Kurski oblastis toimuv on olnud siiani Putini jaoks nii valus, et näiteks jaanuaris mainis ta seda oblastit oma jutus ainult ühe korra. Seda valusam oli Venemaa z-kogukonna jaoks Tatjana Moskalkova esinemine riigiduumas, kus ta kutsus üles Ukrainat mitte nägema ainult kui kurjuse impeeriumi ning rääkis sellest, kuidas Ukraina sõjaväelased jagasid Kurski oblasti kohalike elanikega oma toitu ning aitasid neil Ukraina kontrolli all olevatelt Kurski oblasti aladelt liikuda läbi Ukraina ja Valgevene Venemaale.

Z-kanalites emotsioonid keesid, sest kuus kuud peale Ukraina armee sisenemist Kurski oblastisse on ukrainlased ikka veel seal, aga vähe sellest, lisaks sellele alandusele kiidab neid nende endi inimene (Moskalkovat peeti siiani veendunud putinistiks) ning ukrainlased räägivad, et Kurski oblastis elavad venelased on isegi sõbralikumad inimesed, kui olid näiteks Vugledari elanikud, kes otsustasid linna jääda, et Venemaa armee saabumist oodata.

Kui jaanuaris oli Kurski oblastis toimuvast vähe juttu, siis nädalavahetusel toimunu tõusis tähelepanu orbiiti ka Venemaa meedias. Olen varasemalt kirjutanud, et Venemaa lennuvägi pommitab Sudžat massiliselt liugpommidega, mis pole küll täpsed, aga neid on Venemaa armeel palju. Nüüd aga tabas Ukraina armee andmetel üks ida poolt, Obojani suunalt lennukilt Su-34 väljalastud liugpomm laupäeval kell 18.00 ühe kooli internaadihoonet, mida kohalikud elanikud kasutasid kohana, kus sai ennast soojendada ja seal sai ka näiteks nutiseadmeid laadida.

Ukraina poole andmetel oli hoones tavapärasest rohkem inimesi, sest toimus ettevalmistus nende evakuatsiooniks läbi Ukraina Venemaale, kokku 86 kohalikku elanikku ja 4 ukrainlast.

Rünnaku tagajärjel on teadaolevalt neli hukkunut, enam inimesi pääses siiski tervelt. Ent osad inimesed on jätkuvalt rusude alla ning Ukraina sõjaväelaste sõnul ei saavat neid päästa, sest kui nad üritavad rusude laialitõmbamiseks eritehnika kohale tuua, ründavad tehnikat kohe Venemaa rallidroonid. Z-kanalites oli alguses rõõmus eufooria, sest väidetavalt olevad nad tabanud Ukraina armee sõjaväelaste käsutuses olevat hoonet, aga kui selgus, et tabati tsiviilisikuid, siis hakati kiiruga varasemaid postitusi kustutama.

Moskvas aga otsustati sündmuse meedias kajastamise lahendada neile omaselt – kohe hakati süüdistama, et hoonet olevat rünnanud ukrainlased ise mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud rakettidega ja kiirelt nimetati isegi Ukraina sõjaväelane, kes pidavat vastutama toimunu pärast. Ja seda siis olukorras, kus Ukraina armee sai kohalike elanike evakueerimist reklaamida kui nende inimeste tõelist aitamist olukorras, kus Venemaa oli nende vastu huvi kaotanud ja lisaks on HIMARS rakette niigi vähe ning magusaid sõjaväelisi sihtmärke oluliselt rohkem kui rakette nende jaoks.

Pigem võib arutleda selle üle, et kas liugpomm visati sinna Venemaa poolt teadlikult või oli tegemist nö tööõnnetusega, aga liugpommide ebatäpsust arvestades pidi selline asi varem või hiljem juhtuma.

Ukraina aga kasutas mitmikraketiheitjalt HIMARS lastud rakette palju paremini, tabades juhtimispunkti Rõlskis ning ka Venemaa z-kanalid on sunnitud tunnistama, et hoones viibisid Venemaa armee ohvitserid. Samal ajal on Venemaa armee toonud oma droonioperaatorid Ukraina piiri äärde ja sealt väljalastud optilise kaabli otsas olevate droonidega ründavad nad peamiselt tsiviilsõidukeid, mis liiguvad Sumõ ja Sudža vahel ning Ukraina armee sõjaväelased tunnistavad, et see on kujunemas seal lõigul järjest suuremaks peavaluks.

Kuigi nädalavahetusel toimus Ukraina armee andmetel 60% Venemaa armee rünnakutest Pokrovske suunal, siis edenemist nad ei saavutanud. Venemaa olevat sinna toonud sinna suunda reserve ja kasutavat palju tsiviilsõidukeid ning Ukraina sõjaväelaste sõnul võib nende üle ju nalja heita, aga kui nad liigutavad Venemaa sõjaväelasi kiirelt edasi, siis nad oma ülesande täidavad.

Venemaa edenes Pokrovskest lõuna pool, kus nad said enda kontrolli alla Sribne asula.

Väga segane olukord on Andriijivka juures, kus Venemaa sõjaväelased on asulale lähenenud mööda teed põhja poolt ja siis liikunud edasi ida poole, samas on teada, et Ukraina armeel on ida pool positsioonid, aga ei jätku jõudu, et küllaltki väikeste jõududega nende selja taga liikuvaid Venemaa jalaväelaste gruppe ära likvideerida.

Luhanski oblastis olid Ukraina sõjaväelased ise ära mineerinud Siverskist kirde suunas asuva raudteesilla ja optilise kaabli otsas olev Venemaa droon pani selle lõhkeaine plahvatama. Plahvatus oli võimas, aga Ukraina ajakirjaniku Vassil Pekhno sõnul Ukraina armee enam ei kasutanud seda raudteedsilda, küll aga oleks see tema sõnul tulevikus oluline olnud Venemaa armee jaoks olukorras, kui neil õnnestuks sealt suunast edasi liikuda.

Samuti aktiviseeris Venemaa armee rünnakutegevust Bilohorivka suunal, aga siiani on Ukraina kaitse seal pidanud. Seal rindelõigus tegutseva pataljoni K-2 komandör Kyrylo Veres rääkis ka optilise kaabli otsas olevatest droonidest ja tema drooniüksuse juhina selliste droonide osas vaimustust ei jaganud, sest ainult üks viiest rallidroonide operaatorist suutvat sellise drooni kohale lennutada, samas kui rallidroonidega sidepidamisel erinevate sageduste kasutamine pidavat olema üldjuhul olema parem lahendus. Veresi sõnul on optilise kaabli otsas olevad droonid spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks head ja selliseks nö nišikaubaks nad tema nägemuses jäävad ka tulevikus.

Venemaa armee suutis nädalavahetusel edeneda Lõmani suunal Kolodjazi suunal.

Eelmisel nädalal hakkas Venemaa raketirünnakutes kasutama rohkem suuri H-22 rakette, mis on senise sõja käigus osutunud ebatäpseteks. Just selline rakett purustas Poltaavas ühe kortermaja trepikoja, mille tulemusena hukkus palju inimesi. Aga rünnakud nende rakettidega ei piirdunud ainult Ukrainaga, nimelt plahvatas üks selline rakett Lipetski oblastis Jeletski rajoonis, mille tulemusena jäid sajad majapidamised elektrita.

Venemaa poolelt ilmus meediasse versioon, mille kohaselt olevat sinna kukkunud ühe raketi osa, aga Venemaa propagandamasina õnnetuseks ilmus sotsiaalmeediasse video (vaata allpool), millelt on selgelt näha, et just H-22 põhjustas plahvatuse ning kuuldavasti oli selle teadmise valguses paanikat omajagu, sest suhteliselt keeruline on ära seletada, kuidas selline rakett antud kohta üldse tabada sai.

Peale Venemaa viimaste raketirünnakute lainet selgus, et Odessas oli Venemaa luuredroon Zala saanud probleemideta linna jälgida ning hiljem lasti Iskander-M ballistilised raketid just sellelt droonilt edastatud koordinaatide pihta. Ukraina ajakirjaniku Serhii Sternenko sõnul tõi see rünnak Odessas välja puudujäägid nn droonitõrje osas, sest samal päeval võtsid ukrainlased maha kõik Venemaa luuredrooni Mõkolaivi kohal, mistõttu see linn pääses raketirünnakust.

Sternenko sõnul on Ukraina armeel küll olemas droonid, millega vastase luuredroone maha võtta, aga puuduvat üleriiklik süsteem, kus kasvõi suuremate linnade juures oleks organiseeritud sõjaväe poolt õhuruumi kontroll nende droonidega. Sternenko sõnul tulevat sõjaväelased tihtipeale õhuruumi kontrollima nö peale oma tööaega, mistõttu saavatki Venemaa luuredroonid osades kohtades vaat et takistamatult vahepeal tegutseda.

Täna öösel lendasid Venemaale kümned ja kümned Ukraina droonid ning nad tabasid Astrahani gaasitöötlemise ettevõtet (videole allpool). Ukraina droonid tabasid ka Volgogradis asuvat naftatöötlemise ettevõtet. Loodetavasti tuleb päeva peale täiendavat infot ka muude sihtmärkide osas. Venemaa z-kanali Naš Regnum andmetel ei edene strateegiliselt oluliste objektide juurde mobiilsete gruppide paigutamine seetõttu, et nende käsutusse ei juleta anda 23 mm õhutõrjekahureid Zu-23-2 kartuses, et nende võidakse hakata laskma sinna, kuhu pole ette nähtud ning Ukraina armeele selline lähenemine sobib suurepäraselt.

Ukraina armeel on olnud suuri probleeme nii uute sõjaväelaste väljaõppe kui ka nende relvastamisega, aga relvastuse probleem puudutas ka üksuseid, mis juba formeeritud ja mis on ka lahingutegevuses osalenud ning arvuliselt on need peamiselt nn 140. seeria brigaadid. Meediakanali Militaryland andmetel olev 144. brigaad nüüd muudetud mehhaniseeritud brigaadiks, sama protsessi läbivat ka 141, 142 ja 143 brigaad. Senine sõja käik on näidanud, et ilma raskerelvastuseta Ukraina üksustel on Venemaa armee vastu äärmiselt keeruline hakkama saada ning nüüd on selles osas näha märkimisväärseid arenguid.

Venemaa propagandamasin töötab täistuuridel ning nende viimase aja „töösaavutused“ on pea vangutama võtnud ka kõige paadunumatel z-blogijatel. Nii demonstreeriti Venemaa suures telekanalis kõige tavalisemat jõuluehet ja kümneminutilises lõigus selgitati, et tegemist on hoopis ukrainlaste poolt kasutatava lõhkekehaga, milles on kas volframist või terasest kuulid.

The Moscow Times aga kirjutas lausa anekdootlikust juhtumist. Nimelt avaldas sarkastilise huumori veebileht Panorama (meil on sarnase suunitlusega Lugejakiri) 29. jaanuaril loo sellest, nagu oleks Hiina tehisaru Deepseek’i loojad oma arendustöös tuginenud 1985. aastal Nõukogude Liidus loodud programmeerimiskoodi jupile. Allpool on sellest tõlge, saate ise otsustada, kui usutav see on.

DeepSeek idufirma juht Liang Wenfeng rääkis Ameerika blogija Lex Fridmani YouTube’i kanalile antud intervjuus oma vestlusroboti loomise loost. Selgus, et tänapäeval ühe võimsaima tehisnärvivõrgu aluseks on Nõukogude programmeerijate poolt 1985. aastal loodud programmikood.

„Ma ei hakka salgama, meie tehisintellekt loodi Nõukogude Liidu arenduste, nimelt akadeemik Gluškovi OGAS-süsteemi põhjal. Ilma selleta poleks me kunagi jõudnud ameeriklastele nende ChatGPT-ga järele,” ütles Wenfeng.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Ettevõtja kavatseb lähiajal asutada Viktor Gluškovi nimelise auhinna ning avada Pekingis NSV Liidu teadussaavutustele pühendatud muuseumi.

„Erinevalt paljudest ei ole ma kunagi unustanud, tänu millisele riigile eksisteerib tänapäeval iseseisev Hiina. Nüüd on mu enda projekt kasvanud rahvusvahelisele tasemele. Seepärast tahan säilitada mälestust Nõukogude Liidust ja Nõukogude teadlaste panusest teaduslik-tehnilisse progressi. Sellise muuseumi avame juba sel aastal. Selle aluseks saab Gluškovi arhiiv,” lubas ärimees.

Ajakirja „Nauka i žizn” andmetel müüdi Viktor Gluškovi arhiiv, mis hõlmab 10 tuhat lehekülge, 1995. aastal oksjonil 15 tuhande USA dollari eest. Ostjaks osutus Hiina ärimees, kes soovis jääda anonüümseks.

Kõigepealt läksid libauudise peale õnge Venemaa regionaalsed meediaväljaanded, aga 2. veebruaril kell 11.00 ilmus sellest libauudisest lõik Venemaa telekanalis Rossija 1. Mis ma oskan öelda, humoristidelt väga hea töö ja ehk leiab Venemaa telekanal edaspidi uudisväärset materjali ka meie Lugejakirjast, kus ilmuvad alati kõige usaldusväärsemad Eesti uudised (nali).

Järgmine ülevaade kolmapäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.

Eestlased Ukrainas

TRENDING