis on, see teab, et sellise jutu peale üldjuhul kulutatakse raha ära ilma soovitud eesmärke saavutamata ja siis küsitakse järgmist triljonit.

Kuskile tuleb punkti panna, kuigi juttu jätkuks kauemaks. Omalt poolt suured tänud kõigile toetajatele, kes seda tööd sellisel kujul võimaldavad teha. Aitäh teile!

Järgmine ülevaade reedel.

Au Ukrainale!

PS Allpool on foto, kus on ühe Venemaa korterelanike reaktsioon sellele, kui üks naine pani üles teksti koridori, et temal kui nö sõjalises erioperatsioonis osaleva mehe abikaasal ei ole kohustust koridori koristada ning pildilt võib lugeda, mida teised sellest arvasid ehk siis majaelanikud teda sõtta ei saatnud ning lisaks on asjasse segatud mehe suguorgan. Naine tegi kaebuse, aga tema suureks meelehärmiks politsei asja vastu huvi ei tundnud. Venemaal on veel lootust.
Ülaloleva artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING