1. Ukraina armee on palju paremini Venemaa võimalikuks suurrünnakuks valmis kui oli seda aasta tagasi.
2. Luurevahenditega on võimalik fikseerida vastase poolel isegi pataljoni suuruse üksuse koondumine, seega on tänase päeva sõjalise reaalsuse tingimustes kummalgi poolel praktiliselt võimatu märkamatult koondada suuremat nö löögirusikat, et üritada minna pealetungile, mis võiks lõppeda läbimurdega kümnete kilomeetrite ulatuses.
3. Olukorras, kus Venemaal on lahingutegevusega seoses suured kaotused elavjõus ning väidetavalt ei kata Venemaa armeega lepingu sõlmijate arv juba järjest mitmeid kuid kaotusi rindel, on Rustamzade sõnul keeruline ette näha, et Venemaa suudaks üldse mingi suurema reservi ette valmistada, sest lepingutega lisanduvad sõjaväelased lähevad pigem lahingutes võitlusvõime kaotanud üksuste täienduseks kui et täiest uute üksuste moodustamiseks.
4. Rustamzade sõnul ei suudaks ka täiendavad 180000 Venemaa armee sõjaväelast praegust olukorda rindel muuta, sest ka Ukraina on saanud oma mobilisatsiooni paremini tööle ning lisaks olevat ukrainlased õppinud oluliselt paremini (efektiivsemalt) sõdima.
Advertisement / ReklaamAdvertisement / Reklaam5. Ukraina on oluliselt rohkem ehitanud häid kaitseliine ja seda olukorras, kus nad on õppinud Venemaa liugpommide juhtimissüsteeme segama.
Rustamzade sõnul ei ole Venemaa armeel ka mingeid nö alternatiive mitteomavaid relvi kuskilt võtta, taktikalisel tasandil nad võivad suurte kaotuste hinnaga mõned asulad ka edaspidi ära võtta, aga tema hinnangul on sõda jõudnud patiseisu, kus kummalgi poolel ei ole võimalik oma eesmärke sõjalisel teel saavutada ning et mõlemal poolel kasutada olevate droonide arv näitab kiiret kasvutrendi, siis on edaspidi pealetungile minna järjest keerukam.
Rustamzade sõnul jälgivad NATO liikmesriikide sõjaväelased väga teraselt arenguid lahinguväljal ning tema sõnul olevat USA sõjaväelased kõige kiiremad muutustele reageerijad, nad tegutsevat isegi kiiremini kui ukrainlased ise, mis veelkord näitab, kui suurt rolli omab sõda Ukrainas USA armee võitlusvõime suurendamise nn droonide sõja kontekstis, kus tehnoloogia roll järjest kasvab ning jalaväelastel on eesliinil järjest keerulisem ellu jääda.
Ukraina armees moodustati drooniüksus Harpia, kus kandev roll on naistel ja ka kõik komandörid on naised. Valguskaablit kasutatakse järjest rohkem maapealsete droonide juhtimisel ning selles vallas on Ukraina armee käsutuses palju uusi mudeleid, millel on erinevad funktsioonid lahinguväljal, alustades väikestest droonidest, millega paigaldatakse miine ja lõpetades suurtega, millega saab eesliinile viia laskemoona ja sealt ära tuua haavatuid.
Kui rallidroonidel vähendab suurem valguskaabli pool droonil oleva lõhkeaine kogust ja seeläbi ka sellise drooni efektiivsust (näiteks kui pool kaalub kaks kilogrammi, siis kolmekilose kandejõuga rallidroonide puhul saab lõhkekeha olla ainult kilogrammine), siis maapinnal liikuvate droonide puhul seda muret pole. Küll aga on maapinnal liikuvad droonid omakorda küllaltki kerge saak rallidroonidele.
Ukraina on viinud Krimmis läbi mitmeid edukaid droonirünnakuid ning viimati toimunud rünnakus võeti maha ka Venemaa õhutõrjekompleks Tor-M2 ning ka Venemaa z-kanalites on omajagu nuputamist teemal, et missuguste droonidega seda tehakse olukorras, kus droonidelt saadakse kvaliteetse videopildi kuni tabamise hetkeni ehk siis Venemaa EW vahendid seda ei mõjuta. Venemaa poolelt räägitakse Ukraina droonist Rybaka, mille juhtimine pidavat toimuma Starlinki abil, Ukraina ajakirjanike sõnul kasutavad Ukraina valguskaablit kasutavaid rallidroone. Suures pildis vahet pole, peamine on, et nad oma tervitused täpselt sihtkohta viiksid ning siiani see kontseptsioon on toiminud.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Mitte kuhugile ei ole kadunud ka USA-s toodetud droonid Switchblade 600, millest oli palju juttu sõja esimesel aastal, mis aga osutusid Venemaa EW vastu alguses haavatavateks. Nüüd on neid droone selles osas edasi arendatud ning et nendel droonidel on väga hea kumulatiivne lõhkepea, siis kasutatakse neid eeskätt Venemaa õhutõrjekomplekside hävitamiseks ja viimasest ajast on olemas teated, et nende droonidega tehti kasutuskõlbmatuteks Venemaa õhutõrjekompleksid BUK ja Tor. Olukord rinnetel.
Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul on viimastel päevadel Venemaa armee rünnakud kõige aktiivsemad Pokrovskest lõuna pool ja Lõmani suunal. Pokrovske suunal on huvitav märkida, et Venemaa z-kanalite andmetel on Ukraina edu olnud suurem, kui näitab Deepstate ehk siis Ukraina armee olevat otsapidi nii Solones kui Sevtšenkos ning väidetavalt võttis Ukraina oma kontrolli alla tagasi Nadeždinka ja jõudis ka Novojelizavetivka lääneosani.
Venemaa armee üritas soomustehnikat kasutades kolm korda 44 tunni jooksul rünnata Andriijivkast lääne poole, et edasi liikuda mööda kõrgendikku, mis annaks oluliselt paremad positsioonid lõuna pool kaitses olevate Ukraina üksuste tulistamiseks. Lisaks soomustehnikale üritati tabada liugpommidega Ukraina droonioperaatorite positsioone, aga Ukraina EW vahendite töö tulemusel sellel erilist efekti ei olnud.
Suurem osa Venemaa armee soomustehnikast hävitati ja põllul oli kümneid Venemaa armee sõjaväelaste surnukehasid. Selline ongi droonide sõja reaalsus – kui üritad edeneda soomuskolonniga, siis oled väga heaks sihtmärgiks ning miinide, droonide ja suurtükkide koostöös on rünnakul olevatel sõjaväelastel väga keeruline eluga pääseda.
Venemaa armee edenes natuke Andriijivkast lõuna pool, Rozlivis ründavad Ukraina droonid majasid, mille keldrites on peidus Venemaa armee sõjaväelased, samas pimeduse varjus üritavad uued ja uued Venemaa armee sõjaväelaste grupid asulasse pääseda. Ukraina sõjaväelase, kes kirjutab varjunime Alex all, sõnul on Kurahhivi piirkonnas viimese poole aasta jooksul oluliselt muutunud Venemaa sõjaväelaste käitumine – kui veel pool aastat tagasi olevat nad Ukraina vastutegutsemisest hoolimata edasi rühkinud nagu zombid, siis nüüd pidavat laiali jooksma iga plahvatuse peale, aga Alexi sõnul jätkuvat neil rallidroone iga Venemaa sõjaväelase jaoks ja nende eest ära jooksmiseks peaksid neil olema siil Sonicu võimed, mida neil aga ei ole.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Lõmani suunal on ka Venemaa sõjaväelased aktiivsed ning viimase aja rünnakute tervik on suundunud Katerinivka ja Nove suunas.Vovtšanski rindelõigus on mõlemalt poolt õhus nii palju droone, et ka Ukraina armeel on keeruline eesliinil olevaid sõdureid varustada ja suureks probleemiks on ka haavata saanud sõjaväelaste evakueerimine. Mõlemal poolel on järjest rohkem võimalik erinevaid droone kasutada ning Ukraina sõjaväelaste sõnul ei ole selles kontekstis soomustatud tehnikale alternatiivi, sest neile paigaldatud EW on enamuse rallidroonide vastu efektiivne ja Venemaa optilise kaabli otsas olevatel droonidel on vähem lõhkeainet, mistõttu nende tabamuste järel on soomustehnika ikkagi veel võimeline tegutsema.
Loomulikult tuleb sellistes oludes kiirelt tegutseda, sest prioriteetse sihtmärgi suunas saadetakse teele palju droone ja varem või hiljem iga tehnika sellisel juhul väsib, samas tõi Agil Rustamzade välja, et kuigi üks Venemaa kilpkonnatank pidas vastu rohkem kui 20-le Ukraina rallidrooni rünnakule, siis kui 24-s droon muutis sellise monstrumi liikumisvõimetuks, siis on see ikkagi droonide kasutaja vaates väga hea tulemus, sest sellise koguse droonide hind kokku on isegi vähem kui 10000 dollarit, samas kui tanki hind on ikka üle miljoni dollari. Soomustehnikal on nö ellujäämiseks ainuke variant tegutseda võimalikult kiirelt nö rindetaksona, aga sellega rünnakule minnes on edulootust droonide ajastul järjest vähem.
Trumpi algatatud nö kaubandussõda langes kokku märkimisväärse sündmusega, nimelt otsustas OPEC+ eile ootamatult palju suurendada naftatootmist, lausa 411000 barrelit päevas ning nende kahe sündmuse koosmõjul on nafta hind maailmaturul väga kiires languses teist päeva järjest, teksti kirjutamise ajal on see kukkunud 67,8 dollarini/barrelist brenti toornafta eest ja jätkab langemist.
Kui Venemaa eksport USA-sse oli eelmisel aastal marginaalne ehk 3,5 miljardit dollarit ning see kaubandussõda neid niiväga ei mõjuta, siis nafta maailmaturuhinna langusel on Venemaa majandusele väga otsene mõju, lisaks on nad sanktsioonide tõttu sunnitud müüma naftat suure allahindlusega niigi.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kuna OPEC+ plaanib ka edaspidi järjest tootmist suurendada, samas maailmamajanduse tervis on Trumpi otsuste valguses põdurapoolne, siis on nafta hinnal langemisruumi veel omajagu, mis aga omakorda võib niigi problemaatilise Venemaa majandusolukorra kiirelt veelgi keerulisemaks muuta, lisaks on just energiakandjate müügist saadav raha võimaldanud Putinil sellisel kujul sõjapidamisega jätkata.Venemaa presidendi eriesindaja Kirill Dimitriev käis USA-s ning hiljem antud intervjuus väitis, et USA firmad olevat nõus täitma Venemaa turul need nišid, mis on Euroopa firmade lahkumise järel jäänud. Tegemist on ilmselge soovmõtlemisega, sest The Moscow Timesi andmetel ei soovi lääne firmad, sealhulgas USA ettevõtted, Venemaale niipea tagasi tulla, sest õiguslik ja poliitiline olukord on seal järjest keerulisemaks muutunud ning ei ole mitte mingisugust garantiid selles osas, et nad oma investeeringutest jälle suures osas ilma ei jääks.
Lisaks on lääne firmadelt poolmuidu äravõetud varad Venemaal teinud veelgi rikkamaks inimesi, kes on Putini lähikonnas ja nad ei ole huvitatud olukorrast, kus peaksid hakkama turul efektiivsete lääne ettevõtetega konkureerima.
Huvitava nüansina võib välja tuua, et Dmitrievi sõnul on Venemaa jätkuvalt vastu Ukraina NATO-sse saamisele, küll aga ei olnud enam juttu sellest, et neile ei sobi ka rahuvalveväed Euroopa riikidest.
Euroopa relvatööstus kogub hoogu ning nii toodab Rheinmetall üksi rohkem 155mm mürske kui terve USA kokku ning selles kontekstis on mõistetav ka ettevõtte aktsiate kallinemine ajal, kui USA ettevõtetel need kipuvad odavamaks muutuma. Mõistlik on ka Euroopa riikide poolt antava raha suunamine Ukraina relvatööstuse arendamiseks.
Järgmine ülevaade esmaspäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
