Teet Kalmus: kõrgtehnoloogilised relvasüsteemid vajavad head väljaõpet (1)
Eestlased Ukrainas | 10 Jun 2022  | EWR OnlineEWR
Rinnetel on jätkuvalt kõige kuumem Donbassis. Severodonetskis on ukrainlased taandunud peamiselt tööstustsooni, et vähendada kaotusi ja nii pidi seal olema suur osa linnast nö eikellegimaa, kus olukord võib muutuda kiirelt ühe või teise poole kasuks. Toimuvad suurtükiduellid ja Ukraina pool üritab maha suruda Venemaa kaudtuld. Donbassi rinde põhjaosas on Venemaa üksused natuke liikunud edasi lõuna suunas, aga ukrainlaste sõnul on olukord nende kontrolli all. Sisuliselt on seal vägesid eraldavaks jooneks Donetsi jõgi ja Venemaa võimalik edu sõltub edaspidi sellest, kas neil õnnestub jõe forsseerimine või mitte.

Venemaa on koondanud suured jõud Popasna piirkonda, et proovida edasi liikuda nii põhja kui lääne suunas, aga seal on neil suured probleemid. Nagu kirjutab LNR-i sõjablogija Andrei Morozov, on Venemaa pool väga keeruliste probleemide ees Bahmut-Lõssõtsjanski maantee enda kontrolli alla võtmise osas, sest väidetavalt ei olevat venelastel seal suurtükiradareid, mis ei võimaldavat edukalt võidelda Ukraina suurtükiväelastega, kes tulemuslikult hävitavad pealetungi üritavaid üksusi (ja just seal töötavad Eestist saadud Itaalia haubitsad FH-70) ja nii olevat Venemaa poolel probleem, et jalaväelased keelduvat seal rünnakule minemast ja üldse olevat just jalaväelastest suur puudus. Hetkel kuuldavasti Popsna piirkonnas toimub suurem väeüksuste regrupeerimine, aga eks see ole lähipäevadel näha, kas sellest kasvab välja ka suurem pealetungi katse või mitte.

Hersoni oblastis
on ukrainlastel väikesed edusammud, tasapisi liigutakse Hersoni suunas ning Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul ollakse linnast 20 kilomeetri kaugusel. Seal pidi koostööd tegema nii Ukraina suurtükivägi kui õhuvägi ja loodetavasti lähipäevil suudetakse veel natuke territooriumi tagasi võtta.

Viimastel päevadel on Ukraina poolelt tulnud palju signaale, milles ollakse rahulolematud raskerelvastuse tarnimise tempodega. USA küll annab juurde täiendavat haubitsaid M777, aga ukrainlaste sõnul oleks neid juurde vaja sadades pluss mitmikraketiheitjad. Sellega seoses tegid ameeriklased analüüsi nende antud haubitsate kasutamise efektiivsusest praeguses faasis ning kuigi ukrainlased ise nimetavad haubitsaid M777 suurekaliibrlisteks snaiperrelvadeks, panid ameeriklased hindeks ainult C. Milles siis probleem? Väljaõppes. Mida kõrgtehnoloogilisem relv, seda efektiivsem, kuid seda ainult siis, kui neid osatakse kasutada. Nende haubitsate kasutamiseks õpetati USA-s välja grupp sõjaväelasi, kes pidid omakorda oma teadmisi hakkama edasi andma, aga just selles osas olevat toimunud väljaõppes kvaliteedi langus, aga kui sõjaväelased ei suuda maksimaalselt kasutada moodsa relvastuse kõiki võimalusi, siis jääb selle relvastuse kasutegur kasinaks. Olevat ükskusi, kes teevad väga head tööd, aga samas olevat ka üksusi, kus tulemused keskpärased. Ja siis ongi küsimus, et mida annaks juurde sadade haubitsate juurdetoomine, kui puudub võimekus nende efektiivseks kasutamiseks.

Kusjuures itaalaste haubitsad FH70 on vanemad ja nende kasutamisel pidi probleem olema vähem.

Eelneva lõiguga haakub ka mitmiraketiheitjate teema, kus USA sõjaväelaste hinnangul on hea väljaõpe veelgi suurema tähtusega ja selles kontekstis korraga suure hulga raskerelvade üleandmine lahinguväljal efekti ei annaks, lisaks peavad mitmikraketiheitjad olema lahinguväljal osana suuremast süsteemist, kuhu kuuluvad ka õhuluure, suurtükiradarid jne. Kui Javeline õpib kiirelt kasutama, siis keerukamate relvasüsteemidega nii ei ole. Loomulikult võib selles kontekstis küsida, et miks ei alustatud väljaõppega palju varem, aga realiteedid on paraku sellised, et Ukraina võitles läbi sõja endale välja positsiooni, mis üldse võimaldas lääneriikidel neile kõrgtehnoloogilisi relvade andmist kaaluda. USA juhitavate rakettidega mitmikraketiheitjad on väga võimsad relvad, aga tänasel päeval ei ole võimalik kiirendada nende rindeletoomise protsesse ning kui USA näeb, et neid hakatakse kasutama efektiivselt, siis kindlasti ei ole probleemiks ka neid rohkem anda, aga märksõna on efektiivsus, sest iga selline rakett maksab suurusjärgus 200000 dollarit.

Raketiuudiseid veel. Internetis on video, kus näidatakse, kuidas Harkivi piirkonnas ukrainalased lasevad Brimstone rakette veoautole paigutatud laskeseadmest. Ukraina kaitseministri Oleksii Režnikovi sõnul on Harpoon raketid juba paigaldatud laskeseadmetele Musta mere ääres ja laskevalmis.

Oryx peab arvestust sõjatehnika osas, mis on Ukrainas kas hävitatud või sõjaväelaste poolt maha jäetud ning selles osas jõudsin nad Venemaa sõjatehnika osas ümmarguse arvuni - ukrainlased on hävitanud juba üle 2500 Venemaa liikuvvahendi, aga kui lisame mahajäetud, ülevõetud või väiksemate vigastustega liikuvvahendid (mida saab remontida), siis on see arv üle 4200. Ja siis polegi vaja imestada, et ladudest tuuakse välja tankid T-62. Samas pole midagi hõisata ka Ukraina poolel, sest Arestovitši sõnul on ukrainlastel viimase kuu aja jooksul olnud väga suur puudus laskemoonast, eriti mitmikraketiheitjate omast.

Putin esines majandusfoorumil ja tema jutt impeeriumi suurendamise teemal ei üllata neid, kes on tema arusaamisega maailma asjadest paremini kursis. Küll aga oli üllatav tema lubadus venemaalastele, et neil saab elu parem olema alles kümne aasta pärast (tänavu oodatakse majanduslangust 15%). Samas päev varem rääkis Putin probleemidest, mis on Venemaa majandust juba tabanud - sõiduautode tootmine on vähenenud 85% ja midagi helget ei paista ka tulevikus, naftatootmisel kasvavad igapäevaselt tehnoloogilised probleemid. Metallitootja Severstal jäi USA sanktsioonide alla ja tähendas see seda, et samal päeval lõpetasid USA firmad tarkvara kasutamisõiguse pakkumise, mida Severstal kasutas tootmisprotsesside juhtimiseks ning seda ei ole võimalik lähiajal millegagi asendada. Läbi on saamas kolmekuuline periood, mille jooksul Venemaal tegevuse lõpetanud ettevõtted maksid töötajatele veel töötasu, aga nüüd hakkab töötus järsult suurenema. Ahjaa, Huawei sulgeb Venemaa järjest poode, sest ei pidanult lihtsalt olema kaupa, mida seal müüa.

Mariupolis toimuvat on hakatud nimetama "Näljamängudeks" ehk siis linnast lahkumine on keelatud, humanitaarabi saamiseks tuleb ennast 2-3 päeva varem registreerida järjekorda, siis tuleb veel jõuda esimese 300 hulka, seista suures kuumuses ja kui lõpuks saad oma portsu kätte, kordub kõik uuesti ja uuesti. Prügi äravedu linnast ei toimu ja nii kuhjub see kõik teede äärde. Ja seda kõike tutvustatakse Venemaa telekanalites kui naasmist tagasi normaalse elu juurde.

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
lugeja13 Jun 2022 06:28

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Ukrainas