Ukraina armee jaoks kõige positiivsemad uudised tulevad Harkivi juurest, kus põhja suunal on võetud tagasi külasid, mis olid Venemaa okupatsiooni all sõja algusest saadik. Kus oli selge suund Venemaa võimu põlistamisele, aga nüüd järsku see kõik kadus ning seoses sellega arreteeriti ka kaks kollaboranti, kes olid hakanud aktiivselt koostööd tegema okupatsioonivõimudega ning nüüd ähvardab neid riigireetmise eest kuni 15 aastane vabadusekaotus.

Ukraina armee edu selles piirkonnas ärritas ka politoloog Sergei Markovit, kes kirjutas, et kuigi Ukraina armee sõjaline edu seal piirkonnas on lokaalne, on sellel ometi laiem psühholoogiline mõju ka teistele okupeeritud piirkondadele, sest inimesed näevad, et Venemaa kohalolek ei ole sugugi nii kindel kui Venemaa ise armastab rääkida ning koostööle minek võib lõppeda pikaajalise vangistusega. Ka võivat see julgustada teistes okupeeritud piirkondades inimestel jätkama võitlust uue võimu vastu. Võib juhtuda, et lähipäevil jõuab Ukraina armee seal Venemaa piirini välja.

Ukraina armee tegi ka vasturünnaku Izjumi piirkonnas, aga selle eesmärgiks oli pigem häirida vaenlase väegrupeeringu valmistumist uueks suuremaks pealetungiks. Kuigi Izjumi juurde on koondatud 22 pataljon-taktikalist gruppi (PTG), on seal palju sõdureid, kes käisid läbi ka esimese faasi Kiievi suunal ning neil on motivatsioon pealetungidele minna pehmelt öeldes väike.

Ukraina jaoks kõige keerulisem seis on kolmnurgas Izjum-Severodonetsk-Kramatorsk, kus Rubižne juures on pikalt toimunud rasked lahingud ning kuuldavasti on Venemaa liigutamas sinna Izjumist juurde kaks PTG-d lisaks. Ei ole välistatud, et väga suurte kaotuste hinnaga suudab Venemaa seal natuke maad juurde okupeerida. Ukraina jaoks kõige keerukam koht hetkel, lisaks Mariupolile. Popasna äravõtmist on Venemaa meedia kuulutanud nüüd vist juba seitse korda, aga reaalsus on teine. Samas olevat Popasna juba sisuliselt maa pealt pühitud, nii et ühel hetkel saab olema keeruline lageda maa peal kaitsetegevust jätkata.

Mariupolis on Azovstalist tänase info kohaselt välja toodud tsiviilisikuid neli korda. Igal korral on seal ka Azovi polgu võitlejad olnud valge lipuga, et näidata antud kontekstis tsiviilisikute väljatoomist, aga muidugi demonstreerib Venemaa neid olukordi oma meediakanalites kui Azovi allaandmist, millest me tänasel päeval siiski veel rääkida ei saa. Kui maa peal on Venemaa armeel isegi kuidagi võimalik kontroll saavutada, siis kitsastes katakombides maa all saab edu tulla ainult suurte kaotuste hinnaga, samas kui väidetavalt on Venemaa sinna jätnud ainult kaks PTG-d.

Mariupoli elanikud peavad nüüd ette näitama korraga kahte paberit, kui nad linnas tänavatel liikuda tahavad - esiteks tõend filtratsiooni läbimise kohta ja teiseks tõend, mis lubab neid tänavale tulla. Täiesti purustatud linnas leidsid okupandid kaks töötavat bussi ja nad avasid rusude vahel ka kaks bussiliini, mis pidavat näitama, et elu linnas toimib. Olukorras, kus majad on purustatud ja inimesed elavad kohutavates tingimustes, olles kaotanud kõik. Russki mir on kohal!

Lõuna pool on olukord enam-vähem stabiilne, kummalgi poolel ei ole jõudu suuremaid pealetunge korraldada. Ukraina on edukalt tegutsenud Ussisaare juures Bayraktaridega ning aktiivsus on mõistetav - Odessa turvalisuse huvides ei tohi lasta Venemaa armeel seal saarel korralikku, suure katvusega õhukaitsesüsteemi üles ehitada. Nii õnnestus Ukrainal viimati hävitada saarele just toodud õhukaitsesüsteemid Tor, lisaks väike dessantlaev, partullkaatrid, saarel asuvad laod ja infrastruktuuriobjektid. Vahepeal palju kõlapinda leidnud jutt fregatt "Admiral Makarov" ründamisest Neptun rakettidega ei ole minu teada tänase päevani kinnitust leidnud. Ja Bayraktaridega seoses võib välja tuua selle, et vahepeal videosid nende tegevusest ei levitatud ja siin ei teagi, et kas soovis Türgi läbirääkimiste vahendamise ajal neid mitte näidata või oli vahepeal neid Ukrainal vähe järgi jäänud, aga peale hiljutise uue saadetise saabumist on need droonid Musta mere piirkonnas pidevalt pildil.

Kui juba jutt relvadele läks, siis jätkan samal lainel. Meediasse on ilmunud esimene video, kus näidatakse tapjadrooni Switchblade 300 kasutamist reaalses elus, kus droon lendab Venemaa armee sõdurite hulka, tappes ühe ja vigastades mitmeid. USA kogemus Afganistanist ütleb, et selle väikese drooni puhul on psühholoogiline aspekt isegi olulisem kui sõjaline - sõdurid ei saa enam mitte kuskil välioludes vabamalt tunda, isegi kehaliste vajaduste rahuldamise puhul saab parafraseerida tuntud Eesti ütlust - "S...tu ruttu, droon tuleb!". See hakkab psüühikale, sest surm võib nüüd saabuda igal hetkel, ilma igasuguse hoiatuseta. Selgus ka natuke lisainfot droonide Phoenix Ghost kohta, mis olevat sisuliselt pikendatud lennuajaga Switchblade 600 tapjadroonid, mis suutvat lennata kuni kaks tundi õhus ning samaaegselt tuld juhtida ning vajadusel ka rünnata tanke, suurtükke, mitmikraketiheitjaid või muud soomustatud või soomustamata tehnikat.

Ukraina pürgis omal käel ka varem NATO suunas ja nii arendasid nad välja uue haubitsa, mis sai nimeks Bogdan, millel oli NATO standardile vastav kaliiber 155mm, aga puudus laskemoon. Neil on olemas täpselt üks selline haubits, mis saadeti lahingutegevusse, sest nüüd laskemoona jagub. Raskel ajal abiks ikka.

Ukraina on suurtes kogustes alla tulistanud Venemaa tehnoloogiliselt küllaltki algelisi droone Orlan-10, aga nüüd trehvas allalastute hulka selliseid, mis on palju väärtuslikumad. Väliselt Orlanide sarnased, oli neil peal keerukas 12 kaameraga süsteem, mis võimaldas luua panoraampilti. Sellise süsteemi hinnaks on väidetavalt rohkem kui 50000 dollarit ning sellised droonid ei ole Venemaa armee tavakasutuses, see on kas luure või erivägede rida. Nüüd on Ukraina juurde saamas USA-st spetsiaalset varustust, millega pidavat veelgi kergem olema vaenlase droone maha võtta, loodame, et nii ka läheb.

Nn rahvavabariigi territooriumil Makeejevkas süttis peale plahvatust suur kütusehoidla ning nüüd on olemas ka video, mille põhjal eksperdid pakuvad, et Ukraina ründas brittidelt saadud raketiga Brimstone ning tegi seda vägagi edukalt.

Venemaa pidi Süüriast ära tooma oma vägesid suurusjärgus 6000-11000 meest, seega asjad on nii hapud, et Venemaa on sunnitud riskima oma viimase aja suurima geopoliitilise edu mahamängimisega, samas Ukrainas see väekontingent eriti midagi ei muudaks ja eks ole nende sõdurite sealt äratoomine koos tehnikaga keeruline ülesanne, sest Türgi on sõjalaevadele läbipääsu Musta merre sulgenud.

Omaltpoolt soovin kõigile emadele kena emadepäeva ja minu poolt järgmine ülevaade homme, esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebooki postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING