Antud olukorras võtmes tuleb vaadata ka Severodonetski olukorda, mis on nüüd küll väga keeruline, sest kuuldavasti on kõik sillad purustatud, aga võrreldes Mariupoliga on suur erinevus - kõrgemal asuv Lõssõtsjansk on Ukraina käes ja sealt on neil võimalik anda suurtükilööke Venemaa armee üksustele Severodonetskis. Just selles kontekstis levis meedias video, kus ukrainlased hävitasid Severodonetski lähistel korraga kolm Venemaa mitmitraketiheitjat GRAD ning mitmte sõjaväeliste ekspertide arvates on selline täpsus võimalik ainult siis, kui kasutatakse juhitavaid mürske. Ehk siis niikaua kui Lõssõtsjansk-Bahmut tee jääb Ukraina kontrolli alla, on võimalik ka Severodonetski kaitsjaid suurtükitulega toetada.
Izjumi piirkonnast tulevad vastukäivad andmed selle kohta, justkui olevat Ukraina teinud linnast läänes väikese vastupealetungi ja jõudnud Zavoda ja Spivakovka küladeni, samas on ka neid, kes seda ei kinnita. Nii näitavad ka erinevad kaardid olukorda seal erinevalt. Sellega tuleb leppida, et sõja olukorras on osa infost vastukäiv, sest olukord rinnetel võib muutuda kiirelt.
Harkivi piirkonnas on Venemaa aktiivsem pool ja nad proovivad rindejoont enda piirist kaugemale suruda ning mingis osas on see neil ka õnnestunud. Ukrainal on lääne päritolu raskerelvastust vähe ja nad peavad tegema valikuid, kus seda kasutada ning tänase päeva teadmiste kohaselt on neid Harkivi alt ära viidud mujale ning see annab tunda.
Hersoni lähedal on väidetavalt Ukraina pool vaikselt edenemas ning sealt piirkonnast tuleb viimastel päevadel palju infot Ukraina poole edukatest suurtükirünnakutest Venemaa üksuste tagalas asuvate sõjaväeliste objektide pihta. Nii on tabatud mitmeid laskemoonaladusid ning kuuldavasti ühte sellist lausa Nova-Kahhovkas, mis asub rindejoonest päris kaugel ning viitab see jälle juhitavate suurtükkide kasutamisele.
Donetski linnas on järjest plahvatusi ning meediasse saadetavates uudisnuppudes kirjutatakse, et ukrainlased olla linna pihta lasknud erinevatest mitmikraketiheitjatest, Uraganist 6 lasku ja GRADidest lausa 80 lasku. Reaalses elus on Ukrainal ülisuur puudus mitmikraketiheitjate laskemoonast ja nad ei hakkaks nendega sõjalises mõttes täiesti mõttetult Donetskit tulistama, küll aga on palju usutavam versioon see, et kohalikud sõjaväelased tulistavad ise linna, et nii tähelepanu saada. Probleem on selles, et sealt piirkonnast on osa üksusi viidud Popasna alla ning sellises olukorras ollakse võimetud selles rindelõigus midagi saavutama, samas kui ukrainlastel on tänu ülekaalule droonides võimalik anda täpseid lööke DNR-i positsioonide pihta. Ise linna tulistades on neil lootus, et ehk antakse sinna rindelõiku väeüksusi juurde. Samas on see kõik kõnekas ja näitab, et agressoril on jõudu järjest vähem suuremate pealetungide läbiviimiseks.
Päris palju on ka meil Eestis olnud arutelu Venemaa poolt tehtavate suurtükilaskude osas. Samas reaalses elus ei ole palju suurem laskude arv alati määrav, sest esiteks on tulejuhtimisega Venemaa üksustel keerukas ning teiseks kestavad Venemaa suurtükkide torud väidetavalt 20 korda vähem kui näiteks M777 torud ehk siis nad muutuvad kiirelt ebatäpseteks. Piltlikult öeldes tehakse 50 lasku, millest üks tabab. Võrdluseks oli prantslaste suurepärane liikuvsuurtükk Caesar (mida ukrainlased kutsuvad sõjajumalaks) tabanud nelja järjest välja tulistatud juhitava mürsuga nelja erinevat Venemaa soomustehnika vahendit, milleks kaks olid tankid. Loomulikult on selliseks hävitustööks vaja koostööd droonidega, aga kui pea iga lask tabab, siis on 100000 dollarit maksva juhitava mürsu kasutamine efektiivne ning igati mõistetav on see, et Ukraina pool kasutab neid mürske eeskätt Venemaa logistikale probleemide tekitamiseks. Caesarid on liikuvsuurtükkidena endid nii heast küljest ennast näidanud, et järjest tulevad erinevatelt riikidel tellimused nende ostmiseks. Lahinguväljal selgub tõde, seal multikatest abi ei ole.
Kui Ukrainal on järjest enam ka helgemaid hetki, siis tänasel päeval 155 mm suurtükke kogu rinde katmiseks ei jagu ja teiselt poolt tuleb vastu väljaõpetatud meeskondade teema, sest ameeriklaste sõnul nõuab tipptasemel tehnika ka tipptasemel kasutamist ja sinna juurde kuulub ka näiteks hooldus. Kui anda korraga näiteks juurde 200 haubitsat, siis loodetud efekti kiirelt rinnetel ei saavuta, väljaõpe lihtsalt võtab aega. Veelgi enam käib see jutt mitmikraketiheitjate HIMARS kohta, mis oskuslikul käsitlemisel on hirmuäratavalt efektiivne relv, aga väljaõpe lihtsalt võtab aega ja seal õppe forsseerimine erilist efekti ei anna. Ka tuleb HIMARS mitmikraketiheitjate puhul arvesse võtta, et ei ole vaja sadasid laskeseadmeid, piisab vähemast, aga on vaja väga hästi väljaõppinud meeskondi ja palju rakette. Juba 10 HIMARSit koos piisava arvu rakettide ja hea õhuluureinfoga on arvestatav jõud.
Kui meil siin Eestis on mitmedki lugupeetud meediaväljaanded avaldanud Venemaa armee meediaesindaja Igor Konašenkovi poolt edastatud valeinfot, siis kuuldavasti on Venemaa enda relvaüksustes mehe info edastamine teleuudistes päeva huumoriminutite eest, sest sealt tuleval jutul on reaalse eluga nii vähe ühist, et mehe hüüdnimi olevat "Muinasjutuvestja" - "Cказочник".
Hersonis kukkus täielikult läbi Venemaa passide jagamise aktsioon ja nii saidki passi peamiselt kollaborandid, kokku 23 inimest. Samal ajal on seal linnas kõikjale kleebitud lehed, kus on peal kollaborantide näod ja nende likvideerimise eest lubatakse vaevatasu. Kollaborant Volodymyr Saldo kohta on olemas videod, kus ta ühes räägib ukraina keeles väga ukrainameelset juttu ja teises juba vene keeles täpselt vastupidist. Sellega seoses meenus tegelane Muna Ott "Rehepapist" ja postituse lõpetuseks väike lõik sellest raamatust.
„Sa ju tuled just Vanakuradi teenistusest ja tahad end nüüd kirikusse kaubelda!“
„No mis siis?“ kehitas Ott õlgu. „Töö on töö ja peremees on peremees. Vanakurat käskis küll, jah, igal hommikul enne tööle minekut risti peale sülitada...“
„Sülitasid?“
„No muidugi. Aga ega ma sellepärast vähem ristiinimene pole! Ega ma pole mingi purask. Kui kirikuõpetaja käsiks mul näiteks vanakuradi pildi peale sülitada – palun väga, kohe teeks! Peaasi, et teenistus oleks hea!“ („Rehepapp“, lk 33)
Järgmine ülevaade reedel.
Au Ukrainale!
Artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
