Mis siis kõlanud on? Prantslased lubavad tiibrakette lasta nii Belgorodi kui Kurski oblastisse, sakslased lubavad Patriot-kompleksiga Venemaa sõjalennukeid maha võtta Venemaa territooriumi kohal, ameeriklased lubavad lasta juhitavaid mitmikraketiheitjate rakette (lennukaugus kuni 75 kilomeetrit), aga mitte ATACMS rakettide erinevaid modifikatsioone. Hetkel paistab, et USA jättis ühe käigu veel nö tagataskusse ning siis saavad nad vajadusel anda veel loa ATACMS rakettide kasutamiseks ning seda Venemaal tõelist kardetakse. Kui alguses räägiti USA kontekstis ainult Harkiviga piirnevast Belgorodi oblastist, millega seoses meemimeistrid hakkasid kiirelt kaartidel Venemaad nimetama USA sõnastuse järgi „Harkivi kõrval“, siis hiljem tuli USA poolt täiendus, et jutt ikka kogu Venemaa piiriäärsest territooriumist.
Jälgisin nädalavahetusel Venemaa propagandakanalitel toimuvat ning tuleb märkida, et varasem bravuur on kuskile ära kadunud ja tuumaähvarduste osas oli kõnekas episood, kus sõjaline ekspert Sivkov selgitas, et Prantsusmaal on 190 tuumalõhkepead ning Venemaa tuumarünnaku korral vältimatult järgneva vasturünnaku korral jõuaks Venemaal sihile nii 90-95 Prantsusmaa poolt väljatulistatud tuumapead ning peale seda valitses stuudios vaikus. Ehk siis seda tunnistatakse Venemaa enda propagandasaadetes, et tuumašantaaž enam ei tööta ning nüüd polegi enam mitte mingit vastukäiku lääneriikide otsusele lubada Ukraina armeel nende antud relvadest tulistada Venemaa territooriumi.
Tegelikult oli selline lääneriikide käitumine Venemaa armee juhtide poolt varem prognoositud ning paljuski seetõttu põhja suunalt Venemaa ei rünnanud ning seetõttu ei pandud ka lääneriike valikute ette. Nüüd aga Venemaa ründas ja tuli otsustada – kas peatada Venemaa pealetung piiri ääres või riskida sellega, et Venemaa armee jõuab Harkivile nii lähedale, et saab hakata seda taas massiivselt suurtükkidest tulistama ning see võib omakorda viia nii uue humanitaarkatastroofi kui Ukraina armee võitlusvõime langemiseni.
Nädalavahetusel Venemaa Harkivi rindel enam edeneda ei suutnud, kuigi nad tegid veel küllaltki meeleheitliku katse Vovtšanski suunal lääne pool Staritsia asula suunas. Rünnakus kasutati vanasid tanke T-62, millest varem räägiti kui pigem varjatud positsioonidel asuvatest tankidest, aga nüüd saadeti need rünnakule ning see lõppes kuulsusetult. Vovtšanski osas väidavad Venemaa poole z-blogijad, et Ukraina on võtnud linnas kolmes kohas alasid tagasi ja kui varem oli Ukraina kontrolli all 50% linnavaremetest (jah, Venemaa armee on sisuliselt linna maatasa pommitanud), siis nüüd 70%. Kuna olukord muutub pidevalt, siis Ukraina poolel sellele infole kinnitust ei ole. Sõjaline ekspert Aleksander Kovalenko juhtis tähelepanu sellele, et tanke T-62 kasutab Venemaa armee põhjas ja lõunas, samas kui Donbassis on neil nende kõige kaasaegsemad tankid.
Nädalavahetusel hakkasid ukrainlased lääne relvastust kasutama ning nii tabati ladu Šebekinos ning peale põlengut tehtud fotode põhjal järeldasid mõned analüütikud, et seal võisid olla ballistilised raketid Iskander-M, sealt läks ka liikvele jutt ühe analüütiku poolt, et tabati Iskanderi kompleksi, aga kinnitust sellele teistest allikatest ei ole. Samas ladu tabati ning põles hästi, seega hea töö.
Harkivi jaoks tõeliseks nuhtluseks õhutõrjekompleksist S-300 lastavad raketid, mis on kohandatud maapinnal asuvate sihtmärkide tabamiseks. Harkivi elanike sõnul võib linna põhjaosas majade ülemistest korrustest näha, kuidas Venemaa poolelt neid rakette lastakse, aga siiani ei saanud midagi teha. Nüüd aga on Ukraina poolelt info, et üks selline S-300 laskeseade võeti nädalavahetusel maha Belgorodist põhja pool, Hohlovo asula juures (täiesti olemas sellenimeline asula seal!). Riigi piirist on sinna suurusjärgus 45 kilomeetrit, nii et HIMARS on antud olukorras täiesti realistlik variant.
Lääne pool asuvas Kurski oblastis oli aga Venemaa armee ukrainlaste andmetel Sudža juures koostanud kolonni 18 masinast, mida tulemuslikult ründasid Ukraina droonid. Venemaa z-kanalitest tunnistati sellise rünnaku toimumist ning juures oli halamine, et sõja kolmandal aastal purustatakse meie sõjaväekolonne täpselt sama moodi kui sõja alguses.
Venemaa plaanis pidada sõda Ukrainas nii, et Venemaa sellest ei saa eriti mõjutatud. Putin ei osanud ette näha varianti, et üldse võiks kunagi tekkida küsimus Venemaa piirioblastitesse täiemõõtmelise sõja kandumisest. Nn Venemaa vabatahtlike üksuste reidid Venemaa oblastitesse olid ebameeldivad, aga läbi viidud nii väikeste jõududega, et see ainult ärritas, ei enamat, lisaks ei olnud neil raskerelvastust, millega Venemaa jaoks olulisi sõjalisi objekte rünnata.
Nüüd aga ollakse olukorras, kus z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel saatis Belgorodi oblasti kuberner Gladkov Putinile kirja, kus palus laiendada sõjalise erioperatsiooni ala ka Venemaa piiriäärsetesse oblastitesse, lisaks sellele:
1. Alustada inimeste massilise evakuatsiooniga piiriäärsetest oblastitest.
2. Keelata ajateenistuses olevatel sõduritel nendes oblastites teenimise.
3. Suurendada õhukaitset lisaks sõjalistele objektidele ka tsiviilobjektide juures.
4. Suurendada fondi, millest kompenseeritakse inimestele sõjalise tegevuse tõttu hävinud või kahjustada saanud vara.
Võrdleme nüüd seda sõja algusega, kus Venemaa poolelt sõitsid inimesed piiri äärde ja olid rõõmsad, et Harkivit pommitatakse. See oli veel aeg, kui räägiti nö Kiievi äravõtmisest kolme päevaga. Nüüd aga on müüt turvalisest Venemaast on purunenud, müüdid imerelvadest on purunenud, sõda tuleb järjest enam Venemaa enda territooriumile … ning Venemaa propagandasaadetes juba tunnistatakse, et Venemaa poolelt ei saa sellel kõigega mitte midagi ette võtta!
Harkivi avantüür kukkus läbi veel suurejoonelisemalt kui sõjaliste ekspertide poolt varem arvati. Hetkel on veel ainult liugpommid, mis aitavad Venemaal positsioone hoida, kui need ära kaovad, siis on jama majas, seda tunnistavad paljud Venemaa sõjaväelased, igasugused jutud pealetungist tulevat siis ära unustada. Nende pommide viskamise vähendamiseks on vaja ATACMS rakette Venemaa sõjalennuväljadele külla saata, aga hetkel seda kuuldavasti USA veel ei luba. Veel.
Harkivi suuna teema lõpetuseks infokild, et Ukraina armee juba legendaarne (ja Venemaa poolel kardetud-vihatud) droonioperaatorite üksus Madjari linnud viidi Hersoni rindelt üle Harkivi rindele, nii et varsti kostub selle üksuse tunnushüüdu „Badaboom!“ loodetavasti sadu ja sadu kordi sihtmärkide tabamise järel.
Lõunarindel toimus nädalavahetusel kõige enam Robotine ümbruses. Kui laupäeval õnnestus Venemaa üksustel natuke edeneda Robotõnest loodes Nesterjanka juures, siis pühapäeval liikusid Ukraina üksused omakorda edasi Robotõnest kirde suunas, Bagate asula suunas. Ukrainlaste edenemist on viimaste kuude jooksul olnud nii harva, et see edukas vasturünnak on vähemalt minu jaoks teatud positiivseks indikatsiooniks selle kohta, et lääne relvaabi jõuab kohale ja teeb oma tööd. Venemaa z-kanalites väidetakse, et Venemaa oli täna edasi liikunud Robotõne juures, aga sellele infole ma Ukraina poolelt kinnitust ei ole veel saanud.
Donbassis jätkab Venemaa armee Tšasiv Jari ründamist ning nad levitavad ka videot, milles näidatakse linna ründamist vaakumpommidega. Need relvasüsteemid kaugele ei lase, järelikult õnnestus neid kuidagi nii rindejoone lähistele tuua, et Ukraina õhuluure seda ei märganud. Venemaa armee edenes nädalavahetusel mikrorajoon Kanalist kirde suunas. Ukraina kaitse peab, aga seal rindelõigus on Venemaal ühed kõige võitlusvõimelisemad üksused.
Avdiijivkast lääne pool oli Venemaa armeel väike edenemine Semenivkast lääne poole ja natuke suudeti edeneda ka Krasnohorivka lõunaosas, aga need olid mastaape arvestades väga väikesed muutused.
Ukraina ajakirjanik Vassili Pekhno tõi välja, kui palju on viimase 12 kuu jooksul territooriumi tagasi võtnud Ukraina ja kui palju on Ukraina territooriumi okupeerinud Venemaa. Eelmise aasta juuni algusest võttis Ukraina tagasi 5 kuu jooksul 420 ruutkilomeetrit maad, aga sellel järgneva 7 kuu jooksul on Venemaa omakorda okupeerinud 550 ruutkilomeetrit, kusjuures Deepstate andmetel sellest 173 ruutkilomeetrit Harkivi oblastis. Ehk siis aasta jooksul on Venemaa kontrolli all olev territoorium suurenenud suurusjärgus 130 ruutkilomeetrit, mille puhul ei saa kindlasti rääkida suurest edust.
Z-kanalis „Polkovnik Šuvalov“ kirjutas Venemaa sõjaväe ohvitser sarkastilise-mürgise postituse sõja viimaste arengute valguses. Tema sõnul oli Venemaal siiani sõjas kaks suurt saavutust – armee ei ole kaotanud ühtegi analooge mitteomavat tanki Armata ning Musta mere laevastiku allveelaevade arv on kiirelt kasvanud. Nüüd aga on saavutused lahinguväljal niivõrd head, et Ukraina äravõtmise asemel kerkib põhiküsimuseks see, et kuidas kaitsta Belgorodi ja Kurski oblastit hoopis Ukraina armee eest. Ohvitser küsib, et mis on sõja eesmärk, sest ei mobilisatsioon, lahingutegevus ise ega võimalik tuumarelva kasutamine ei ole eesmärgid, need on vaid vahendid selle saavutamiseks.
Et hirmutame tuumapommiga läänt? Aga need ei karda enam seda juttu. Ja selle tuumapommiga hirmutamise kõige nähtavam tulemus olevat see, et Soome ja Rootsi on nüüd NATO-s. Ohvitseri sõnul on sõjategevus tupikus ja võimalik Venemaa poolne taktikalise tuumarelva kasutamine peletaks Venemaa kõrvalt nende viimased arvestatavad toetajad eesotsas Hiinaga. Ja siis ongi küsimus, et mis juhtub edasi, kuna Venemaa armee olevat teinud kõik, mis suutis, aga kujunenud olukorras olevat neil väga keeruline lahinguväljal suuremat edu saavutada.
Z-kanalis VDV zatšestnost i spravedlivost kirjutati postituses, et sõda Ukraina meenutavat järjest rohkem I maailmasõda, kus Venemaa roll olevat nüüd sama, mis omal ajal oli Saksamaal ehk siis jõud olevat mõlemalt poolt võrdsed, rindejoon liigub vähe, ründavamal poolel on väga suured kaotused elavjõus ja tehnikas. Lahinguväljal patiseis ja siis saab otsustavaks tagala ehk majandus ning see on Ukraina taga olevatel riikidel kordades-kordades suurem kui Venemaal.
Ukraina poolelt on meediasse liikunud kaks videot, mis näitavad, kuidas rallidrooniga võetakse maha Venemaa luuredroonid Zala ja Orlan-10. Defence Express aga jahutab selles osas optimismi ja nende hinnangul on tegemist Ukraina armee jaoks pigem õnnelike juhtumite kui planeeritud tegevustega, sest selle töö jaoks ei olevat rallidroonid kõige sobivamad vahendid, sest esiteks kestab rallidrooni aku vähe ja seetõttu on nende lennuaeg väga lühike, võrreldes tiibadega luuredroonidega ning sellestki kulub arvestatava osa drooniga sobivale kõrgusele tõusmiseks. Teiseks on rallidroonidel vilets optika, mistõttu on sihtmärki keeruline avastada. Ja luuredroonid liiguvad ka päris arvestatava kiirusega, nii et nende tagaajamine ja tabamine polevat üldse lihtne.
Ukraina armee andmetel kandis Venemaa armee mai kuus sõja jooksul sõja käigus suurimaid kaotusi elavjõus, kaotades surnute ja raskelt haavatutena 38940 sõjaväelast ehk siis ühe kuuga on kaotused samas suurusjärgus, kui olid NSVL-l terve Afganistani sõja jooksul.
Täna algasid Euroopa parlamendi valimised ning minul oli seekord valiku tegemine väga lihtne – Rainer Saks. Ukrainas toimuva sõja jooksul olen temaga suhelnud palju ja meie vahel tekkis hea klapp kohe esimesest hetkest, sest Rainer näeb nö suuremat pilti ning suudab hästi analüüsida maailmas toimuvat. Valituks osutumise korral liituks ta seal Euroopa Rahvapartei fraktsiooniga, mis on vähemalt seni olnud seal parlamendis kõige mõjukam fraktsioon. Ja Rainer käis välja ka lubaduse, et igapäevaseid ülevaateid kirjutab ta edasi ka valituks osutumise korral kuni sõja lõpuni välja. Meest ülevaatest ja härga sarvist või kuidas see rahvatarkus meil oligi. 🙂
Järgmine ülevaade kolmpäeval.
Au Ukrainale!
Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.
