Nüüd on selgumas ka ükskikasju läbiviidud operatsiooni kohta. Ukraina viis läbi pealetungi kolme lainena, kus kõige ees olid eriväelased, teises laines regulaarvägede üksused ja kolmandas laines territoriaalkaitse üksused. Ukraina suutis pea märkamatult koguda sinna piirkonda võimsa löögirusika ning sellest piisas, et võtta kontrolli alla nii Kupjanski läänepoolse osa kui ka liikuda kiirelt Izjumi suunas. Tänaste teadmiste kohaselt oleks Ukrainal olnud isegi võimalus suurema osa sealsetest Venemaa väeüksustest nö kotti võtta, aga kuna laekus info juba alanud paanilisest põgenemisest, siis otsustati lasta Venemaa üksustel põgeneda, sest selline häbiväärne põgenemine oli Ukraina jaoks nii poliitiliselt kui ka meediaalaselt palju parem kui oleks olnud piiramine, sest Izjum asub kõrgendikul, mida ümbritseb mitmest küljest vesi ning olemasolevate varudega oleksid Venemaa üksused võinud seal kaua vastu pidada. Ja ega Ukrainal ole ka hõisata ei rasketehnika ega laskemoonaga. Nüüd aga saadi võit, lisaks kuhjaga tehnikat ja laskemoona.
Venemaalt armeelt saadud trofeetehnika osas on ka esimesed arvud meediasse jõudnud (need veel muutuvad, aga suurusjärk on teada). Rasketehnikat kokku 442 ühikut, millest töökorras 237, mida Ukraina juba tänasel päeval kasutab lahingutes. Nendest 105 tanki, millest töökorras 45. Töökorras olid ka 79 soomustransportööri, 41 veoautot, 11 iseliikuvat suurtükki, 11 kõrgendatud läbivusega soomustatud maastikuautot. Üks õhukaitsesüsteem S-300. Komplekt Orlan-10 droone (5 drooni + juhtimispult). Vähemalt sama oluline oli suurte laskemoonaladude kontrolli alla võtmine, sest Ukrainal on omajagu nn nõukogudeaegset relvastust, aga napib laskemoona. Nüüd aga said varud kõvasti täiendust, eriti rõõmsad olid ukrainlased miinipildujate laskemoona üle. Lisaks tuleb arvestada, et ukrainlased on harjunud kitsastes oludes tegutsema ning seetõttu on nad harjunud sõjatehnikat remontima. Omajagu Venemaa üksustelt saadud rasketehnikat saab kas ära remontida või lammutada varuosadeks. Nii et sõja edasist käiku silmas pidades oli selline Izjumi enda kätte saamine parem variant.
Mis arengud on seal piirkonnas edaspidi võimalikud? Ukraina pool ei edasta mingit infot, peamine info tuleb Venemaa sõjablogijatelt, aga ka see pole alati täpne, pigem on seal tekkinud "hirmul on suured silmad" efekt ehk siis Venemaa sõjablogijad on isegi tegelikkusest suuremana näidanud Ukraina poole edusamme Oskoli ületamisel ja sillapeade loomisel. Ukraina suurim edu seal piirkonnas on Svatogorskist suunaga kirde poole. Ukraina üksuste edasi liikudes tekib Venemaa üksustel Limanis oht nö kotti jääda, aga seda nad kardavad üle kõige, sest nende enda sõjapropaganda on sõja algusest alates muudkui rääkinud kottidest, millesse nad ukrainlased ajavad ja tavavenelase jaoks seostub see õudusega a la Mariupol, seega Venemaa eelistab sellises olukorras taanduda. Väidetavalt on Ukrainal Oskoli jõe idakaldal mitmed sillapead ka põhja pool ning Venemaal ei ole sinna piirkonda heal tasemel üksuseid kaitsesse appi juurde saata. Tänase päeva info kohaselt valmistub Venemaa tõsisemalt Svjatove kaitsmiseks, mis on ka oluliseks transpordisõlmeks Donbassi varustamist silmas pidades. Nii mitmedki eksperdid on veendumusel, et Luganski oblasti põhjaosa tagasivõtmine võiks olla järgmine suurem õnnestumine ukrainlaste jaoks. Kindlasti ei saa see nii kiire olema kui Kupjanski ja Izjumi vabastamine, aga kui Venemaa armee positsioonidest õnnestuks läbi murda, siis võib nii mõndagi positiivset uudist sealt piirkonnast oodata. Svjatove ja Starobelski kaotamine tähendaks Venemaa jaoks senise põhja suunalt lähtuva Donbassi varustamise kokkukukkumist. Jälgime arenguid. Harkivi oblasti teema lõpetuseks selline infokild, et nii mitmedki Venemaa sõjablogijad olid ärritunud, et ukrainlased otsustasid rünnata hetkel, kui Izjumi suunalt olid nii mitmedki Venemaa üksuste kõrgemad ohvitserid õppustel Kaug-Idas, aga eks ole seegi kinnituseks juttudele, et Venemaa armeel on ohvitseridest väga suur puudus. Aga et saata sõjast ohvitserid õppustele, see on kohe eriti nutikas käik.
Venemaa ei istu käed rüpes ning nad ründavad aktiivselt Bahmuti suunal, et sundida Ukrainat vähendama survet Limani suunale. Internetis lööb laineid video, kus nn Putini kokk Prigozin peab kinnipidamisasutuses vangidele kõnet, kutsudes neid lepingut sõlmima. Jutt on kena - osalete lahingutes kuus kuud ja saate amnestia. Reaalsus on paraku teine ja sellest rääkis Oleg Ždanov. Wagnerlaste senine edu on põhinenud nn kahuriliha kasutamisel - kui siiani saadeti sellesse rolli nn mobikud nn rahvavabariikidest, siis nende otsasaamisel on koha üle võtnud retsidivistid. Nendel osaks on olla sisuliselt trahviroodu liikme rollis ehk siis madala väljaõppega vangid saadetakse automaatidega varustatult tugevalt kindlustatud Ukraina kaitseliinide vastu, Ukraina tulistab neid, näidates nii ära oma positsioonid ja siis töötavad nende suunas juba wagnerlased. Ždanovi sõnul peab vang keskmiselt nii rindel vastu 4-7 päeva. Kui ta proovib taganeda, lastakse ta omade poolt maha. Nii pidavat olema Bahmuti suunal laibakuhjad, neid ära ei koristata, levib laibalõhn, aga vangid ikka ründavad, sest neil lihtsalt pole alternatiivi. Venemaal on praegu kokku suurusjärgus 450000 vangi ja väidetavalt on wagnerlastega lepingu sõlminud rohkem kui 3000 inimest ning värbamisprotsess jätkub. Prigozin ise kostis ajakirjanduses teema kommentaariks, et ega te ju ometi ei taha, et teie lapsed sõtta läheks. Paraku on selge, et selline lähenemisega saavad ka vangid kiirelt otsa ja mis siis edasi saab? Ometi on paljud Venemaa marurahvuslased sellisest wagnerlaste taktikast vaimustuses ning nõuavad mobilisatsiooni, et tänu laibakuhjadele ukrainlased eemale suruda. Võit iga hinna eest!
Hersoni piirkonnas jätkab Ukraina surumist kolmest suunast ning kõik Dnepri ülesõidukohad on nendepoolse tule all. Kaitses hästi kindlustanud Venemaa üksuste vastu pole mõistlik suurpealetungile minna, eesmärk on täppisrünnakutega takistada logistikat sedavõrd, et ühel hetkel on Venemaa üksustel laskemoon otsas ja siis toimub kõik juba kiirelt. Lisaks kaotavad nii iga päevaga Venemaa armee kõige võitlusvõimelisemad üksused inimesi nii surnute kui haavatutena, aga asendada pole neid tulevikus kellegagi, nädala ajaga võib kahurilihaks õppida, aga ei enamat.
Nii mitmedki eksperdid seovad Venemaa rünnakud Krivoi Rigis asuva veehoidla tammi pihta sündmustega Hersoni rinnetel, nimelt kurtsid nad omavahelistes vestlustes, et Ukraina rajavat üle Inguletsi jõe järjest uusi pontoonsildasid ning tammi lõhkumisega olevat neil olnud lootus need pontoonsillad kasvõi ajutiselt kasutuskõlbmatuteks muuta. Et sellise tegevusega võivad tsiviilelanikud suurt kahju kanda, Venemaa armeed ei huvita. Samas on ka Ukrainal oma trump taskus, nimelt sõltub Donetski veevarustus Ukraina kontrolli all olevatest kanalitest, nii et kui Venemaa jätkab samas vaimus, võib Ukraina need sulgeda. Kui Ukrainal õnnestuks Nova-Kahhovka tagasi vallutada, siis saaksid nad tagasi ka kontrolli Krimmi veega varustamise üle, mis oli viimastel aastatel vee puudumise tõttu äärmiselt keerulises olukorras.
Relvadest ka natuke. Viimastel nädalatel oli palju juttu Iraani droonidest ning nüüd on kaks neist ka alla lastud. Tegemist siis droonidega Shahed-136, mis on Venemaa armee poolt nimetaud Geran-2. Iraani droonid on sõjas ning otse loomulikult on USA sellest väga häiritud. Samas on Euroopal just Iraani nafta osas suured lootused, et see võiks detsembris katta augu, mis jääb Venemaa naftast loobumise järel Euroopas. Kõik ei ole alati nii lihtne ja tihtipeale tuleb elus valida halva ja veel halvema vahel.
Ukraina sai Norralt rakette AMG-114 Hellfire koos mobiilsete laskeseadmetega, mis võimaldavad neid rakette (kaal 45-49 kg) maapinnalt lasta ja siis on laskekaugus kuni 8 kilomeetrit. Hea luureinfo olemasolul valus relv. Saksamaa omakorda annab 50 soomustatud ja tugevdatud põhjaga (kaitse miinide eest) sõidukit Dingo 1, millest on ukrainlastele suur abi.
Venemaa häbiväärse kaotuse järel on räägivad nii mitmedki Venemaa poliitikud mobilisatsioonist, aga ekspertide arvates pole seda võimalik läbi viia, sest lihtsalt ei jagu inimesi, kes võiks õpet läbi viia. Ekspert Ruslan Levievi sõnul tuleks kõne alla ehk maksimum 50000 inimese väljaõpetamine, aga see ei muudaks sõja käiku, lisaks on Ukrainal selles osas 4 kuu pikkune edumaa, väljaõpe toimub erinevates Euroopa riikides ja ka USA-s ning tänasel päeval on Ukraina armee olukord inimeste osas palju parem kui Venemaal ning iga päevaga muutub see suhe järjest rohkem Ukraina kasuks, lisaks tuleb riiki järjest rohkem relvastust läänest ning nüüd saadi tubli täiendus ka Venemaalt. Venemaal aga kukkus läbi kevadine armeeteenistusse kutsumine ja sügisel muudeti korda - kui varem pidi inimene allkirjaga kinnitama kutse kättesaamist ja enese ärapeitmine oli vägagi popp, siis nüüd piisab ainult kutse väljasaatmisest inimese elukoha aadressile. Kas see kõik aga olukorda muudab, on raske uskuda.
Putin, kes enne sõja alustamist oli mees, kes võis lasta Suurbritannia kuningannal ennast oodata 15 minutit või paavstil lausa kaks tundi, on nüüd sunnitud elama olukorras, kus ainult Venemaad koos Valgevene ja Myanmariga ei kutsutud Suurbritannia kuninganna matustele ning isegi Kõrgõzstani peaminister lasi Putinil ennast oodata. Rohkem kui kõnekas.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
