Nii Luganski kui Donbassi rindel on miinuskraadidega ilmad pinnast järjest rohkem külmetanud ning raskem sõjaväetehnika saab rohkem liikumisruumi. Luganski rindel on palju juttu olnud võitlustest Tšernopopivka pärast, mis mõlema poole andmetel asub nö hallis alas ehk asula ei ole kummagi poole kontrolli all. Ukraina on seda halli ala laiendanud Svatovet ja Kreminnat ühendava maanteeni, ometi suuremat läbimurret pole siiani veel õnnestunud teha. Svatovest põhja pool teevad rünnakuüritusi mõlemad pooled, aga ka seal ei ole suuremaid edasiliikumisi. Kogu Luganski rinde ulatuses on Ukraina veel aktiivsem pool ja nii mitmedki sõjalised eksperdid ei välista selle nädala jooksul Ukraina suuremat edu Svateove ja Kreminna vahelisel alal.

Donbassis on Venemaa aktiivsem pool ning mõned päevad tagasi tuli Bahmuti suunalt küllaltki ärevaid sõnumeid, sest Ukraina presidendi administratsiooni nõuniku Arestovitši sõnul on seal teatud rindelõikudes Venemaal kuni kuuekordne ülekaal elavjõus ning samuti kordades rohkem suurtükke ning laskemoona suurtükkidele. Ometi teeb Venemaa armee suvise tippajaga võrreldes päevas kolm korda vähem laske (seal arvestuses on nii suurtükid, miinipildujad kui mitmikraketiheitjad) ehk siis 60000 lasu asemel 20000 päevas. Väidetavalt on Donbassi rindel antud käsk, et laskemoona peab ladustama vähemalt 100 kilomeetri kaugusel rindejoonest ja sealt edasi tuuakse laskemoon rindele veoautodega.

Samas on ka see 20000 lasku päevas väga palju ning Ukraina jaoks on omakorda probleem selles, et lääneliitlaste laskemoonavarud on otsakorral, aga tootmise käivitamine või olemasoleva tootmise suurendamine on problemaatiline, sest tootjad tahavad pikaajalisi lepinguid, samas kui sõja lõppemise korral poleks neid mürske kuhugile panna, laod saaksid kiirelt täis. Venemaa on Donbassis Ukraina peale suutnud suruda sisuliselt esimese maailmasõja-tüüpi lahingud, kus Bahmuti ümbruses kaitsjad on pideva kaudtule all, millele lisanduvad lakkamatud jalaväelaste rünnakud, kusjuures kui Venemaa saadab seal surma peamiselt puuduliku sõjalise väljaõppega kinnipeetavaid, keda nende sõjapidamise arusaamade kohaselt võib probleemideta ohverdada, siis Ukraina poolel on kaitses nende hea väljaõppega üksused, kes kannavad pidevalt kaotusi (nii oli uudis sellest, kuidas viis grusiini said lahingutes surma).

Kui laskemoona jagub, siis Venemaa jaoks sobib selline lahingupidamine ja Ukraina jaoks on olukord vastupidine. Kuna Venemaa on Donbassi koondanud suured jõud, siis peaks Ukraina omakorda ründama lõunas. Viimastel päevadel on omajagu juttu olnud sellest, justkui oleks Venemaa teatud tingimustel nõus Zaporižžja aatomielektrijaamast lahkuma. Reaalsuses on olukord selline, et kui Ukraina peaks suutma pealetungi käigus jõuda Vassilivkani (praegusest rindejoonest suurusjärgus 15 kilomeetrit ainult), siis on Enerhodari edaspidi enda käes hoida Venemaal keeruline. Lõunas on Ukrainal parimad eeldused nö korrosiooni-taktika elluviimiseks, sest seal on võimalik Venemaa logistika toimimist kõige paremini halvata.

Valgevenega seoses on palju räägitud uuest võimalikust Ukraina ründamisest, eeskätt Ukraina lääneosas. Selles kontekstis tuleks kohe vaadata pikemat ilmaennustust, mis lubab sinna piirkonda plusskraade, aga seal piirkonnas on suured sood, mille külmumiseks on vaja krõbedat külma pikema aja jooksul, aga seda ei paista kuskilt. Ainult teid mööda ründamine oleks täielikult lootusetu üritus. Nii on viimaste päevade sündmuste kontekstis (Šoigu Valgevene külastus) nähtud pigem ikka seda, et pigem suurendatakse Valgevenes veelgi tšmobikute väljaõpet ning surmani hirmunud Lukašenko on loomulikult sellega ka nõus, peaasi, et saaks sõttaminemisest ära vingerdada.

Relvastus. Huvitava seisukohaga esines Ukraina sõjaväelane Jevgeni Silkin, kelle sõnul ei olevat Venemaa armeel Iraanist saadud droonid päris otsa saanud, aga need olevat osutunud miinuskraadidega sisuliselt kasutuskõlbmatuteks. Varsti on Ukraina idaosas suurem külmalaine möödas, eks paistab, kas need lendavad balalaikad taas välja ilmuvad või mitte. Leedus suudeti ära remontida kaks liikuvsuurtükki PzH 2000 ja saata need Ukrainasse. Saksamaa olevat väidetavalt nõus Ukrainasse saatma oma kõige moodsamaid mehitamata sõiduvahendeid, Rheinmetall’is toodetud Autonomous Combat Warrior (ACW) Wiesel. Tegemist on multifunktsionaalse soomustatud sõidukiga, mida liigutab diiselmootor ning seda võib kasutada näiteks haavatute äratoomiseks, lahingumoona vedamiseks, sellele saab paigutada erinevat relvastust. Saksmaaal utiliseerimist ootavate eelmise põlvkonna Gepardite osas tuli ka infot, et Saksmaal üritatakse neid renoveerida.

Külmade saabumisel on oluliselt tõusnud moodsate droonide efektiivsus, nimelt on soojuskaameratega külmade ilmadega suurema temperatuurikontrasti tõttu väga hästi inimesed näha, laskepesades olevad inimesed on nagu suveöised jaanimardikad ja näha on ka blindaažid, mille pihta tulistatakse täppismoonaga. Selle kohta on olemas ka videod, aga neid linke ma jagada ei taha, niigi on mul nn v*hakõne levitamise tõttu FB-i postituste levik piiratud kuni 20. detsembrini.

Ukrainas ollakse pidevalt järjekordse massiivse Venemaa raketirünnaku ootuses, ometi on ka selles osas huvitavat infot liikvel. Nimelt on EL-i naftaembargo suunatud laevadega transporditavale naftale, samas kui Družba lõunapoolset torujuhet liikuvat naftat see ei puuduta ning sealtkaudu liigub nafta Ungarisse, Slovakkiasse ja Tšehhisse. Peale viimast suuremat rünnakut katkes nafta pumpamine mitmeks päevaks ning kuuldavasti on Ukraina selgelt väljendanud, et uue raketirünnaku puhul kindlasti nafta edasipumpamine katkeb ja seekord juba pikemaks ajaks. Venemaal on aga muutuvates oludes raha hädasti vaja. Ka võib uus rünnak mõjutada Moldova elektriga varustamist. Moldova osas võib lisada, et valmis sai Moldova ja Rumeenia vaheline gaasitoru, aga madala elatustasemega Moldova jaoks on läänest tulev gaas liiga kallis suure osa elanikkonna jaoks. Praegu on Moldoval siiski kahe kuu gaasivarud olemas ning suurt külma ka silmapiiril ei ole.

Naftast veel natuke. EL-is kehtestati hinnapiiriks Venemaa naftale 60 dollarit barrelist. Esmapilgul võib see tunduda liiga leebe hind, arvestades seda, et Venemaa arvestas 2023. aasta eelarves nafta hinnaga 70 dollarit barrelist. Aga nagu ikka on saatan peidus detailides. Nimelt oli otsuse juures märge, et seda hinda hakatakse perioodiliselt üle vaatama, aga selles äris on kõige tähtsam võimalike tarnete stabiilsus. Tankerite omanikud ei ole ülearu suures vaimustuses võimalikust Venemaa nafta veost ka siis, kui Venemaa oleks näiteks hinnalaega nõus, sest juba paari kuu pärast võib hinnalagi olla 50 dollarit barrelist ja siis võib olukord muutuda. Kui samal ajal pakutakse stabiilset tööd nafta veoks Euroopasse, siis ei ole tankerite omanikel eriti mõtlemiskohta, muidugi välja arvatud juhtudel, kui omanikud on Venemaaga seotud. Isegi kui ollakse nõus naftat vedama, siis on veo- ja kindlustushinnad palju kõrgemad ning väidetavalt ongi uutes oludes Venemaa jaoks kõik kulud kokku suurusjärgus 60 dollarit barreli eest.

Muidugi ei ole ka Venemaa vahepeal käed rüpes istunud ja läbi erinevate juriidiliste kehade on nad soetanud vanade tankerite armaada, aga ka seda kasutades jääb embargo tingimustes puudu võimekust hinnanguliselt miljoni barreli toornafta transpordiks päevas. Ehk siis isegi kui Pakistan on nõus ostma Venemaalt naftat 40% allahindlusega (see on nende tingimus), siis suurimaks probleemiks saab nafta transport. Indiale müües hakkab Venemaa peale maksma, Hiina saab niigi Venemaalt naftat laenude katteks poolmuidu. Kuskohast siis kasum peaks tulema? Selles kontekstis on ka Ungarisse müüdavad kogused olulised.

Lõppu natuke elust Venemaal, kus meedia on täis huvitavaid uudiseid. Näiteks pidavat elu Suurbritannias kasvanud energiahindade tõttu olema nii vilets, et inimesed olla sunnitud sööma loomasööki. Seda, mis oma lemmikutest üle jääb. Samas ajal läks Kostromas katki magistraaltoru, mistõttu jäid käredas külmas paljud majad ilma kütteta. Remondibrigaadi töötaja sõnul nad suudavad selle koha küll parandada, aga sama toru pidavat tekkima veel rohkem kui kahekümnest kohast ning täielikult amortiseerunud torude lõhkemine olevat ainult aja küsimus. Sarnase seis on suurel osal Venemaast, oma riigi infrastruktuuri parandamiseks vajaminevat raha kulutatakse sõjale ja siis seletatakse oma korterites külmetavatele Kostroma elanikele, et britid külmuvad, nagu ka kogu muu Euroopa. Russki mir kogu tema eheduses ja loogikas.

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

PS Värske info kohaselt kahjustas Ukraina droon Venemaal Engelsi lennuväljal kahte strateegilist pommitajat Tu-95. Tahaks öelda, et liiga ilus, et olla tõsi, aga video plahvatusega on olemas. See on täpselt see, mida on Ukrainal vaja – hävitada strateegilisi pommitajaid Venemaa lennuväljadel. Väidetavalt on tegu Ukraina enda drooniga, mille lennuulatus on 1000 kilomeetrit ja lõhkeaine kogus droonil 75 kilogrammi. Ehk on õhtuks rohkem infot selle rünnaku kohta.

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING